Osaühing Aktiva Finants hagi Artur Pink vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust ja seadmete kasutuslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
417,61 eurot Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Marilin Palts, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected] Kostja Artur Pink, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *; elukoht PPA andmetel *, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post *; *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Artur Pink vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Artur Pink (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi (käesoleva ajal Telia Eesti AS) ja Artur Pink vahel 13.08.2018. a sõlmitud kliendilepingu nr * ja 13.08.2018. a sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr * alusel (nõue on 16.03.2018. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.1.põhivõlgnevus summas 333,01 (kolmsada kolmkümmend kolm eurot 1 sent) eurot;
2.2.sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.08.2018. a summas 27,96 (kakskümmend seitse eurot 96 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (27.08.2018. a seisuga 333,01 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 28.08.2018. a kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, sh arvestades p-s 2.2. väljamõistetud viivist;
2.4.võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada kostjale Artur Pink TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
5.Edastada otsus menetlusosalistele ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta hageja Osaühing Aktiva Finants menetluskulud kostja Artur Pink kanda.
2.Välja mõista kostjalt Artur Pink hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 300 (kolmsada) eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulu summas 200 eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Artur Pink tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a
EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kirjeldav ja põhjendav osa
1.30.04.2018. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Artur Pink 545,92 euro saamiseks. Kohus tegi 04.05.2018. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 06.07.2018. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud hagiavalduse esitamiseks.
2.27.08.2018. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Artur Pink vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 333,01 eurot, viivise nõudes summas 27,96 eurot, jooksva viivise nõudes alates 28.08.2018. a kuni põhinõude summas 333,01 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning võla sissenõudmiskulude nõudes summas 30 eurot. Nõude aluseks on Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi ja Artur Pink vahel 13.08.2018. a sõlmitud kliendileping nr * ja 13.08.2018. a sõlmitud seadmete kasutusleping nr *. Elion Ettevõtted Aktsiaselts ütles võlgnikuga sõlmitud seadmete kasutuslepingu üles 31.05.2015. a. Elion Ettevõtted Aktsiaselts (käesoleva ajal Telia Eesti AS) loovutas 16.03.2018. a nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 575 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. 06.09.2018. a hageja täiendas hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitas detailse menetluskulude nimekirja.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt telefoninumbritelt ega e-posti aadressidelt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.10.2018. a. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 06.11.2018. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata.
Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
5.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 575 eurot. Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud, millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud sisaldavad käibemaksu. Hageja esitas 06.09.2018. a kohtule menetluskulude detailse koosseisu, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1 tund, tasu 120 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 1,292 tundi, tasu 55 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 1 tund, tasu 110 eurot. Kokku 2,5 tundi, summa 155 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,5 tundi, 300 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot.
5.1.Kohus leiab, et hageja esindaja tasu summas 575 eurot ei ole põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus selgitab, et Riikohtu tsiviilkolleegium on 06.05.2015. a lahendis asjas nr 3-2-1-4-15 märkinud järgmist (ps 14): „Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium leiab, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“
5.2.Käesolevas asjas on kohus määranud tsiviilasja hinnaks 417,61 senti. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping ja kasutusleping), milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud, kuid käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et eelnevalt oleks toimunud maksekäsu kiirmenetlust. TsMS
§ 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat." Seega on hageja menetluskulud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega põhjendatud 20 euro ulatuses. Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakulu peab kohus põhjendatuks 1 tunni ulatuses.
5.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 200 eurot (1,5 h* 120 eurot/tund + 20 eurot). Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 200 eurot, kokku 300 eurot.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.