lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8674/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-8674/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ IKOMIX11105883osaühing BONUSGRUPP11390524(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseisu liige

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2018

Tsiviilasja number

2-18-8674

Tsiviilasi

OÜ IKOMIX hagi BONUSGRUPP OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonkohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. juuli 2018 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ IKOMIX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): OÜ IKOMIX (registrikood 11105883), lepinguline esindaja Andres Sarotek Vastustaja (kostja): BONUSGRUPP OÜ (registrikood 11390524), seaduslik esindaja Heinrik Johannson

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ IKOMIX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. juuli 2018 tagaseljaotsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.IKOMIX OÜ (hageja) esitas 5. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse BONUSGRUPP OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 451 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 58 eurot 69 senti ning viivis põhivõlalt 0,02% päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 564 eurot (koos käibemaksuga).

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus rahuldas 30. juuli 2018 tagaseljaotsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 275 eurot. Maakohus märkis, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda viivist alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus leidis, et kuna hageja pidi hagiavalduse esitamisel tasuma riigilõivu summas 125 eurot, on põhjendatud mõista tasutud riigilõiv kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja. Arvestades nõude suurust ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja esindaja õigusabi osutamine piirdus hagi koostamise ja kohtule esitamisega, pidas maakohus põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot koos käibemaksuga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 30. juuli 2018 otsus osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata, ning teha uus otsus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks 564 eurot ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole maakohtu seisukoht, et põhjendatud õigusabikulud on 150 eurot, realistlik. Kui maakohtu otsus jääb jõusse, peab hageja kandma 414 eurot rahalist kahju. Menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine on tõendatud toimikus asuvate dokumentidega. Menetlusdokumentide koostamisele eelnes kõigi vajalike asjaolude läbitöötamine, analüüsimine ja seisukohtade kujundamine. Sellega kaasneb üldjuhul intensiivne mõttetegevus ja õigusaktide uurimine, milleks kulub aega. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada, kui palju pidi esindaja töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Hageja seisukohad pidid sisaldama asja õigeks lahendamiseks vajalikke faktilisi ja õiguslikke argumente. Lühidalt, kuid ammendavalt ja loogiliselt formuleeritud menetlusdokumendi koostamine nõuab koostajalt

paremaid oskusi ja eeltööd, materjali süstematiseerimist ning väidete loogilist järjestamist ja kooskõlalist esitamist.

4.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. juuli 2018 otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Maakohus on pidanud põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 150 eurot, st maakohus on jätnud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata lepingulise esindaja kulude osas 414 euro ulatuses.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohtu järeldus väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Maakohus on võtnud arvesse nii hageja nõude suurust kui ka asja mahtu ja keerukust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei olnud tegemist õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt oli poolte vahel pesuteenuse osutamise leping ning kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise eest esitatud arved. Asjas sisulist vaidlust ei olnud, kuna hagi rahuldati tagaseljaotsusega. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (koos käibemaksuga) eeldab professionaalsust ning selle tunnitasu juures on maakohtu poolt vajalikuks peetud õigusabile kulunud aeg piisav. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja kantud õigusabikulu summas 84 eurot (28. septembri 2017 kostja võlgnevuse analüüs ja hagihoiatuse koostamine, edastamine kostjale e-posti teel ja tähitult postiga saatmine) ei kuulu hüvitamisele, kuna tegemist on kohtueelses menetluses kantud õigusabikuluga. Riigikohus on leidnud, et menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu 6. veebruari 2012

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-11, p 14; 22. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12).

9.Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku ajakulu suuruse kohta ning ei pea vajalikuks maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulu rahalist suurust muuta. Ringkonnakohus märgib, et kuigi ei ole välistatud, et hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirjas märgitud aeg hagiavalduse koostamiseks, ei tähendada see seda, et kostja oleks kohustatud ajakulule vastava tasu täies ulatuses tasuma. Kostjal tuleb hagejale hüvitada vaid mõistlikus suuruses kantud õigusabikulud.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja