lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-14880/50

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14880/50
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1208
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 76 lg 1, 2, 4Asja üleandmine kohtualluvuse järgiTsMS § 73 lg 3Kohtu määratud kohtualluvusTsÜS § 14 lg 1, 2Elukoht ja selle muutmineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 77Asja kohtualluvuse muutumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-14880/104Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.06.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. november 2018 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14880

Tsiviilasi

Ingmar Läätse ja Janno Viidingu hagi Tõnu Jaanimetsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Asja üleandmine kohtualluvuse järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. juuli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tõnu Jaanimetsa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Tõnu Jaanimets (isikukood

XXXX)

Vastustajad (hagejad):

1.Ingmar Lääts (isikukood XXXX)
2.Janno Viiding (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. juuli 2018 määrus täies ulatuses ning saata tsiviilasi tagasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada Tõnu Jaanimetsa määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD

1.Ingmar Lääts (hageja I) ja Janno Viiding (hageja II) esitasid Harju Maakohtule Tõnu Jaanimetsa (kostja) vastu hagi tagastamata laenu, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hageja I palus mõista kostjalt hageja I kasuks välja põhinõude 69 000 eurot, intressid 11 000 eurot ning viivised seadusjärgses määras. Hageja II palus mõista kostjalt hageja II kasuks välja põhinõude 69 000 eurot, intressid 11 000 eurot ning viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Harju Maakohus keeldus 8. novembri 2017 määrusega hagi menetlusse võtmast ning saatis hagiavalduse kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule (Valga kohtumajja). Tartu Maakohus võttis 29. novembri 2017 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.
3.Hagejad taotlesid 17. juulil 2018 kohtualluvuse muutmist, kuivõrd pärast hagiavalduse menetlusse võtmist on selgunud, et kostja tegelik elukoht ei ole Valga linnas, vaid hoopis Tallinnas ning asi tuleb anda üle Harju Maakohtule.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus andis 19. juuli 2018 määrusega asja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Kohus märkis, et kostja on hagi vastuses teatanud oma tegelikuks elukohaks XX, Tallinn (tl 87). Samuti on kostja esitanud kohtule Rosenthali Perearstikeskuse OÜ poolt väljastatud tõendid (tl 18, 118), mille kohaselt on kostja elukoht X, Tallinn. Kohus viitas, et kuivõrd kostja tegelik elukoht oli juba hagi esitamise ajal Tallinnas, tuleb hagi esitada kostja elukohajärgsele kohtule Harju Maakohtule.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas kohtualluvuse muutmise määruse peale määruskaebuse ning palus mitte anda hagi üle Harju Maakohtule. Kostja märkis, et ei ela kohtu poolt väidetud aadressil XX, Tallinn ning ei ole seal elanud viimased 25 aastat. Viidatud aadress on kohtudokumentidesse sattunud ekslikult. Kostja ei ole üheski vastuses kohtule teatanud oma elukohaks XX, Tallinn. Rahvastikuregistri kande kohaselt on kostja elukoht alates 12.05.2015 Valgamaal, Valga vallas.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

6.Hagejad (vastustajad) palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse põhjendused on valed. Kostja märgib, et tema elukoht on Valga vald, kuid ei täpsusta, millisel aadressil ta elab. Kui kostja käib arsti vastuvõtul Tallinnas, siis ilmselgelt ta elab ka Tallinnas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab asja Tartu Maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesolevas asjas on juba ühe korra kohtualluvuse järgi asi üle antud. Nimelt andis Harju Maakohus 8. novembri 2017 määrusega asja kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. Vaidlustatud määruses on küll viidatud, et TsMS § 76 lg 1 võimaldab kohtul anda asja üle kohtualluvuse järgi. Maakohus jättis samas tähelepanuta, TsMS § 76 lg 4, mille kohaselt peab asja menetleda saanud kohus selle läbi vaatama. Alluvusvaidlused kohtute vahel ei ole lubatud. Asjaolu, et Tartu Maakohus tegi määruse, millega andis asja tagasi üle Harju Maakohtule, kujutab endast ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt alluvusvaidlust kohtute vahel, mis ei ole TsMS § 76 lg 4 teise lause kohaselt lubatud. Kuna maakohus ei võinud TsMS § 76 lg-st 4 tuleneva piirangu tõttu asja uuesti kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule üle anda, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuse sisu puudutavas osas, s.o eelkõige hinnata, kas kostja elukoht on Tallinnas või Valgas.
9.Kohtualluvuse üle otsustamiseks vajalikud asjaolud tuleks piisava täpsusega välja selgitada hagi menetluse võtmise otsustamisel. Praegusel juhul esitasid hagejad hagi esmalt Harju Maakohtule lähtudes muuhulgas asjaolust, et kostjale kuulub kinnistusraamatu andmetel elamumaa Tallinnas, aadressil XX. Harju Maakohus leidis rahvastikuregistri andmeid kontrollides, et rahvastikuregistri kohaselt on kostja elukohaks märgitud Valga maakond, Valga linn. Maakohus kontakteerus 8. novembri 2017 kohtumäärusest nähtuvalt telefoni teel kostjaga ning kostja kinnitas kohtule, et tema elukoht on Valgas. Ringkonnakohus leiab, et niisuguses olukorras ei pidanud kohus tegema täiendavaid toiminguid ega järelepärimisi kostja elukoha väljaselgitamiseks. Harju Maakohus keeldus oma 8.11.2017. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis hagiavalduse kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule. Hagejad ei vaidlustanud Harju Maakohtu 8.11.2017.a määrust.
10.Tartu Maakohus võttis hagi oma 29.11.2017 määrusega menetlusse. Eelnenut arvestades tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et maakohus võttis hagi menetlusse õigesti, kuivõrd Harju Maakohtu poolt kontrollitud rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht Valgas ning seda kinnitas kohtule ka kostja ise. TsMS § 77 järgi lahendab kohus juhul, kui asi on õigesti menetlusse võetud, asja sisuliselt, isegi kui kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutusid. Praegusel juhul ei ole kohtualluvuse määramise aluseks olevad asjaolud pärast avalduse menetlusse võtmist muutunud. Pigem võib tekkida küsimus, kas kostja elukoha osas oleks pidanud tegema täiendavaid järelepärimisi ja koguma selle kohta tõendeid olukorras, kus hagejate andmetel on kostja elukohaks Tallinn, kostja enda väitel aga Valga. Selline vajadus võinuks tekkida juhul, kui kohtul oleks hagi menetlusse võtmise otsustamisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostja poolt oma elukoha kohta avaldatu ei vasta tegelikkusele. Ka esimesena hagiavalduse saanud kohus peaks kohtualluvuse kontrollimisel tegema endast sõltuva, et vältida võimalikke alluvusvaidlusi ning menetlusosalise võimalikke kuritarvitusi, mis võiksid edaspidi põhjustada menetluse venimist ja põhjendamatuid kulutusi.

TsÜS § 14 lg 2 järgi võib kostjal olla elukoht ka mitmes kohas. Sel juhul on hagejal õigus valida, millise kohtu poole ta soovib pöörduda. Praeguses asjas ei ole siiski esitatud väidet, nagu oleks kostjal elukoht nii Tallinnas kui Valgas; pigem on hagejad seisukohal, et kostja elabki Tallinnas.

11.Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu kujunenud menetlusolukorras ka TsMS § 73, mille lõike 3 kohaselt määrab kohtualluvuse menetlusosalise taotlusel või avalduse saanud kohtu taotlusel kohtualluvuse kohtuastmelt kõrgema kohtu esimees, kui ühes kohtuasjas on mitu kohut otsustanud, et asi neile ei allu, kuid neist kohtutest võiks üks asja läbi vaadata. TsMS § 73 lõike 3 kohaldamist on õiguskirjanduses peetud ilmselt üksnes teoreetiliseks (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Komm vlj. Tallinn, 2017, § 76 komm 3.4, lk 437). TsMS § 73 lõikes 3 käsitletud alusega võiks tegemist olla juhul, kui on teada, et kostja elab võrdselt kahe kohtu tööpiirkonnas, kumbki kohus on aga leidnud, et kostjal ei ole nende tööpiirkonnas § 79 lg 1 ja TsÜS § 14 lg 1 tähenduses peamist elukohta. TsMS § 73 lg 3 ei kohaldu nimelt olukorras, kus üks kohus on juba teinud määruse asja teisele kohtule alluvuse üleandmise järgi, vaid pigem juhul, kui hageja on ise pöördunud eri kohtute poole ja kohtud on teineteisest sõltumatult asunud seisukohale, et asi neile ei allu. Pärast Harju Maakohtu poolt asja Tartu Maakohtule üleandmist ei ole Tartu Maakohus asunud seisukohale, et asi ei allu talle, vaid Tartu Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse. See on ka kooskõlas TsMS § 76 lõikega 4, mis keelab alluvusvaidlused kohtute vahel.
12.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 76 lg 2 teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja