Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-113300
Tsiviilasi
DSV Tsansport AS hagi Osaühingu Istrol vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
885,78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DSV Tsansport AS (registrikood xxx), lepinguline esindaja: K. T. (e-post: xxx) Kostja: osaühing Istrol (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat T. D. (e-post: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine põhivõlgnevuse 222 euro nõudes vastu ja lõpetada selles nõudes menetlus.
2.Rahuldada hagi osaliselt. Mõista Osaühingult Istrol välja DSV Tsansport AS-i kasuks ajavahemiku 28.08.2017-29.08.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivis 203,69 eurot.
4.Mõista Osaühingult Istrol välja DSV Tsansport AS-i kasuks riigilõiv 75 eurot. Kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (75 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse
2-18-113300 koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.DSV Tsansport AS esitas 29.08.2018 hagiavalduse Istrol OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 456 eurot, ajavahemiku 16.08.2017 kuni 29.08.2018 eest sissenõutavaks muutunud viivis 429,78 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 08.07.2003 sõlmitud kliendileping rahvusvahelise veo- ja ekspedeerimisteenuste ning tollilao- ja terminaliteenuste osutamiseks. Kostja esitas 03.08.2017 hagejale tellimuse kauba veoks laadimisaadressilt xxx, xxx, xxx aadressile OÜ Istrol, xxx. Hageja täitis veotellimuse ning tarnis kauba kostjale 16.08.2017, mida tõendab CMR saateleht nr ITAEExxx. Kostja sai kauba kätte saanud ega esitanud vastuväiteid saadud kauba ja koguse osas. Hageja esitas kostjale 16.08.2017 arve nr CD586979 summas 456 eurot tasumise tähtajaga 16.08.2017. Kostja arvet ei tasunud. Hageja loovutas nõude 01.12.2017 X OÜ-le. X OÜ saatis kostjale sellekohase võlateatise ning andis täiendava tähtaja arve tasumiseks. Kostja on X OÜ-le kinnitanud, et ei tunnista osaliselt nõuet ning ülejäänud osas on arve tasutud. X OÜ loovutas 22.03.2018 nõude tagasi hagejale. Poolte vahel on vaidlus selles, et transporditellimuses on kostja tellinud transpordi ühe aluse transpordiks. Kostja kaup oli laadimiskohas pakitud kahel alusel ning kostjale on ka üle antud ning kostja on vastu võtnud kaks alust. Kostja tasus arve osaliselt (222 eurot) hageja kontole, mis on suletud juba aastast 2015. Hagejale see summa ei laekunud. Aastatel 2016-2017 osutatud teenuste eest edastatud arved on kostja tasunud õigele kontole. Pooltevahelise lepingu kohaselt pidid kauba veo tellimisel esitatud andmed olema tõesed. Kostja andmed tõele ei vastanud ning hagejal tuli transportida 1 aluse asemel 2 alust. Kuna kostja on kohustuse täitmisega viivitanud, on hagejal ka viivisenõue ajavahemiku 17.08.2017 kuni 29.08.2018 eest (377 päeva) lepingujärgses määras 0,25% päevas, kogusummas 429,78 eurot. Hageja praktikas tuleb sageli ette, et veotellimuse esitamisel ei ühti esialgne kauba kogus tegelikkusega ning laadimiseks antakse suurem kauba kogus. Hageja võtab reeglina kauba peale ning teeb vastavad korrektuurid saatelehele. Kostja on saatelehe allkirjastamisega aktsepteerinud kauba kogust ega ole väitnud, et sai vaid 1 aluse kaupa. Vastavalt ELEA autokaubaveo (https://www.elea.ee/elea-autokaubaveo-uldtingimused/) üldtingimuste punktile 6.5 võetakse veoraha arvestamisel aluseks saadetise reaalsed andmed. Kui puuduks kohustus tasuda reaalsete andmete järgi, saaks tellija esitada valeandmeid kauba koguse osas ning jätta seega osa veoteenuse eest maksmata. Kuna hinnapakkumise aluseks oli FIN aluse maksumus, esitas hageja õiguspäraselt arve 2 FIN aluse kohta. Kohatu on kostja väide, mille kohaselt oleks hageja pidanud kooskõlastama kauba peale võtmisel uued tingimused. See ei ole ka teostatav. Rahvusvaheliste vedude korral on ebamõistlik nõuda sõidukilt seismist laadimiskohal, kuni saavutatakse kliendilt täiendav nõusolek. Tavapäraselt kasutab vedaja omakorda alltöövõtjat ning seetõttu võtab kooskõlastamine ka kaua aega. Kostja püüab pahatahtlikult vabaneda 1 aluse veotasu maksmisest. Hageja ei vastuta selle
2-18-113300 eest, kuidas saatja kauba pakib. Kostja enda kohustus oli veenduda, et arve on tasutud õigele kontole. Õige kontonumber on arvel toodud. X OÜ poolt saadetud 01.12.2017, 05.12.2017, 15.12.2017, 27.12.2017 ja 11.01.2018 võlateatistes on märgitud, et arve on tasumata täies ulatuses. Kostja oleks saanud ka enda kontoväljavõtte pinnalt veenduda, et 222 eurot ei ole hagejale kantud. Hageja loobus 05.10.2018 menetlusdokumendis põhinõudest 222 eurot seoses selle summa kostja poolt tasumisega 16.09.2018. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 234 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 429,78 eurot, samuti hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot ja esindajatasu 455 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tellis 1 aluse veo. Tellimuses oli toodud pakendi kaal, maht ja mõõtmed. Hageja tegi sellele hinnapakkumise 185 eurot, mille kostja aktsepteeris. Erinevuste korral kauba pealevõtmisel oleks hageja pidanud kostjaga uued tingimused kooskõlastama. Hageja ei ole kordagi üritanud kostjaga ühendust võtta, täpsustamaks, miks veose mõõtmed erinevad kostja algtellimusest. Puudub igasugune alus tasuda varasemalt kokku lepitust suuremat summat. Hagi nõuded on vastuolus mõistlikkuse põhimõttega. Kostja ei ole nõus maksma tellimata teenuse eest. Kostja ei olnud teadlik, et tema makse ei läinud hagejale läbi, kuna konto oli suletud. Kostjale sai see asjaolu teatavaks peale hagiga tutvumist. Kostja on 222 eurot hagejale 16.09.2018 ära maksnud. Suletud kontole 22.11.2017 arve osaline tasumise näol oli tegemist inimliku eksitusega ning kostja ei ole käitunud pahatahtlikult. Kanne ei ole tehtud valele kontole meelega. Hageja (ega ka keegi teine) ei ole kostjat teavitanud, et makse on tehtud valele kontole. Kostja viivitas arve tasumisega seetõttu, et pidas hagejaga läbirääkimisi arve summa osas. Kostja on nõus hagist osalise loobumisega, kuid peab pahatahtlikuks hageja tahtmatust korrigeerida vastavalt ka viivise arvestust. Kostja sai kaupa vastavalt esitatud tellimusele, s.o 4 lillepotti alusel mõõtudega 100x120x238h, kogumaht 2,9m3. Kostja ei ole tellinud kahekordset kogust kaupa. Kostjale ei ole selge, miks oli kaup paigaldatud 2 aluse peale. Kui ka lillepotid oleks paigaldatud üksteise peale, oleks nad saanud ära tuua 1 alusega, nagu telliti. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulud on õigusabikulu 700 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist osaline loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada menetlus põhinõude 222 euro osas.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on osas, milles hageja ei ole hagist loobunud, põhjendatud osaliselt.
5.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses
2-18-113300 lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
6.Esmalt käsitleb kohus seda, milline õiguslik regulatsioon vaidlusele kohaldub. Rahvusvaheline Autokaubaveolepingu Konventsiooni (edaspidi CMR või CMR konventsioon) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kohtu hinnangul on praeguse vaidluse korral täidetud kõik kolm eeldust. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjas kohalduvad CMR konventsiooni sätted. Kuivõrd vaidlus käsitleb aga ka CMR konventsioonis käsitlemata olukorda, siis kohalduvad vaidlusele ka võlaõigusseaduse (VÕS) sätted.
7.CMR artikli 8 lg 1 p a) kohaselt on vedaja (praegusel juhul hageja) kohustatud kauba vastuvõtmisel kohustatud kontrollima saatekirjas kaubakohtade arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni. Hageja oli seega kohustatud kontrollima kauba kogust. Hageja seda ta ka tegi.
8.Poolte vahel on vaidlus selles, kas olukorras, kus laadimiseks valmispandud kaup erineb koguse poolest tellimusel märgitud, on vajalik täpsustada tellijaga (antud juhul kostjaga) muutunud asjaolusid või on hageja õigustatud ilma tellijalt juhiseid küsimata ajakulu vältimiseks kauba laadimiseks antud koguses vastu võtma, veo teostama ning esitama seejärel tellijale arve vastavalt kauba tegelikule kogusele, olenemata kauba koguse erinevuse põhjusest. CMR konventsioonist ega VÕS veolepingu sätetest ei tulene, kuidas antud olukorras käituda tuleks. Kohus ei nõustu sellega, et olenemata tegelikust tellimusest, tuleb alati lähtuda veotasu nõudmisel tegeliku kogusest. Kaupa ei pakenda vedaja, kaup pakendatakse üldjuhul laadimiskohas. Kaupa ei pakenda üldjuhul tellija. Võib juhtuda, et kaup on saatmiseks valesti pakendatud ning tellija sellest asjaolust teadlik ei ole. Kui lähtuda alati tegelikust kogusest, siis võib tekkida olukord, kus kauba müünud ja pakendanud isiku eksimuse tulemusena peab tellija tasuma vedajale sama kauba vedamise eest veotasu summas, mis ületab oluliselt esialgselt tellimuses kokku lepitut. Sellise olukorra tekkimist ei saa tellija ka kuidagi ette näha. Samuti võib tekkida olukord, kus kauba müüja saadab ekslikult tellijale suurema koguse kaupa, kui esialgselt on kokku lepitud ning tellijal puudub tegelik huvi sellise kauba saamiseks ning ühtlasi tellimata kauba vedamise eest veotasu maksmiseks. Kohtu hinnangul on elementaarne, et olukorras, kus laadimiseks valmis pandud kaup ei vasta tellimuses märgitule, võtab vedaja ühendust tellijaga ning täpsustab, mida antud olukorras ette võtta- kas laadida peale valmispandud kaup, loobuda üldse kauba vedamisest või anda laadimiskohas suunised kauba ümberpakendamiseks selliselt, et see vastaks esialgselt kokku lepitule.
9.Hageja on viidanud sellele, et antud olukorras tellijalt nõusoleku küsimine (muutunud tingimustel veo teostamiseks) on tavapäratu, mitteteostatav ning ebamõistlik. See eeldaks, et veok viibib niikaua laadimiskohas. Kuivõrd vedajaks on sageli alltöövõtja, on läbi mitme lüli ka
2-18-113300 nõusoleku küsimine aeganõudev. Esmalt märgib kohus, et klient ei pea vastutama selle eest, et vedaja kasutab alltöövõtjat ning seetõttu pikeneb n-ö teavitamise kett. Ka ei ole kohtu hinnangul veenvad hageja väited selle kohta, et selline teavitamise praktika oleks tavapäratu ning ebamõistlikult aeganõudev. Nimelt nähtub DSV Transport AS veebilehelt (http://www.documents.dsv.com/dsv/1018/), et DSV teenuse osutamise üldtingimuste p 4.3 kohaselt kontrollib DSV, kas saadud kauba kogus vastab saatedokumentides märgitud kogusele ja annab leitud erinevustest teada. Punkti 7.7 järgi võib DSV esitada kliendile arve lisakulude eest, mis tulenevad näiteks ootamisest, üleseisuajast, kauba täiendavast või ootamatust ladustamisest või käitlemisest transpordi ajal või kauba väljaveo või kättetoimetamise eest, milles ei ole süüdi DSV. Hageja viidatud ELEA autokaubaveo üldtingimuste punktis 4.6 on toodud kaubasaatja maksimaalsed laadimisajad, lähtuvalt kauba kaalust. Kui laadimine kestab punktis 4.6 toodust kauem, fikseeritakse see veokirjas ning ettenähtud aega ületav aeg kuulub eraldi tasustamisele. Ka on nähtud samade üldtingimuste punktis 6.7 ette ooteaja ületamise eest ootetasu. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et tellija teavitamine antud olukorras on pigem tava, kui erandjuhus. Sellise võimaliku ajakuluga peab vedaja olema laadimiste planeerimisel paratamatult ka arvestanud. Kui kauba laadimisega (seoses vajadusega täpsustada muutunud olukorras kokkuleppe tingimusi) tekib vedajal täiendav ajakulu, on võimalik kohustada tellijat see hüvitama.
10.Kohtu hinnangul ei saa eelnevast tulenevalt pidada kohaseks ja heauskseks hageja käitumist, s.o teistsuguses koguses kauba pealevõtmisest kostja teavitamata jätmist ning hiljem tellimuses märgitust oluliselt suurema arve esitamist. Kostja on hagejalt tellinud 1 aluse veo hinnaga 185 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o kokku 222 eurot. Vaidlus puudub selles, et (vähemalt) 1 aluse vedu on teostatud. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Hageja oli seega õigustatud nõudma kostjalt põhinõude 222 euro tasumist. Kostja on selle kohustuse kohtumenetluse käigus täitnud. Pooled ei ole kokku leppinud kahe aluse veos. Kohus ei ole tuvastanud, et ülejäänud ulatuses arve tasumise kohustus tuleneks kostjale seadusest või lepingust. Seetõttu tuleb hagi jätta põhinõudes (456-222) 234 eurot rahuldamata.
11.Hageja on esitanud ka viivisenõude. Riigikohus on 19. detsembri 2012 otsuse nr 3-2-1-165-12 punktis 43 leidnud, et CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus leiab, et viidatud sätte järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt veotasu maksmisega viivitamise korral viivist. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada viivist põhinõudelt, mille osas kohus hagi rahuldamata jättis. Kohus lähtub seega viivise arvestamisel põhinõudest 222 eurot. Hageja on hagiavalduse kohaselt arvestanud viivist arve kuupäevale järgnevast päevast (17.08.2017) alates kuni hagi esitamiseni 29.08.2018 lepingujärgses määras 0,25% päevas. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole nõuda viivist alates arve esitamise kuupäevale järgnevast päevast, kuna poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 9.1 järgi on kostja kohustatud tasuma arved 10 päeva jooksul. Pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 16) nähtuvalt on arve esitatud kostjale 17.08.2017. Seega oli arve tasumise tähtaeg 27.08.2017. Kostja sai olla arve tasumisega viivituses alles alates 28.08.2017.
2-18-113300 Kuivõrd hageja on arvestanud viivist kuni 29.08.2018 ning ei ole nõudnud viivist aja eest pärast hagi esitamist, rahuldab kohus viivisenõude ajavahemiku 28.08.2017 kuni 29.08.2018 eest põhinõudes 222 eurot, s.o summas 203,69 eurot.
12.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et viivisenõue on osaliselt põhjendamatu seetõttu, et hageja ei teavitanud kostjat, et arve on tasutud valele kontole. Arve tasumise tähtaeg oli 27.08.2017. Arve tasuti valele kontole 22.11.2017. Seega on ka valele kontole tasutud arve olulise viivitusega. Kostja on viidanud sellele, et viivitas arve tasumisega põhjusel, et pidas hagejaga läbirääkimisi arve vähendamise osas. Kohus leiab, et läbirääkimiste pidamine ei saanud kuidagi takistada kostjat tasuma arvet ulatuses, milles kostjal vastuväited puudusid. Kohus märgib, et hageja oleks küll võinud 22.11.2017 maksekorralduse saamisel (tl 15) kostjale selgitada, et tasutud on valele kontole ning tegelikkuses raha laekunud ei ole. Samas on X OÜ, kellele hageja nõude 01.12.2017 loovutas, esitanud korduvalt kostjale võlateatisi arve kogusummas 456 eurot (tl 14, 33-34 pöördel). Kostja oleks mõistliku majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna pidanud vähemalt kontrollima, kas 222 eurot on hagejale ka tegelikkuses kostja kontolt üle kantud. Kontot, millele 222 eurot ekslikult tasuti, ei ole hageja arvele märgitud, seega ei saa eksituse eest vastutavaks pidada hagejat. Kostjale on hagimaterjalid toimetatud kätte 03.09.2018, kuid 222 eurot tasuti alles 16.09.2018. Seega ei ole kostja täitnud kohustust ka koheselt ekslikust kandest teadasaamisel. Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni on põhjendatud eeltoodud ulatuses. Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi viivise 203,69 euro nõudes ning jätab rahuldamata põhinõudes 234 eurot ja viivisenõudes 226,09 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
14.Kohus rahuldas hagi kostja poolt täitmata osas osaliselt. Hagi jäeti rahuldamata umbes pooles ulatuses. Hageja loobus osast nõudest seoses kostja poolt kohustuse täitmisega kohtumenetluse ajal. Hagilt tasuti riigilõivu 175 eurot, seoses hagist osalise loobumisega on hagejal õigus taotleda riigilõivu 25 euro tagastamist. Arvestades hagist osalist loobumist ning hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja riigilõiv 75 eurot ning ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp
2-18-113300 Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK 26.08.2019 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.