Osaühing Aktiva Finants hagi B M vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6 639,50 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (e-post [email protected]); Kostja B M (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt B M hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks 6 211,14 eurot, millest põhinõue on 5 147,73 eurot, intress 279,53 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja 23.07.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 748,88 eurot.
3.Välja mõista kostjalt B M hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.07.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt B M välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 728,32 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal B M tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (728,32 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ning kohustada B M kandma
2-18-11041 menetluskulude hüvitis J I OÜ arveldusarvele nr xxx.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja on esitanud AS-ile L F taotlused kokku 5840,93 euro saamiseks. AS L F kinnitas kostja laenutaotlused ning kostja ja AS L F vahel on sõlmitud järgmised laenulepingud: 24.05.2016.a väikelaenuleping nr 984304; 05.01.2016.a järelmaksuga müügileping nr 844936; 06.12.2015.a järelmaksuga müügileping nr 792224; 02.10.2015.a järelmaksuga müügileping nr 716381; 14.08.2015.a järelmaksuga müügileping nr 662891; 22.05.2015.a järelmaksuga müügileping nr 591645. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt maksegraafikule. AS L F loovutas 28.10.2016.a kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 5 147,72 eurot, mis on kujunenud järgnevalt: Lepingu nr Põhivõlgnevuse summa 642,11 591645 425,88 662891 1499,88 716381 60,81 792224 42,33 844936 2476,72 984304 Kokku: 5147,72 eurot
2.Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel (p 7.3) lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa kujunemine: tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud
2-18-11041 kulud.
3.Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.2. kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 28.09.2016.a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.07.2018.a. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 748,88 eurot.
4.Vastavalt maksugraafikule lisandub võlgnevusele täiendavalt intress. Hageja on arvestanud intressi esimesest tasumata osamaksest kuni lepingu ülesütlemise kuupäevale eelnenud osamakseni kokku summas 279,53 eurot järgmiselt: Lepingu nr Intressi summa 7,42 591645 7,06 662891 74,46 716381 1,11 792224 1,68 844936 187,80 984304 Kokku: 279,53 eurot
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5 147,73 eurot, intressi 279,53 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 748,88 eurot ning viivised alates 24.07.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja märgib hagivastuses, et tunnistab hagis väljatoodud põhinõude võlgnevust. Selgitab, et sattus makseraskustesse, kui abikaasa kaotas töö ning tema paar kuud hiljem sünnitas. Kostja palub kohtult sissenõudmiskulude vähendamist täies ulatuses (s.o 50 eurot). Kostja tugineb VÕS § 162 lg-le 1 ning palub arvesse võtta lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samal alusel ja põhjendusel palub kostja intressi vähendamist täies ulatuses (s.o. 279,53 eurot) ning ka sissenõutava viivise vähendamist täies ulatuses (s.o. 748,88 eurot). Kostja palub kohtul TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses hageja kanda.
7.Kostja leiab, et tehingud AS-iga L F olid heade kommetega vastuolus. TsÜS § 86 lõige 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samuti tugineb kostja TsÜS § 86 lg-le 3. AS L F andis tarbijakrediiti kostjale 1 aasta jooksul (esimene leping sõlmitud 22.05.2015 ja viimane 24.05.2016) 6 korda. Sellega seoses märgib kostja ka ära, et kostja rahaline seisund oli kogu aasta jooksul sama, s.t. kostjal ei tekkinud aasta jooksul lisasissetulekuid või suurenenud sissetulekuid. Sellele tuginedes leiab kostja, et AS L F annab tarbijakrediiti tarbijatele liiga kergekäeliselt. Kostjal on 2 ülalpeetavat väikest last ning on äsja leidnud uue töökoha ning katkestanud
2-18-11041 lapsehoolduspuhkuse varakult (kostja asus tööle tagasi 23.07.2018, noorim laps on sündinud 17.08.2017).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: kostja ja AS-i L F vahel on sõlmitud järgmised lepingud: o 24.05.2016.a väikelaenuleping nr 984304 (tl 26 pöörel - 28), millega anti kostja käsutusse krediidisumma 2 500 eurot intressimääraga 21.90% aastas ning mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku järgsete maksetena 10.06.2021.a; o 05.01.2016.a järelmaksuga müügileping nr 844936 (tl 22-24), millega anti kostja käsutusse krediidisumma 105,98 eurot intressimääraga 21.90% aastas ning mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku järgsete maksetena 10.12.2016.a; o 06.12.2015.a järelmaksuga müügileping nr 792224 (tl 12-16), millega anti kostja käsutusse krediidisumma 169,99 eurot intressimääraga 21.90% aastas ning mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku järgsete maksetena 10.12.2016.a; o 02.10.2015.a järelmaksuga müügileping nr 716381 (tl 17-20), millega anti kostja käsutusse krediidisumma 1 725,98 eurot intressimääraga 19.90% aastas ning mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku järgsete maksetena 10.10.2019.a; o 14.08.2015.a järelmaksuga müügileping nr 662891 (tl 8 pöördel - 11), millega anti kostja käsutusse krediidisumma 509,99 eurot intressimääraga 19.90% aastas ning mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku järgsete maksetena 10.09.2019.a; o 22.05.2015.a järelmaksuga müügileping nr 591645 (tl 5-8), millega anti kostja käsutusse krediidisumma 828,99 eurot intressimääraga 21.90% aastas ning mille kostja oli kohustatud tagastama maksegraafiku järgsete maksetena 10.06.2019.a; AS L F ütles 13.09.2016.a kostjale koostatud avaldusega eelviidatud lepingud erakorraliselt üles 28.09.2016.a eeldusel, et kostja ei tasu nimetatud avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 27.09.2016.a; AS L F loovutas 28.10.2016.a kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 4 pöördel, teatis).
10.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5 147,73 eurot, intressi 279,53 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud
2-18-11041 viivised 748,88 eurot ning viivised alates 24.07.2018.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kostja soovib kõigi kõrvalnõuete vähendamist täies ulatuses (s.o nulli euroni), tuues põhjenduseks halva majandusliku olukorra ning kohustuse pidada ülal kaht alaealist last. Kostja on küll põhinõuet tunnistanud, kuid samas soovib võimaluse korral ka selle vähendamist. Kostja leiab samuti, et tehingud AS-iga L F olid heade kommetega vastuolus ning tarbijakrediiti anti talle liiga kergekäeliselt, kontrollimata sealjuures tema majanduslikku seisundit.
12.Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja põhinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 5 147,73 eurot, mis seisneb järelmaksuga müügilepingute ja väikelaenulepingu kohaste maksete mittetasumises. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei saa olla vaidlust, et lepingutest tulenevad rahalised kohustused on muutunud sissenõutavaks – AS L F on lepingud erakorraliselt üles öelnud, millest johtuvalt on kõik lepingutest tulenevad rahalised nõuded sissenõutavaks muutnud (VÕS § 416 lg 1 järgi võib ülesütlemise siduda täiendava tähtaja andmisega võla tasumiseks, st tähtaja edutul möödumisel loetakse leping lõpetatuks. See säte ei nõua täiendava ülesütlemisavalduse tegemist). Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja maksegraafikute järgseid makseid ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus on ülal leidnud, et AS-i L F ja kostja vahel olid lepingud, kostja on lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud, kohustused on sissenõutavaks muutunud ning hagejal on kehtivast nõude loovutamisest tulenevalt õigus kohustuse täitmist nõuda. Kohus märgib ka seda, et kostja on põhivõlgenvust nõutavas ulatuses tunnistanud. Samas on kostja taotlenud põhivõlgenvuse vähendamist, kuid kohus leiab, et selleks puudub igasugune õiguslik alus.
13.Kostja on märkinud, et tehingud AS-iga L F olid heade kommetega vastuolus ning tarbijakrediiti anti talle liiga kergekäeliselt, kontrollimata sealjuures tema majanduslikku seisundit. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-169-13 p-is 19 märkinud järgmist: „ ... laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kostja kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 8).“ Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tehingutest tulenevate vastastikuste soorituste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et ta oleks tehingute sõlmimisel olnud sundolukorras. Tehingute tingimustest lähtuvalt ei ole võimalik tuletada, et need oleks sõlmitud kostja jaoks äärmiselt
2-18-11041 ebasoodsatel tingimustel. Tehingud on sõlmitud kohtu hinnangul tavapärastel tingimustel, kusjuures tegemist on tüüptingimustega lepingutega. Samuti ei ole võimalik väita, et tehingud oleks tehtud sundolukorras, kuivõrd tehingute sisuks ei olnud nt varasemate laenulepingute refinantseerimine vältimaks kostjale kuuluva elukoha võõrandamist täitemenetluses, mida on kohtupraktikas peetud sundolukorraks TsÜS § 86 lg 2 mõistes. Kostja on astunud laenusuhtesse, et soetada erinevat koduelektroonikat (külmik, televiisor, elektriline hambahari), tahvelarvutit, mobiiltelefone ning laadijaid. Samuti on kostja võtnud lihtsalt tarbimislaenu. Seega ei ole tehingud vastuolus heade kommetega. Lisaks on kostja iga lepingu sõlmimisel kinnitanud, et tema poolt laenuandjale esitatud informatsioon on tõene ning et ta on võimeline lepingutest tulenevaid kohustusi täitma (vt lepingute eritingimustes sätestatud laenusaaja kinnitused ning väikelaenulepingu üldtingimuste p-id 8.1.1-8.1.4).
14.Kohus märgib, et lepingueelne teavitamiskohustus ei ole vaid ühepoolne kohustus, mis kehtib ainult krediidiandjale. Seda enam, laenuvõtmise otsustab klient, kes hindab krediidiandja esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga, ning vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest (vt Finantsinspektsiooni juhend Vastutustundliku laenamise nõuded). Vastutustundliku laenuvõtmise tagamiseks peavad tarbijad laenu taotlemise protsessis andma asjakohast, piisavat ja tõest informatsiooni oma finantsolukorra ja võimaluste kohta ning kinnitama oma võimekust teha teadlik ja jätkusuutlik otsus krediidi võtmise kohta. Seega kehtib adekvaatse ja piisava informatsiooni andmise kohustus ka laenusaajale, et täita vastutustundliku laenamise põhimõttega kaasnevat vastutustundliku laenuvõtmise põhimõtet.
15.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et krediidiandjal on võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust talle kättesaadavate ja teadaolevate andmete alusel ning kui tegelikud andmed jäid krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata, kannab selle eest vastutust krediidivõtja, sest ta ei avaldanud krediidiandjale tegelikke andmeid (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2- 12-43792/31, p 26). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutuse täielik välistamine. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus põhinõude kogu ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 5 147,73 eurot.
16.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist määras alates 28.09.2016.a (s.o kõigi nõuete tasumiseks antud tähtajale järgnevast päevast) kuni hagi esitamiseni 23.07.2018.a summas 748,88 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-i L F väikelaenulepingu üldtingimuste (tl 27 pöördel kuni 28) p 7.2 sätestab, et kui laenuandja jätab maksetähtpäevaks tasumata või tasub mittetäielikult osamakse või mis tahes muud lepingu alusel tasumisele kuuluva summa, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist, mida arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt eritingimustes sätestatud määras, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samasuguse tingimuse sätestab AS-i L F järelmaksuga müügilepingu p 4.6. Kuivõrd hageja taotleb viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, ei oma tähtsust lepingute eritingimustes kokkulepitud viivisemäär. Puudub vaidlus, et kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks ning seda ei ole tänaseni täidetud. Kohus on hageja viivisearvestust kontrollinud ning leiab, et viivisearvestus (tl 34) on korrektne. Tuginedes eeltoodule, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 23.07.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 748,88 eurot.
2-18-11041
17.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt alates 24.07.2018.a kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.07.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
18.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja intressi 279,53 eurot. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p 4.3 sätestab, et ostja tasub osamakse osana igal maksetähtpäeval faktoorile muuhulgas intressi, mida arvestatakse kas krediidisumma tagastamata osalt, mis on fikseeritud iga intressi arvestamise perioodi alguses, või väljastatud krediidisummalt. Intressimäär ja intressi arvestamise viis on fikseeritud eritingimustes. Samasugused tingimused sätestab ka väikelaenulepingu üldtingimuste p
5.1.Järelmaksuga müügilepingute ning väikelaenulepingu eritingimustes on intressimääradeks sätestatud 19.90% - 21.90% aastas krediidisumma jäägilt. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus intressinõude kogu ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 279,53 eurot.
19.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hageja sissenõudekulude summa kujuneb järgmiselt: tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Väikelaenulepingu üldtingimuste p 7.3 sätestab, et lepingust tulenevate maksete mittetähtaegse tasumise korral on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste eest hüvitise ehk võlamenetlustasu tasumist vastavalt laenuandja hinnakirjas sätestatud määradele ja/või laenuandja poolt kantud tegelikele kulutuste hüvitamist. Samasuguse õiguse sätestab ka järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p 4.8. Kohus on eespool märkinud, et lepingud lõppesid erakorralise ülesütlemisega 28.09.2016.a. Kohtutoimikust nähtuvalt on AS L F saatnud kostjale esimeses meeldetuletuse 13.09.2016.a (tl 29), s.o lepingute kehtivuse ajal. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks nimetatud kirja saatmisele eelnevalt meeletuletusi, mistõttu ei ole hagejal nimetatud kirja edastamisega seonduvalt õigust hüvitist nõuda. 07.10.2016.a kirja (tl 29 pöördel - 30) eest kuulub hagejale hüvitamisele 25 eurot, 28.11.2017.a kirja (tl 30 pöördel - 31) eest 5 eurot ning 13.02.2018.a kirja (tl 32-33) eest samuti 5 eurot, kokku
2-18-11041 35 eurot. Ülejäänud osas jääb sissenõudmiskulude hüvitise nõue rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole hagis kirjeldatud lisatoimingutega seotud kulude tekkimist tõendanud.
20.Kostja vaidleb vastu kõrvalnõuetele (intress, viivis, sissenõudmiskulu) ning palub nende suuruse vähendada nulli euroni. Kostja põhjendab taotlust halva majandusliku olukorraga ning vajadusega pidada ülal kaht alaealist last. VÕS § 1132 lg 5 sätestab, et sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel võetakse muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
21.Vaatamata kohtu 11.09.2018.a selgituskirjale ei ole kostja esile toonud intressi vähendamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid ja põhjendusi. Kostja on soovinud intressi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuid seadus siiski sellist võimalust ette ei näe. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et lepingutes kajastatud intressikokkulepe oleks heade kommete vastaselt kõrge. Seega leiab kohus, et intressi vähendamise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Ka Riigikohus on 16.06.2008.a lahendi nr 3-2-1-54-08 p-is 12 väljendanud seisukohta, et erinevalt viivisest, ei näe seadus ette intressi vähendamise võimalust.
22.Samale seisukohale asub kohus ka viivise ja sissenõudmiskulude vähendamise taotluse osas. Kostja ei ole kohtule tõendatud, et ta oleks juba kohtuväliselt võlgnevust hagejale tunnistanud. Samuti ei ole kostja kohtuni toonud, et ta oleks juba märkimisväärses ulatuses võlgnevust vähendanud. Kostja võlgnevus on terves ulatuses sissenõutavaks muutunud juba 2016.a sügisel ning on tõendamata, et kostja oleks võlgnevuse tasumiseks mistahes pingutusi teinud. Kostja on taotluses tuginenud üksnes majanduslikule aspektile, kuid samas ei ole kostja kohtule oma majanduslikku seisukorda iseloomustavaid väiteid tõendanud, sh ka seda, et kostjal on kohustus alaealisi lapsi ülal pidada. Seega ei ole kohtuni toodud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse kõrvalnõuete suurust vähendada.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6 211,14 eurot, millest põhinõue on 5147,73 eurot, intress 279,53 eurot, 23.07.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 748,88 eurot ning võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.07.2018.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust, leiab
2-18-11041 kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 99,77% ulatuses kostja kanda ning kosja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
26.Kohus selgitab, et lähtub hageja menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel tsiviilasja hinnast 6 639,50 eurot (põhinõue 5147,73 + intress 279,53 + sissenõudmiskulu 50 + viivis 748,88 + aastane viivis 413,36) ning asjaolust, et kohus rahuldas põhinõude summas 5147,73 eurot, intressinõude summas 279,53, sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot, viivisenõude summas 748,88 eurot ning sissenõutavaks mittemuutunud viivisenõude hinnaga 413,36 eurot, so hagi hinna mõistes kogusummas 6 624,50 eurot. Seega on kohus hagi rahuldanud 99,77% ulatuses (6 624,50 x 100% / 6 639,50). Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
27.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
28.Hageja esindaja esitas 29.10.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 450 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 1 090 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusteenust osutatud 9h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 1 540 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja palub määrata, et menetluskulude hüvitis tasutaks J I OÜ arveldusarvele nr xxx. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
29.Kostja ei ole hageja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused
30.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-
2-18-11041 13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
32.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 450 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 20.07.2018.a hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
33.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud on järgmised: dokumentidega tutvumine ja analüüs 2h; hagi koostamine ja esitamine 4h; hagivastusele vastamine 3h.
34.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hagi koostamiseks kulunud kokku 6h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on mõneti ülemäärane. Koostatud hagi on lihtsamapoolne ning selle mahu moodustavad valdavas osas viited seadusesätetele. Hagile ei ole lisatud suures mahus tõendeid. Tegemist on tavapärase raha nõudmise hagiga, kus puudus keeruline õiguslik probleem. Seega on kohus seisukohal, et hagi koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 3h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 3h võrra.
35.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hagivastusele seisukoha koostamiseks kulunud kokku 3h. Kohus leiab, et nimetatud toimingu ajakulu on mõneti ülemäärane. Kohus märgib, et hageja on kohtule esitanud mõnelauselise seisukoha, kus avaldas valmisolekut astuda kompromissiläbirääkimistesse. Nimetatud seisukoha koostamise ajakulu ei saa olla suurem kui 0,25h. Samuti on hageja esitanud kohtule ca 0,75 lk pikkuse seisukoha, kus selgitab kompromissiläbirääkimiste kulgu. Nimetatud seisukoha koostamise ajakulu ei saa samuti olla suurem kui 0,25h. Seega on kohus seisukohal, et hagivastusele seisukoha koostamisega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 0,5h, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2,5h võrra.
36.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli sisuliselt keskmisest lihtsam. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärasest lühem. Asi läbis sisuliselt ühe kohtuastme. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Oluline on märkida, et hagejale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele
2-18-11041 on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Sissenõudjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda sissenõudjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 80 eurot (käibemaksuta).
37.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 3,5h (9h – 5,5h), mis hageja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasumäära (80 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 280 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 730 eurot (lepingulise esindaja kulu 280 eurot + kohtukulud 450 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 728,32 eurot (730 eurot x 99,77%). Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 811,68 euro ulatuses (taotletud summa 1 540 – rahuldatud summa 728,32).
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (728,32 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.Hageja palub kindlaks määrata ka otsuse täitmise korra, mille kohaselt tuleks menetluskulude hüvitis kanda J I OÜ arveldusarvele nr xxx. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning määrab, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda J I OÜ arveldusarvele nr xxx.
40.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.