Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 20.10.2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu 11 480 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2015. aastal suulise laenulepingu, mille alusel kandis hageja kostja pangakontole kokku 11 480 eurot, sh 13.05.2015 summa 3100 eurot ning 900 eurot; 19.05.2015 summa 2980 eurot; 26.05.2015 summa 4500 eurot. Suuliselt lepiti kokku, et laen tuleb tagastada 6 kuu jooksul. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja kostjapoolsetele lubadustele on laen tagastamata. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 11 480 eurot ja alates hagi esitamisest viivise seadusejärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguna. Poolte vahel on sõlmiti laenuleping tahteavalduste vahetamise teel (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 3). Paljasõnaline on kostja väide, et tegelikult tal õigussuhe hagejaga puudub ning et ta tegi hoopis ühist äri hageja abikaasaga. Kostja ei ole vaidlustanud ning ümber lükanud asjaolu, et hageja kandis tema pangakontole 11 480 eurot ning et kannete selgituseks oli märgitud laen. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et suuliselt lepiti kokku, et laen tuleb tagastada 6 kuu jooksul. Selle väite võttis kostja TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt õigeks, sest vastuses hagiavaldusele kostja hageja väidet laenutähtaja kohta vaidlustanud ei ole.
4.Hageja ei eita, et kostjal ja tema abikaasal CC-l on olnud ärilisi suhteid. CC palus kostjale eeltoodud summad laenuna üle kanda ning kuna abikaasa ja kostja vahel valitsesid tol ajal usalduslikud suhted, siis ei näinud hageja selles mingit probleemi, et ta abikaasa äripartnerile laenu annab. Kuigi hageja kostjaga otse ei suhelnud, palus ta abikaasal edasi anda, et laen oli antud 6 kuuks ning abikaasalt tuli tagasiside, et kostja oli sellise tähtajaga nõus.
5.Hagiavalduse kohtule esitamisest pidi kostja järeldama, et leping on üles öeldud ning ka kohtumenetluse ajal, 12.02.2018, on kostja saanud hagejalt kirja, milles hageja palub laenusummad tagastada ning kirjutab selgelt, et laenuleping on üles öeldud.
6.Kui poolte vahel ei olnud laenulepingut, siis tuleb kostjal alusetult saadud raha tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel, kuna ühtegi teist õigussuhet poolte vahel ei ole. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei ole hagejaga laenulepingut sõlminud ega leppinud kokku tagasimakse
tähtajaks 6 kuud. Kostja möönab, et ta on hagejalt raha saanud, kuid mitte laenuna, vaid hageja abikaasa CC poolt panustatuna kostja ja CC ühiselt kavandatud majandustegevusse, milleks oli kasutatud autode vahendamine Soome. Ei ole eluliselt usutav, et hageja mõistliku isikuna laenanuks kostjale, kui täiesti võõrale inimesele 11 480 eurot ilma vastavat kirjalikku dokumenti vormistamata. Kostja ei tunne ega ole mitte kunagi kohtunud hagejaga, kuid ta on tuttav hageja abikaasa CC-ga. Viimane pöördus kostja poole 2015 kevadel sooviga teenida tulu ja investeerida kasutatud autode ostu-müügiärisse. Kostja ja CC leppisid ühises tegevuses kokku selliselt, et CC investeerib omalt poolt autode ostmiseks vastavalt väljavalitud auto hinnale ja ka kostja panustab omalt poolt rahaliselt. CC soovis algselt kostjale anda sularaha, kuid võimalike segaduste vältimiseks palus kostja teha ülekanded kostja pangakontole. CC investeeris kokku summas 11 480 eurot, mille hageja kandis kostjale üle kolme maksena. Kostja esitas kohtule kostja ja CC e-kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja on kostjale teinud raha ülekanded kooskõlas kostja ja CC ärilise tegevusega. Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohtu 15.05.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2232 eurot koos käibemaksuga ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
10.Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud laenulepingut. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta leppis kostjaga raha tagastamise tähtajas kokku hageja abikaasa kaudu. Kostja ei ole hageja väitega, et poolte vahel oli tähtajaline leping, tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud ning on 16.01.2018 menetlusdokumendis seisukohal, et ei saa väita, et laenu pikkus oli 6 kuud. Samuti ei saa hageja väite omaksvõttu eeldada, sest kostja on vastu vaielnud sellele, et poolte vahel oli üldse sõlmitud laenuleping. Kohtu hinnangul on poolte väidetega tõendatud, et hageja ja kostja ei ole vahetult kokku leppinud selles, et hageja annab kostjale 2015 mais laenu kokku 11 480 eurot tähtajaga kuus kuud. Hageja poolt kostjale raha ülekandmisest olukorras, kus pooled ei olnud selles vahetult kokku leppinud, võib nähtuda, et hageja soovis anda kostjale laenu, kuid kuna pooled ei ole laenu tagastamise tingimustes kokku leppinud, siis sellest ei piisa VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu sõlmimise õiguslike tagajärgede tekkeks.
11.Kohtu hinnangul ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul on poolte selgitustega ja kostja 04.04.2018 menetlusdokumendi ja selle lisadega tõendatud, et kostjal ja CC-l olid ühised ärisuhted ning et hageja on teinud kostja arvelduskontole makseid vastavalt kostja poolt CC-le e-kirjades saadetud taotlustele. Kostja on esitanud kohtule kostja ja CC e-kirjavahetuse, millest nähtub, et hageja on kostjale teinud raha ülekanded kooskõlas kostja ja CC ärilise tegevusega. 11.05.2015 e-kirjas CC-le saadab kostja osta.ee veebilingi sõiduauto Ford Focus kohta, mille lõpphind on 5800 eurot ja soovib, et ülekande 4000 eurot selgitusse märgitakse „laen auto ostuks“. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud kostjale 13.05.2015 ülekande summas 3100 eurot selgitusega „laen auto ostuks“ ja ülekande summas 900 eurot selgituseta. 17.05.2015 e-kirjas CC-le teavitab kostja, et on ostnud osta.ee kaudu sõiduauto Mitsubishi Grandis lõpphinnaga 2980 eurot ja soovib, et CC kannaks raha kostja arvele. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud kostjale 19.05.2015 ülekande summas 2980 eurot selgitusega „laen auto ostuks“. 25.05.2015 e-kirjas teavitab kostja CC, et kavandab osta sõiduautot Toyota Avensis hinnaga 4850 eurot. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud kostjale 26.05.2015 ülekande summas 4500 eurot selgitusega „laen auto ostuks“. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud väita, et kostja on hagejalt saanud raha alusetult.
Kohus leiab, et VÕS § 1028 lg 1 nimetatud olemasolev või tulevane kohustus peab olema või tulevikus tekkima raha saaja ja raha üleandja vahel, millist kohustust käesoleval juhul hageja ja kostja vahel ei olnud ja ka ei tekkinud, sest hageja tegutses teise isiku ülesandel. Kohtu hinnangul tuleneb esitatud tõenditest, et hageja on kostjale oma arvelduskontolt maksete tegemisel tegutsenud käsundisaajana (VÕS § 619). Kuna käsundiandjaks oli hageja abikaasa, siis ei saa käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest ning kohus peab põhjendatuks, et hageja täitis käsundi tasuta (VÕS § 627 lg 1). Tulenevalt asjaolust, et kohus ei rahulda hageja põhinõuet, jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja uue tõendi (Eesti perekonnaseisuametis registreeritud abielu tõend).
13.Poolte vahel on sõlmitud laenuleping. Hageja jääb selles osas maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Põhjendamatu on kohtu seisukoht nagu oleks CC andnud hagejale käsundi raha ülekandmiseks, et enda ja kostja vahelist autoäri finantseerida. Kumbki pool ei ole seda väitnud ning kohus ei ole seda pooltega arutanud. Seetõttu on kohtu selline järeldus üllatuslik. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, mille alusel ta leiab, et tegemist on käsundiga. Kohus ei ole analüüsinud, millist liiki käsunduslepinguga tegemist võiks olla (nt saab käsundi vara käsutamiseks anda enda, mitte võõra vara käsutamiseks ning seega on välistatud, et hageja ja T. Seebi vahel oli käsundusleping).
14.Käesolevas asjas on asjakohane Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-17, millest tuleneb, et suulise laenulepingu puhul saab eeldada, et tegemist on tähtajatu lepinguga ning sellises olukorras peab laenusaaja ise lepingu tähtajalisust tõendama. Kuna kostja ei ole tõendanud, milline on talle antud laenu tähtaeg, siis tuleb leping lugeda tähtajatuks. Ka kostja esindaja on kohtuistungil väitnud, et tegemist on tähtajatu laenulepinguga, lihtsalt kohustuse täitmise tähtaeg ei ole saabunud ning et laenulepingu ülesütlemise päev on hagiavalduse esitamise päev.
15.Kui kohus leidis, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut, siis oleks pidanud kohus kvalifitseerima poolte vahelise õigussuhte alusetuks rikastumiseks. Kohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et tegemist ei olnud alusetu rikastumisega. Asjas kogutud tõendid ei võimalda järeldada, et hagejat oleks kaasatud kostja ja hageja praeguse abikaasa CC autoärisse (hageja hinnangul oli tegemist seltsinguga). Maakohus on kostja ja CC autoäri õiguslikult kvalifitseerimata jätnud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et laenusummade ülekandmise ajal ei olnud CC hageja abikaasa. Seega on kohus lähtunud hageja perekonnaseisu ja sellest tuleneva vararežiimi hindamisel valest eeldusest. Kui kostja väidab, et tegemist ei olnud laenulepinguga, vaid ühisesse ärisse panustamisega, siis oleks kostja pidanud seda tõendama. Kostja poolt esitatud autoäri puudutavas kirjavahetuses hagejat ei mainita. Vastustaja seisukoht
16.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata
ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
18.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
19.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
20.Hageja nõuab laenulepingu alusel üleantud raha tagastamist või kui laenulepingu sõlmimine ei leia tuvastamist, siis alusetu rikastumise sätete alusel.
21.Maakohus leidis põhjendatult, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel pole tõendamist leidnud. Hageja ei viita apellatsioonkaebuses ühelegi tõendile, mis maakohtu järelduse ümber lükkaks. Ainuüksi asjaolu, et hageja kandis kostja kontole raha ja kirjutas selgitusse „laen“, ei tõenda laenulepingu sõlmimist. Kuna suulise laenulepingu sõlmimine ei ole tõendamist leidnud, ei tõusetu küsimust sellest, kas leping oli tähtajatu või tähtajaline.
22.Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks raha üle kandnud ilma õigusliku aluseta. Vaidlust pole selle üle, et kostja ja hageja elukaaslane CC ajasid ühist autoäri ning hageja kandis raha kostja kontole CC palvel. Milline õiguslik suhe oli seejuures hageja ja CC vahel ning asjaolud, et hageja ja CC ei olnud raha ülekandmise ajal abielus ning hagejat ei olnud kaasatud kostja ja CC ühisesse äritegevusse, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust. Kostja on teinud piisavalt usutavaks ja esitanud ka tõendid selle kohta, et hageja kandis raha üle CC kohustuse täitmiseks kostja ja CC ühise äritegevuse finantseerimiseks, mitte alusetult. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
24.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2232 eurot, milleks on õigusabikulud. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
25.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
26.Kostja esitas kohtuistungil ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja palus juurde arvestada istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile. Kulutused õigusabile
koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3,75 tundi, hageja 03.09.2018 arvamusega tutvumine ja arutelu kliendiga 0,75 tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine 1,25 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, kokku 6,25 tundi. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Kostja taotleb käibemaksu hüvitamist. Kostja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
27.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 900 (6,25x144) eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
28.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on kostja esindaja tasu 6,25 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 144 eurot koos käibemaksuga on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.