Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18407
Tsiviilasi
Termocom OÜ hagi MyCredit Estonia OÜ vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
Termocom OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja (apellant): Termocom OÜ (registrikood 12083681, asukoht Rävala 8C, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko
ja
Kostja (vastustaja): MyCredit Estonia OÜ (registrikood 11556858, asukoht Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Termocom OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Termocom OÜ (hageja) esitas 08.12.2017 Harju Maakohtule hagi MyCredit Estonia OÜ (kostja) vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.08.2014 laenulepingu laenusummaga on 51 000 eurot, millest 15 000 eurot kandis kostja hageja pangakontole ning 36 000 eurot (refinantseerimise summa) väidetavalt tasaarveldati hageja ja MT vahel.
3.31.10.2017 edastas kostja hagejale teatise laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Hageja hinnangul on laenulepingu ülesütlemine tühine.
4.Kostja ei teinud ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevast mõjuvast põhjusest teadasaamist. Ei saa pidada mõistlikuks, kui vaatamata laenulepingu väidetava rikkumisele, ootab laenuandja ülesütlemisega 9 kuud. Kostja andmetel on hageja juba alates veebruarist 2017 väidetavalt viivituses laenu tagastamisega. Kui lähtuda laenulepingu p-st 15.1.1, siis juba aprillis 2017 oli kostjal väidetavalt mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Ei ole eluliselt usutav, et laenuandja ootab ülesütlemisega mitu kuud.
5.Puudub vaidlus, et hageja kontole laekus 26.08.2014 raha 14 850 eurot (laenusumma 15 000 eurot, millest on maha arvatud lepingutasu 150 eurot). Väidetavat refinantseerimist summas 36 000 eurot hageja ei tunnista ning leiab, et laenuleping selles osas on rahatu ja tühine. Hageja ja MT vahel ei ole toimunud mingit tasaarveldust ning hageja raamatupidamine seda ka ei kajasta. Hageja ei ole võtnud endale MT kohustusi. Laenu andmist summas 36 000 eurot ei ole toimunud. Hageja on saanud laenulepingu järgi laenu summas 15 000 eurot. Vastavalt kostja kinnitusele on laenulepingu kestel makstud tagasi kokku 20 975,45 eurot, seega on hageja oma kohustuse täitnud. Kostjate vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Laenulepingus nimetatud maksed on tegemata alates 15.02.2017 ning laenulepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejal tegemata kokku 9 makset (15.02.2017 kuni 15.10.2017). Laenulepingu p-i 15.1.1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda, kui laenusaaja on viivitanud enam kui kahe lepingujärgse maksega või ühe maksega enam kui kolm kuud. Seega oli laenulepingu ülesütlemise teate edastamise päeval (31.10.2017) täidetud eeldused laenulepingu ülesütlemiseks, laenusaaja oli viivitanud rohkem kui kahe laenulepingust tuleneva makse tegemisega ning samuti oli laenusaaja viivitanud ühe maksega rohkem kui kolm kuud.
7.Ebaõige on hageja seisukoht, et laenuleping on 36 000 euro osas rahatu ning tühine. Laenulepingu p-i 3.2 kohaselt refinantseeritakse laenulepinguga kostja ja MT vahelist laenulepingut summas 36 000 eurot. Järelikult on laenulepingus pooled kokku leppinud, et hageja võtab vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg-le 1 üle MT kohustuse
summas 36 000 eurot ning astub senise võlgniku (MT) asemele. Selline kokkulepe ei vaja esialgse võlgniku nõusolekut ning seega on tegemist kehtiva kokkuleppega ning laenuleping ei ole rahatu 36 000 euro ulatuses.
8.Kostja on saatnud hagejale teated võlgnevuse kohta 2017. aasta jaanuaris, märtsis, aprillis, juunis ja juulis. Järelikult on kostja pidevalt meenutanud hagejale, et tal on tähtajaks tasumata võlgnevused. 03.08.2017 toimus kohtumine kostja ja hageja seadusliku esindaja MT vahel, mille sisu oli võlgnevuse tasumine. MT lubas tasuda võlgnevuse septembris 2017. Pärast kohtumist MT-ga saatis kostja 18.08.2017 MT-le e-kirja võlgnevuse seisuga. Lisaks sellele on kostja korduvalt helistanud hageja seaduslikule esindajale MT-le ning saatnud talle mitmeid e-kirju teavitustega võlgnevuste kohta. Seega ei ole kostja oodanud tegevusetult võla tasumist. MT kui hageja juhatuse liige ning osanik, ei teavitanud kostjat hageja osade müügist, juhatuse ning aadressi muutusest, kuigi nimetatud kohustus on laenulepingu üldtingimuste p-s
13.5.1.Nimetatud asjaolu tõttu ei olnud kostja teadlik hageja aadressi ja juhatuse muutusest ning suhtles heas usus MT-ga kui hageja seadusliku esindajaga ning saatis võlgnevuse teated laenulepingus märgitud aadressile. Alles septembris 2017 teatas MT kostjale, et ta ei ole enam hageja juhatuse liige ning et ta müüs hageja osad kolmandale isikule. Pärast selle informatsiooni saamist võttis kostja ühendust hageja uue juhatuse liikmega ning teavitas viimast kostja nõudest. Hageja uue juhatuse palvel edastas kostja laenulepingust tuleneva võlgnevuse info uuele juhatusele.
9.Laenulepinguga on hageja võtnud üle MT kohustuse kostja ees. Kas hageja ja MT tasaarvestasid oma nõuded või mitte, ei oma käesoleva lepingu kehtivuse suhtes tähtsust ning nimetatud tasaarvestuse tegemine ei ole kostja kontrolli all. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohtu 12.03.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 11.12.2017 ja 17.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
11.Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 22.08.2014 laenulepingu, mille kohaselt hageja sai kostjalt laenu 51 000 eurot (tl 8-13). Lepingu p 3.2 kohaselt on laenusumma sihtotstarve 36 000 euro ulatuses kostja ja MT vahelise laenu refinantseerimine ja 15 000 euro ulatuses aurugeneraatori soetamine. Lepingu p-de 3.3 ja 3.6 kohaselt kohustus hageja tagastama võlgnevust alates 15.09.2014 igakuiste maksetena iga kuu
15.kuupäevaks. Hageja tasus võlgnevust vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule kuni 15.01.2017. Kuna hageja jäi alates 15.02.2017 maksete tasumisel viivitusse, edastas kostja hagejale 31.10.2017 lepingu lõpetamise teate (tl 15-16).
12.Laenulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on VÕS § 195 lg 1 järgi täidetud, kuna kostja on esitanud hagejale 31.10.2017 avalduse lepingu ülesütlemiseks (tl 15) ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud.
13.Täidetud on ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Nimelt tuleneb laenulepingu p-st 15.1.1, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda, kui laenusaaja on viivitanud enam kui kahe lepingujärgse maksega või ühe maksega enam kui kolm kuud (tl 11). Kuna hageja oli alates 15.02.2017 lepingujärgsete maksetega viivituses, siis tekkis kostjal laenulepingu p-st 15.1.1 ja VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt alus laenulepingu ülesütlemiseks alates 16.04.2017, kui hageja oli viivitusse jäänud enam kui kahe lepingujärgse maksega, või alternatiivselt alates 16.05.2017, kui hageja oli olnud ühe maksega viivituses enam kui kolm kuud.
14.Kostja on ülesütlemisavalduse esitamisel järginud mõistlikku tähtaega VÕS § 196 lg 3 järgi ega ole avalduse esitamisega põhjendamatult venitanud. Kostja sai teada lepingu
ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest 16.04.2017 ning esitas ülesütlemisavalduse 31.10.2017, seega ligi 6 kuud pärast ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Nähtuvalt kostja kirjadest (tl 69-74) on kostja hagejale pidevalt meelde tuletanud, et hagejal on kostja ees võlgnevus ning palunud võlgnevuse tasumist. Seega ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust, et kostja on võlgnevuse sissenõudmisest loobunud. Samuti nähtub hageja 02.10.2017 e-kirjast, et hageja on kostjale teada andnud, et hageja osanik ja juhatuse liige on muutunud ning hageja uus esindaja on palunud täiendavaid andmeid laenulepingu kohta (tl 76). Seega arvestas kostja hageja juhatuse liikme ning osaniku muutusega ning esitas lõpliku ülesütlemisavalduse alles pärast seda, kui selgus, et hageja ei asunud tekkinud võlgnevust tasuma ka uue juhatuse liikme eestvedamisel.
15.Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt esineks kohtul alus asuda seisukohale, et laenuleping on 36 000 euro ulatuses rahatu ja tühine. Nähtuvalt lepingu p-st 2.1 tasaarvestatakse refinantseerimise summa 36 000 eurot hageja ja MT vahel. Lähtuvalt lepingu p-st 2.1 tuleb hagejal 36 000 eurot puudutavate vastuväidetega pöörduda MT poole. Olukorras, kus hageja väidab, et hageja raamatupidamisdokumendid ei kajasta, et hageja ja MT vahel oleks toimunud tasaarvestus, on hagejal võimalik nimetatud tasaarvestuse avaldus käesoleval ajal MTle esitada, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mida kostja saaks mõjutada. Seega on hageja vastavasisuline väide asjakohatu ja põhjendamatu.
16.Lähtuvalt eeltoodust tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on 22.08.2014 laenulepingu nõuetekohaselt üles öelnud.
17.Tulenevalt TsMS § 386 lg-st 4 tühistas maakohus 11.12.2017 ja 17.12.2017 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus jättis eelmenetluses välja selgitamata kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Ebaõige on maakohtu seisukoht selle kohta, et asjas puudub vaidlus selle kohta, kui palju on hageja saanud laenu ning mis ajast hageja on maksete tasumisel viivituses. Hageja ei ole väitnud, et ta on kostjalt saanud laenu summas 51 000 eurot. Lisaks on kostja esitanud vastuolulisi andmeid seoses laenulepingu täitmisega. 23.02.2018 seisukohas väidab kostja, et hageja on teinud makseid kostjale kuni 10.07.2017. Seega on jäänud selgitamata, kas hageja on teinud makseid kuni 10.07.2017 või hageja poolt on siiski teostamata maksed alates veebruarist 2017.
20.Kohus on ebaõigesti asja lahendamisel arvesse võtnud kostja 23.02.2018 seisukohale lisatud meeldetuletuskirjad, kuna kirjade saatmine ja nende kättesaamine hageja poolt ei ole tõendatud. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, et kostja on väidetavalt pidevalt meenutanud hagejale, et tal on tähtajaks tasumata võlgnevused.
21.Maakohus määras lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 23.02.2018. 23.02.2018 kostja seisukoht sisaldab uusi tõendeid ja vastuväiteid. Tegemist on menetlusõiguste kuritarvitamisega kostja poolt. Maakohus jättis tähelepanuta hageja seisukoha kostja 23.02.2018 seisukohtade ja uute tõendite õigeaegsuse kohta, ei arvestanud hageja vastuväidetega ning ei pidanud vajalikuks selles osas oma seisukohta avaldada.
22.Lisaks arvestas maakohus otsuse põhjendustes ainult kostja seisukohtadega, jättes tähelepanuta ja analüüsimata hageja poolt toodu. Kohus ei võtnud seisukohta hageja poolt esitatud kõigi oluliste väidete osas ega seletanud, miks hageja poolt välja toodud
asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust. Maakohus on rikkunud poolte võrdse kohtlemise printsiipi.
23.Kostja moonutab 10.10.2017 kohtumise sisu. Jääb arusaamatuks, kui kauaks pikendas kostja kohustuste täitmise aega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooled arutasid kohustuste täitmise tähtaja pikendamisest. Tegelikult ei olnud kohtumisel juttu mingitest täiendavatest tähtaegadest.
24.Kostja esitas vastuolulisi andmeid seoses võlgnevuse suurusega. 27.09.2017 hoiatuses märkis kostja võlgnevuse suuruseks 6601,89 eurot, millest viivised on 1247,09 eurot. 05.10.2017 seisuga moodustas võlgnevus aga 5488,02 eurot, millest viivis on 133,22 eurot. 31.10.2017 ülesütlemisavalduses on võlgnevuse suuruseks 6213,36 eurot, millest viivis on 163,08 eurot. Jääb arusaamatuks võlgnevuse kujunemise loogika, arvestades, et kostja on viimases menetlusdokumendis kinnitanud, et hageja on teinud makseid kostjale kuni 10.07.2017.
25.Kostja esitab kohtule vastuolulist informatsiooni. Esialgu märkis kostja, et ta sai juhatuse muutmisest teada alles septembris 2017 ning hiljem, et ta sai sellest teada pärast viimase makse laekumist juulis 2017.
26.Laenulepingu ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel ootas kostja lepingu ülesütlemisega nii kaua. Kostja käitumine (hagejale kirjalikult selgituste mitte esitamine, ülesütlemisega viivitamine, laekumiste ja võlgnevuse kohta vastuoluliste andmete esitamine) viitab sellele, et kostja ei välistanud, et võlasuhe võis kohase täitmise tõttu olla selleks ajaks juba lõppenud. Vastustaja seisukoht
27.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
29.Maakohus ei jätnud eelmenetluses välja selgitamata tähtsust omavaid asjaolusid ega kohelnud pooli ebavõrdselt. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses ära näidanud, mida kohus oleks pidanud veel välja selgitama. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses ka ühtegi uut väidet ega tõendit, mida ta oleks soovinud veel esitada. Kohus määras menetleda asja kirjalikus menetluses ja kohustas pooli esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja seisukohad hiljemalt 23.02.2018. Kostja esitas oma seisukohad ja dokumendid 23.02.2018, see on määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas oma seisukohad kostja 23.02.2018 seisukohtade osas 02.03.2018. Seega on hageja saanud võimaluse esitada oma vastuväited kõigile kostja seisukohtadele ja tõenditele, mis on võetud asja juurde.
30.Maakohus on vastanud kõigile hageja alternatiivsetele väidetele, ükski neist ei anna alust pidada laenulepingu ülesütlemist tühiseks.
31.Hageja põhiline väide on, et laenulepingu on 36 000 euro osas rahatu, kuna sellist summat pole hageja kontole laekunud. Selline summa ei pidanudki hageja kontole laekuma, kuna pooled olid laenulepingus kokku leppinud, et 36 000 eurot läheb hageja seadusliku esindaja MT laenu refinantseerimiseks. Sellel otstarbel võttiski hageja laenu, mis on selgelt välja toodud laenulepingus. Hageja ja MT vaheline tasaarvlemine
tulenevalt sellest, et hageja tasus MT laenu pangale, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Lisaks märgib kolleegium, et kui hageja ei olekski kogu laenusummat saanud, ei muutuks laenuleping ise ega ka selle ülesütlemine selle tõttu tühiseks.
32.Teise alusena tugineb hageja sellele, et laen oli tagasi makstud, see on laenuleping lõppes täitmisega, mistõttu ei saanud seda enam üles öelda. Kuna hageja ei ole tõendanud kogu laenusumma tagasimaksmist, ei saanud laenuleping olla selle ülesütlemise ajaks lõppenud.
33.Kolmandaks tugineb hageja sellele, et ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul, mistõttu kaotas kostja VÕS § 196 lg 3 alusel õiguse leping üles öelda. Maakohus leidis õigesti, et kostja järgis ülesütlemisel mõistlikku tähtaega ega ole avalduse esitamisega põhjendamatult venitanud, arvestades ka seda, et kostja tuletas hageja juhatuse liikmele võlga pidevalt meelde ning omaniku ja juhatuse liikme vahetumisel lootis kõigepealt, et hageja uus omanik tasub võla. Hageja ei väida, et tema eelmine osanik ja juhatuse liige MT pole kostja poolt saadetud meeldetuletuskirju kätte saanud.
34.Asjaolud, millise kuupäevani tegi hageja veel makseid, kuidas võlgnevuse summa ja viivised on arvestatud, mida pooled arutasid 10.10.2017 kohtumisel, kas kostja sai hageja omaniku vahetumisest teada juulis või septembris 2017, ei mõjuta ülesütlemise kehtivust ega oma seetõttu käesolevas vaidluses tähtsust.
35.Hageja ei ole vaidlustanud, et sai 31.10.2017 ülesütlemisavalduse kätte ning oli laenulepingu maksegraafikujärgsete maksetega viivitanud enam kui kahe lepingujärgse maksega, samuti ühe maksega enam kui kolm kuud, mistõttu olid ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsiooniastme menetluskulud samuti hageja kanda.
37.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.