Termocom OÜ hagi MyCredit Estonia OÜ vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Termocom OÜ (registrikood 12083681, asukoht Rävala 8C, Tallinn);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadiküroo Heringson GLO, e-post [email protected]); Kostja: MyCredit Estonia OÜ (registrikood 11556858, asukoht Tartu mnt 84a, Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Veinberg (Advokaadibüroo Legest, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Termocom OÜ hagi MyCredit Estonia OÜ vastu laenulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
2.Tühistada 11.12.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus seadis MyCredit Estonia OÜ (registrikood 11556858) kasuks 25.08.2014
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud hüpoteegile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 17946801, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Termocom OÜ (registrikood 12083681) kasuks keelumärke hüpoteegi käsutamise keelamiseks.
Tühistada 17.12.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus seadis MyCredit Estonia OÜ (registrikood 11556858) kasuks 12.09.2006 sisse kantud ja 23.08.2013 kinnistamisavalduse alusel muudetud hüpoteegile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 17946801, Termocom OÜ (registrikood 12083681) kasuks keelumärke hüpoteegi käsutamise keelamiseks. Menetluskulud
4.Jätta tsiviilasja menetluskulud Termocom OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.MyCredit Estonia OÜ ja Termocom OÜ sõlmisid 22.08.2014 laenulepingu nr 2208/2014, mille kohaselt laenusumma on 51 000 eurot, millest 15 000 eurot kandis kostja hageja pangakontole ning 36 000 eurot (refinantseerimise summa) väidetavalt tasaarveldati Termocom OÜ ja Mati Tombi vahel.
2.Laen on tagatud Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr 17946801 kantud kinnistule asukohaga Laevastiku 1D-7 Tallinn seatud hüpoteekidega. 31.10.2017 edastas kostja hagejale teatise laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Hageja on seisukohal, et Termocom OÜ ja MyCredit Estonia OÜ vahel sõlmitud 22.08.2014 laenulepingu nr 22-08/2014 ülesütlemine on tühine. Ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele ning seega kostja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud.
3.Hageja on seisukohal, et kostja ei teinud ülesütlemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast laenulepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olevast mõjuvast põhjusest teadasaamist. Ei saa pidada mõistlikuks, kui vaatamata laenulepingu väidetava rikkumisele ootab laenuandja ülesütlemisega 9 kuud. Need asjaolud viitavad sellele, et isegi juhul, kui kostjal oli mõjuv põhjus laenuleping üles öelda, ei ole kostja teinud seda mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemise aluseks olevast asjaolust teadasaamist.
4.Kostja (laenuandja) andmetel on hageja juba alates veebruarist 2017 väidetavalt viivituses laenu tagastamisega. Kui lähtuda lepingu p-st 15.1.1, siis juba aprillis 2017 oli kostjal väidetavalt mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Ei ole eluliselt usutav, kui laenuandja ootab ülesütlemisega mitu kuud. Seda enam, et hageja on täitnud oma kohustused, mis tulenevad MyCredit Estonia OÜ ja Termocom OÜ vahel 22.08.2014 sõlmitud laenulepingust nr 22-08/2014.
5.Puudub vaidlus, et hageja kontole laekus 26.08.2014 14 850,00 eurot (laenusumma 15 000 eurot, millest on maha arvatud lepingutasu 150,00 eurot). Väidetavat refinantseerimist summas 36 000 eurot hageja ei tunnista ning leiab, et laenuleping selles osas on rahatu ja tühine. Termocom OÜ ja Mati Tombi vahel ei ole toimunud mingit tasaarveldust ning hageja raamatupidamist seda ka ei kajasta. Hageja ei ole
võtnud endale Mati Tombi kohustusi. Kuna laenu andmist summas 36 000 eurot ei ole toimunud, on laenuleping selles osas rahatu ja tühine. Hageja on saanud laenulepingu järgi laenu summas 15 000 eurot. Vastavalt kostja kinnitusele on laenulepingu kestel makstud tagasi kokku 20 975,45 eurot, seega on hageja oma kohustuse täitnud.
6.Hageja palub tuvastada MyCredit Estonia OÜ ja Termocom OÜ 22.08.2014 sõlmitud laenulepingu nr 22-08/2014 ülesütlemise tühisus, jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenulepingus nimetatud maksed on tegemata alates 15.02.2017 ning laenulepingu ülesütlemise hetkeks oli hagejal tegemata kokku 9 laenulepingu makset (15.02.2017 kuni 15.10.2017). Laenulepingu punkti 15.1.1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda, kui laenusaaja on viivitanud enam kui kahe lepingujärgse maksega või ühe maksega enam kui kolm kuud. Seega oli laenulepingu ülesütlemise teate edastamise päeval (31.10.2017) täidetud eeldused laenulepingu ülesütlemiseks, laenusaaja oli viivitanud rohkem kui kahe laenulepingust tuleneva makse tegemisega ning samuti oli laenusaaja viivitanud ühe maksega rohkem kui kolm kuud. Hagiavalduse kohaselt on esimese tasumata makse tasumise tähtpäev 15.02.2017. Seega võis kostja laenulepingu üles öelda alates 16.05.2017. Laenulepingu ülesütlemise hetkeks (31.10.2017) oli ülesütlemise alusest tekkimisest möödunud kuus ja pool kuud, mitte üheksa kuud. Samuti võis kostja laenulepingu üles öelda alates 16.04.2017 (viivitatud on rohkem kui kahe laenulepingus tuleneva makse tegemisega). Laenulepingu ülesütlemise hetkeks (31.10.2017) oli ülesütlemise aluse tekkimisest möödunud seitse ja pool kuud, mitte 9 kuud, nagu väidab hageja.
8.Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et pärast iga lepingujärgse maksega viivitamist algab mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks uuesti ning lepingu ülesütlemise päevaks (31.10.2017) oli viimasest lepingujärgse makse tasumise tähtpäevast (15.10.2017) möödas kaks nädalat, mis on mõistlik aeg lepingu ülesütlemiseks rikkumisest teadasaamisest.
9.Hageja väidab, et laenuleping on summas 36 000 eurot rahatu ning tühine. Hageja selline seisukoht ei ole õige. Laenulepingu punktis 3.2 kohaselt refinantseeritakse laenulepinguga kostja ja Mati Tombi vahelist laenulepingut summas 36 000 eurot. Järelikult on laenulepingus pooled kokku leppinud, et hageja võtab vastavalt VÕS § 175 lõikele 1 üle Mati Tomp kohustuse summas 36 000 eurot ning astub senise võlgniku (Mati Tombi) asemele. Selline kokkulepe ei vaja esialgse võlgniku nõusolekut ning seega on tegemist kehtiva kokkuleppega ning laenuleping ei ole rahatu 36 000 euro ulatuses. Hageja väidab samuti, et laenuleping on summa 36 000 eurot ulatuses tühine, kuid hageja ei ole viidanud ühelegi sättele, mis kinnitaks hageja väiteid. Seetõttu ei ole kostjal võimalik hageja sellisele väitele vastata.
10.Kostja on saatnud hagejale teated võlgnevuse kohta 2017. aasta jaanuaris, märtsis, aprillis, juunis ja juulis. Järelikult on kostja pidevalt meenutanud hagejale, et tal on tähtajaks tasumata võlgnevused. 03.08.2017 toimus kohtumine kostja ja hageja seadusliku esindaja Mati Tomp vahel, mille sisu oli võlgnevuse tasumine. Mati Tomp lubas tasuda võlgnevuse septembris 2017. Vahendid võla tasumiseks pidi hageja saama korteri müügist. Pärast kohtumist Mati Tompiga saatis kostja 18.08.2017 Mati Tompile e-kirja võlgnevuse seisuga. Lisaks sellele on kostja korduvalt helistanud hageja seaduslikule esindajale Mati Tompile ning saatnud talle mitmeid e-kirju teavitustega võlgnevuste kohta. Seega ei ole kostja oodanud tegevusetult võla tasumist, nagu väidab hageja. Kostja rõhutab, et Mati Tomp kui hageja juhatuse liige ning osanik, ei teavitanud kostjat hageja osade müügist, juhatuse ning aadressi muutusest, kuigi nimetatud
kohustus on laenulepingu üldtingimuste punktis 13.5.1. Nimetatud asjaolu tõttu ei olnud kostja teadlik hageja aadressi ja juhatuse muutusest ning suhtles heas usus Mati Tompiga kui hageja seadusliku esindajaga ning saatis võlgnevuse teatud laenulepingus märgitud aadressile. Alles septembris 2017 teatas Mati Tomp kostjale, et ta ei ole enam hageja juhatuse liige ning et ta müüs hageja osad kolmandale isikule. Peale selle informatsiooni saamist võttis kostja ühendust hageja uue juhatuse liikmega ning teavitas viimast kostja nõudest. Ülaltoodust tuleneb, et hageja väide kostja tegevusetuse kohta ei vasta tõele.
11.Kohtule esitatud poolte e-kirjadest on näha, et hageja on teinud makseid kostjale kuni 10.07.2017. Kostja ütles laenuleping üles 31.10.2017 ehk veidi rohkem kui kolm kuud peale viimase makse laekumist. Oluline on see, et peale viimase makse laekumist sai kostja teada, et hageja osanik ning juhatuse liige on muutunud ning kostja võttis uue juhatuse liikmega viivitamatult ühendust. Hageja uue juhatuse palvel edastas kostja laenulepingust tuleneva võlgnevuse info uuele juhatusele.
12.Laenulepingu eritingimuste punkt 2.1 seab hagejale kohustuse tasaarvestada nõue Mati Tombiga. Laenulepinguga on hageja võtnud üle Mati Tombi kohustuse kostja ees. Kas hageja ja Mati Tomp tasaarvestasid oma nõuded või mitte, ei oma käesoleva lepingu kehtivuse suhtes tähtsust ning nimetatud tasaarvestuse tegemine ei ole kostja kontrolli all. Oluline on asjaolu, et Mati Tomp oli hageja seadusliku esindajana teadlik laenulepingust tulenevatest kohustustest. Seega saab juba laenulepingu eritingimuste punktis 2.1 sätestatud tasaarvestuse kohustust lugeda täidetatuks laenulepingu allkirjastamisega Mati Tombi poolt. Isegi, kui tasaarvestust ei ole tehtud, siis on hagejal võimalik seda teha ka praegu.
13.Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 22.08.2014 laenulepingu nr 2208/2014, mille kohaselt hageja sai kostjalt laenu 51 000 eurot (tlk 8-13). Laenulepingu punkti 3.2 kohaselt on laenusumma sihtotstarve 36 000 euro ulatuses kostja ja Mati Tombi vahelise laenu refinantseerimine ja 15 000 euro ulatuses aurugeneraatori soetamine. Laenulepingu punktide 3.3 ja 3.6 kohaselt kohustus hageja tagastama võlgnevust alates 15.09.2014 igakuiselt 15. kuupäevaks. Hageja tasus võlgnevust vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule kuni 15.01.2017. Kuna hageja jäi alates 15.02.2017 maksete tasumisel viivitusse, edastas kostja hagejale 31.10.2017 laenulepingu lõpetamise teate (tlk 15-16).
16.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tuvastada kostja poolt laenulepingu ülesütlemise tühisus. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole lepingu ülesütlemisel järginud mõistlikku tähtaega, samuti on hageja seisukohal, et laenuleping on 36 000 euro ulatuses tühine ja rahatu. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja on järginud laenulepingu ülesütlemisel lepingust tulenevat tähtaega ning kostja ei ole ülesütlemise avalduse esitamisel ebamõistlikult viivitanud. Samuti on kostja hinnangul põhjendamatu hageja väide, et laenuleping on osaliselt rahatu ja tühine.
17.Kohus märgib, et hageja õigus käesoleva nõude esitamiseks tuleneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-st 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise
tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb hagejal õiguslik huvi tuvastamaks, kas kostja 31.10.2017 avaldus laenulepingu ülesütlemiseks on kehtivalt esitatud, kuna sellest sõltuvad hageja kohustused kostja ees.
18.Pooled vaidlevad küsimuses, kas kostja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 kohaselt toimub lepingu ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Antud juhul on kostja esitanud hagejale 31.10.2017 avalduse lepingu ülesütlemiseks (tlk 15) ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on avalduse kätte saanud. Seega on ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
19.VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt, kui lepingupool vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öetleb, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Käesoleval juhul on hageja ja kostja leppinud laenulepingu ülesütlemise tingimused kokku laenulepingus. Nimelt tuleneb laenulepingu punktist 15.1.1, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda, kui laenusaaja on viivitanud enam kui kahe lepingujärgse maksega või ühe maksega enam kui kolm kuud (tlk 11). Puudub vaidlus, et kostja jäi lepingujärgsete maksetega tasumisel viivitusse alates 15.02.2017. See tähendab, et kostjal tekkis laenulepingu punktist 15.1.1 ja VÕS § 195 lg-st 2 tulenevalt alus laenulepingu ülesütlemiseks alates 16.04.2017, kui hageja oli viivitusse jäänud enam kui kahe lepingujärgse maksega, või alternatiivselt alates 16.05.2017, kui hageja oli olnud ühe maksega viivituses enam kui kolm kuud.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et olukorras, kus puudub vaidlus, et hageja oli alates 15.02.2017 lepingujärgsete maksetega viivituses, esines kostjal alates 16.04.2017 alus laenulepingu ülesütlemiseks, seega on täidetud ka ülesütlemise materiaalsed eeldused.
21.Hageja on esitanud vastuväite, et kostja ei esitanud ülesütlemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist. VÕS § 196 lgst 3 tulenevalt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kohus märgib, et antud juhul sai kostja teada lepingu ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest 16.04.2017 ning esitas ülesütlemisavalduse 31.10.2017, seega ligi 6 kuud pärast ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Kohus on seisukohal, et kostja on ülesütlemisavalduse esitamisel järginud mõistlikku tähtaega ega ole avalduse esitamisega põhjendamatult venitanud. Kohus võtab arvesse asjaolusid, et nähtuvalt kostja kirjadest (tlk 69-74) on kostja hagejale pidevalt meelde tuletanud, et hagejal on kostja ees võlgnevus ning palunud võlgnevuse tasumist. Seega ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust, et kostja on võlgnevuse sissenõudmisest loobunud. Samuti nähtub hageja 02.10.2017 e-kirjast, et hageja on kostjale teada andnud, et hageja osanik ja juhatuse liige on muutunud ning hageja uus esindaja on palunud täiendavaid andmeid laenulepingu kohta (tlk 76). Seega arvestas kostja hageja juhatuse liikme ning osaniku muutusega ning esitas lõpliku ülesütlemisavalduse alles pärast seda, kui selgus, et hageja ei asunud tekkinud võlgnevust tasuma ka uue juhatuse liikme eestvedamisel. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on esitanud ülesütlemisavalduse mõistliku aja jooksul ning tegemist on kehtiva ülesütlemisavaldusega.
22.Hageja on asunud täiendavalt seisukohale, et ülesütlemisavaldus on tühine, kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on 36 000 euro ulatuses rahatu ja tühine. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt esineks kohtul alus asuda seisukohale, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on 36 000 euro ulatuses rahatu ja tühine. Kohus märgib, et nähtuvalt laenulepingu punktist 2.1 tasaarvestatakse refinantseerimise summa 36 000 eurot hageja ja Mati Tombi vahel. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt lepingu punktist 2.1 tuleb hagejal 36 000 eurot puudutavate vastuväidetega pöörduda Mati Tombi poole. Olukorras, kus hageja väidab, et hageja raamatupidamisdokumendid ei kajasta, et hageja ja Mati Tombi vahel oleks toimunud tasaarvestus, on hagejal võimalik nimetatud tasaarvestuse avaldus käesoleval hetkel Mati Tombi suhtes esitada, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mida kostja saaks mõjutada. Seega on hageja vastavasisuline väide asjakohatu ja põhjendamatu.
23.Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on 22.08.2014 laenulepingu nõuetekohaselt üles öelnud.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 alusel on hagihind 3500 eurot.
25.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb TsMS 386 lg 4 alusel tühistada käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kohus tühistab 11.12.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus seadis MyCredit Estonia OÜ (registrikood 11556858) kasuks 25.08.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud hüpoteegile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 17946801, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale Termocom OÜ (registrikood 12083681) kasuks keelumärke hüpoteegi käsutamise keelamiseks. Samuti tuleb tühistada 17.12.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus seadis MyCredit Estonia OÜ (registrikood 11556858) kasuks 12.09.2006 sisse kantud ja 23.08.2013 kinnistamisavalduse alusel muudetud hüpoteegile, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 17946801, Termocom OÜ (registrikood 12083681) kasuks keelumärke hüpoteegi käsutamise keelamiseks. Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus
lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.