Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Swedbank Liising AS jaotise protsent 13,41 %, jääb saamata 9308,16 eurot; TF Bank AS jaotise protsent 3,31 %, jääb saamata 2296,01 eurot; 1 (8)

2-18-6323

Luminor Bank AS jaotise protsent 76,65 %, jääb saamata 52 407,26 eurot; Swedbank AS jaotise protsent 2,45 %, jääb saamata 1699,46 eurot; Omega Invest OÜ jaotise protsent 1,56 %, jääb saamata 1081,96 eurot; Bondora AS jaotise protsent 2,62 %, jääb saamata 1815,99 eurot.

2 (8)

2-18-6323 - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

I SISULISED ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 09.05.2018 määrusega kuulutas välja Jelena Mištšenko pankroti ja määras pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotihalduri 25.10.2018 kohtule esitatud aruande kohaselt Jelena Mištšenko (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 13.08.2018, kohus kinnitas menetluses koostatud jaotusettepaneku 03.10.2018. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses on müüdud kogu pankrotivara; puuduvad tagasivõitmise võimalused võlgnikul puudub sissetulek, millest saab teostada olulisi kinnipidamisi ja puuduvad muud teadaolevad võimalused pankrotivara suurendada. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta - pankrotivara müügist xxxxxxxxxxx,00 € - halduri poolt kinnipeetud summad Kokku: Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud/arvestatud väljamakseid kokku €, sh: - ajutise halduri tasu (sh käibemaks xxxxxxxxxxx - I jrk hüpoteegi kustutamisega seotud kulud - müügireklaam ajalehes Lääne Elu - halduri vajalikud kulud (sh 96 € kinnitatud 03.10.2018 määrusega ja xxxxxxxxxxx € arvestuslik) xxxxxxxxxxx € - halduri tasu (arvestuslik, sh xxxxxxxxxxxja käibemaks xxxxxxxxxxx) 4 973,14 € - panga teenustasud

1 503,49 € xxxxxxxxxxx €

xxxxxxxxxxx

52,02 € 13,59 €

2,74 €

Jelena Mištšenko pankrotimenetluses on jaotiste alusel välja makstud 26 010,00 € Swedbank Liising AS-ile, PankrS § 153 lg 1 p 1 (I järk). Jelena Mištšenko pankrotimenetluses tunnustati pandiga tagatud nõudena Swedbank Liising AS nõuet summas 35 318,16 €. Nõue oli tagatud korteriomandi, registriosa nr xxxxxxxxxxx, asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosa 3 (8)

2-18-6323 neljandasse jakku kande nr 2 all kantud kohtuliku hüpoteegiga summas 36 818,16 € (sisse kantud 22.02.2017). Pandiobjektiks olev korteriomand müüdi 12.09.2018 lõppenud avalikul kirjalikul enampakkumisel hinnaga xxxxxxxxxxx,00 eurot. Enampakkumisele registreerus 5 osalejat ning alghind oli 25 000 €. Varasemalt oli toimunud kaks enampakkumist, alghindadega 35 000 € ja 30 000 €, mis mõlemad osalejate puudumise tõttu nurjusid. Pankroti väljakuulutamise ajal oli sama kinnisasja registriosa neljandasse jakku kande nr 1 all kantud hüpoteek summas 30 000 EEK SEB Pank AS (endine Eesti Ühispank AS) kasuks (sisse kantud 14.08.2001). Pankrotimenetluse ajal tegi haldur selgeks, et nimetatud hüpoteegiga tagatud nõuded on lõppenud. Haldur korraldas I järjekoha hüpoteegi notariaalse kustutamise. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas PankrS § 153 lg 1 p 2 järgus saamata kokku 68 608,84 eurot järgmiselt:

2-18-6323 -

igakuiselt teinud võlgniku töötasu arestitava osa arvutusi ja teinud ülekanded mittearestitava osa andmiseks võlgniku valdusse. Lisaks eelnevale on haldur tegelenud muude Pankrotiseaduses ettenähtud toimingutega, sh koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule PankrS § 132 sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega jm.

Jelena Mištšenko pankrotimenetluses puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad, transpordikulu jms) kokku xxxxxxxxxxx € (s.o xxxxxxxxxxx ja käibemaks xxxxxxxxxxx ). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 03.10.2018 määrusega ning xxxxxxxxxxx € on arvestuslik. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud Xxxxxxxxxxx-st saadav töötasu, mis on kuude lõikes olnud erinev. Võlgniku sissetulekust on olnud lubatud teha vähesel määral kinnipidamisi ja sellest lähtuvalt on pankrotivarasse laekunud lisaks vara müügist saadule ka täiendavaid vahendeid. Sissetuleku arestimisel tuli arvestada asjaoluga, et võlgnik kasvatab ühte alaealist last. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses on pankrotivara müüdud. Sissetulekust on lubatud teha vaid vähesel määral kinnipidamisi. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks, kuna kuludeks on lubatud kasutada pandiga koormamata pankrotivara (s.t kinnipeetud summad) ning mitte rohkem, kui 15 % pandivara müügist laekunud summast. Jelena Mištšenko on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tema puhul pole teada PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb PankrS § 172 lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik Jelena Mištšenko maksejõuetuse peamiseks põhjuseks lähedase inimese liigne usaldamine, mille tagajärjel sõlmiti võlgniku nimel, kuid tema teadmata, talle rahalisi kohustusi tekitavaid lepinguid. Maksejõuetus tekkis 28.04.2017, kui jõustus Harju MK 03.04.2017 tsiviilasjas nr 2-17-2298 tehtud määrus, kuna sellega tekkis võlgnikul üle jõu käiva 35 318,16 € maksmise kohustus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses on pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusena laekunud xxxxxxxxxxx € (vara müügist xxxxxxxxxxx € ja kinnipeetud summad xxxxxxxxxxx €). Nimetatud summalt on ettenähtud halduri tasu alammäär xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx (ehk kokku xxxxxxxxxxx €). Käesolevas menetluses on vahendeid halduri tasu (koos käibemaksuga summa) maksmiseks vaid xxxxxxxxxxx € ulatuses. Kuludeks on lubatud kasutada maksimaalselt 6093,49 € (s.o pandiga koormamata pankrotivara, e. kinnipeetud summad xxxxxxxxxxx €, maksimaalselt kuni 15 % pandivara müügist laekunud summast, e xxxxxxxxxxx €). Muud kulud on kokku xxxxxxxxxxx € ning halduri tasuks (koos käibemaksuga) jääb maksimaalselt xxxxxxxxxxx €.

5 (8)

2-18-6323 Juhul, kui pankrotivarast ei jätku halduri tasu väljamaksmiseks, võib haldur TsMS § 183 lg 2 alusel taotleda puudujääva osa hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest, mis ei ole suurem, kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas menetluses ei saa katta kõiki menetluskulusid pankrotivara arvelt, kuna vastavas ulatuses pankrotivara puudub. Antud menetluses ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, sh nt võlausaldajad. Võlausaldajad kannavad käesolevas menetluses kõik kahjusid ning ei saa eeldada, et nad kannaksid asjaga seoses veel täiendavaid kulusid. Samuti pole käesoleval hetkel teada, kas ja kui suures ulatuses nende nõudeid edaspidi kohustustest vabastamise menetluse käigus on võimalik rahuldada. Eeltoodu alusel palub pankrotihaldur hüvitada riigi menetlusabi korras pankrotihalduri tasu xxxxxxxxxxx ulatuses (sh halduri tasu xxxxxxxxxxx ja käibemaks xxxxxxxxxxx). Eelnevast lähtuvalt taotleb haldur pankrotihalduri tasu kinnitamist summas xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx, millest: - xxxxxxxxxxxja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx maksta välja pankrotivara arvelt ning - xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx hüvitada riigi vahenditest. Halduri tasu palub haldur välja maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur märgib, et taotletav tasu on seaduses ettenähtud alammäärast kokku xxxxxxxxxxx võrra väiksem (tasu xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaksu xxxxxxxxxxx). Pankrotihaldur palub lõpetada Jelena Mištšenko (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; vabastada Andrus Õnnik Jelena Mištšenko (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest; määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx; sellest xxxxxxxxxxxja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx mõista välja pankrotivara arvelt ja xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest; halduri tasu maksta välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kontole; algatada võlgniku Jelena Mištšenko suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS § 171 lg 1 ning paneb ette jätta Jelena Mištšenko pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

II KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 13.08.2018 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Seega kohus kinnitab määrusega võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud. Jelena Mištšenko maksejõuetuse põhjustas lähedase inimese liigne usaldamine, mille tagajärjel sõlmiti võlgniku nimel, kuid tema teadmata, talle rahalisi kohustusi tekitavaid lepinguid. Maksejõuetus tekkis 28.04.2017, kui jõustus Harju Maakohtu 03.04.2017 tsiviilasjas nr 2-17-2298 tehtud määrus, kuna sellega tekkis võlgnikul üle jõu käiva 35 318,16 € maksmise kohustus. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Pankrotivara, mida oli võimalik müüa, on müüdud, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus puudub, 6 (8)

2-18-6323 hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja PankrS § 150 lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, s.o võlgnik Jelena Mištšenko kanda. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja vajalik ning halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Silmas pidades pankrotihalduri töö mahtu seoses võlgnikule kuulunud vara haldamise, müügi ja sissenõudmisega, tuleb määrata pankrotihaldur Andrus Õnnikule lõplikuks tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot, mis on arvutatud vastavuses Pankrotiseaduse § 651 lg 1 sätestatuga ja arvestades alammäära xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks (pankrotivarasse laekunud summalt xxxxxxxxxxx eurot). Kuna menetluses ei saa katta kõiki menetluskulusid pankrotivara arvelt, sest vastavas ulatuses pankrotivara puudub, siis lähtudes PankrS § 65 lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele, tuleb määrata, et pankrotihalduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot tuleb välja mõista menetlusabina TsMS § 183 lg 2 alusel riigi vahenditest ning xxxxxxxxxxx eurot pankrotivarast (summadele lisandub käibemaks), summad kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. Samuti kinnitab kohus halduri tehtud vajalikud kulutused summas xxxxxxxxxxx eurot (sh käibemaks) ning mõistab need välja pankrotivara arvelt OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik Jelena Mištšenko (pankrotis) esitas kohustustest vabastamise avalduse tähtaegselt 01.05.2018. a. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Jelena Mištšenko pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt teeb pankrotihaldur ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita. Seega tulenevalt PankrS § 172 lg 6 jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

7 (8)

2-18-6323 /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.