1.Kinnitada hageja Taimi Metsand ja kostjate Jurma Kallas ja Reet Pihel vahel 05.11.2018. a kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kostjad tasuvad hageja arveldusarvele nr * kompromissi korras kokku 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot hiljemalt 6. novembriks 2018.a.
1.2.Kostjate poolt kompromissisumma tasumise järgselt kinnitavad pooled, et neil ei ole vastastikku mistahes pretensioone, varalisi või mittevaralisi nõudeid, s.h kahju hüvitamise nõudeid seoses tsiviilasja nr 2-18-8676 aluseks olevate asjaoludega.
1.3.Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Tunnistajakulu jääb kostjate kanda.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Tühistada käesolevas tsiviilasjas 7. novembriks 2018. a kella 12.00-ks määratud kohtuistung tsiviilasjas seoses menetluse lõpetamise tõttu kompromissi kinnitamisega.
4.Pärnu Maakohtul tagastada hagejale Taimi Metsand peale käesoleva kohtumääruse jõustumist 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 (kolmkümmend seitse eurot 50 senti) eurot hageja kontole, kust riigilõiv tasuti.
5.Välja mõista kostjatelt Jurma Kallas ja Reet Pihel solidaarselt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse menetluskulud, s.o tunnistajatasu ja kulud summas 77,46 (seitsekümmend seitse eurot 46 senti) eurot.
5.1.Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik märkida viitenumber 99918700058688. Maksekorralduse selgituseks märkida tsiviilasja number (2-18-8676).
5.2.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5).
5.3.Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
6.Edastada määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.
Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Tunnistajatasu ja kulud jäävad kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitamise määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise osas võib menetluskulusid maksma kohustatud isik ja Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
1.Hagiavaldus 05.06.2018. a esitas hageja Taimi Metsand Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostjate Jurma Kallas'e ja Reet Pihel'i vastu solidaarselt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 05.06.2015. a varahommikul nägi hageja oma hoovis asuvas suures küülikupuuris kahte suurt koera, kes olid sinna sisse tunginud ja murdnud küülikuid. Koerte omanikud J. Kallas ja R. Pihel tunnistasid koerad enda omadeks. Sündmuse fakt on tuvastatud PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna otsusega väärteoasjas nr *. Sündmuse tagajärjel hukkus 10 hagejale kuulunud küülikut, millise kahju suuruseks hindab hageja 300 eurot (30 eurot küüliku kohta). Kumbki kostja on hagejale hüvitanud 37,50 eurot, kokku 75 eurot. Seega taotleb hageja kostjatelt varalise kahju väljamõistmist summas 225 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista mittevaraline kahju sumas 125 eurot. Kuna ei ole võimalik kindlaks teha, millise kostja koer kui palju küülikuid tappis, siis tuleb hageja hinnangul nii varaline kui mittevaraline kahju välja mõista kostjatelt solidaarselt. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust 19.06.2018. a (esitas täiendava tõendi) ja 29.06.2018. a esitas hagiavalduse täienduse.
2.Kompromissleping 05.11.2018. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu.
1.Kostjad tasuvad hageja arveldusarvele nr * kompromissi korras kokku 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot hiljemalt 06. novembriks 2018.
2.Kostjate poolt kompromissisumma tasumise järgselt kinnitavad Pooled, et neil ei ole vastastikku mistahes pretensioone, varalisi või mittevaralisi nõudeid, s.h kahju hüvitamise nõudeid seoses tsiviilasja nr. 2-18-8676 aluseks olevate asjaoludega.
3.Pooled on kokku leppinud, et Poolte menetluskulud jäävad Poolte enda kanda. Tunnistajakulu jääb kostjate kanda.
4.Pooled avaldavad, et nad ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja taotlevad, et kohus kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata.
5.Pooled on teadlikud kokkuleppe kinnitamise ja tsiviilmenetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, kaasaarvatud TsMS §-st § 432, mis sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Kompromissleping jõustub allkirjastamise momendist. Pooled esitavad ärakirja kokkuleppest Pärnu Maakohtule koos maksekorraldusega pärast kostjate poolt kompromissisumma 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot tasumist. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ning ühtlasi menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-18-8676 kirjalikus menetluses, ilma 07.11.2018 istungit pidamata.
7.Juhindudes TsMS § 661 lõikest 4 on pooled leppinud kokku, et lühendavad edasikaebuse tähtaega 3 (kolmele) päevale.
8.Seoses kohtuliku kompromissi sõlmimisega ja tulenevalt TsMS § 150 (2) punktist 1 palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.
3.Kohtu seisukoht
3.1.Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
3.2.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest.
3.3.Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
3.4.TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.5.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.6.TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Käesolevas tsiviilasjas on määratud kohtuistung 7. novembriks 2018. a kell 12.00. Kuna käesoleva määrusega kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse, siis kohus tühistab määratud kohtuistungi aja.
4.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude väljamõistmine riigi kasuks
4.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning kostjate kanda jääb tunnistajakulu. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses.
4.2.TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 75 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot hageja kontole, kust riigilõiv tasuti.
4.3.TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas tsiviilasjas on tunnistajale A. K 30.10.2018. a määruse alusel hüvitatud riigieelarvelistest vahendistest tunnistajatasu summas 23,76 eurot ja hüvitatud tunnistaja kulud summas 53,70 eurot. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et tunnistajatasu jääb kostjate kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS 179 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud, s.o tunnistajatasu ja kulud summas 77,46 eurot (23,76 + 53,70). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 179 lg 3 järgi võib maakohtu määruse peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.