Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu hagi XX vastu 1327 euro 44 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu (registrikood 80023133), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta XX 7. mai 2018. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-116763 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta XX menetlusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud XX kanda. Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistul ei ole praeguses menetlusetapis tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-15-116763 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Paldiski mnt 16 korteriühistu (hageja) esitas 4. augustil 2015 Pärnu Maakohtule XX (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 957 euro 65 sendi saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 22. oktoobri 2015 määrusega hagejat hagi esitama.
2.Hageja esitas 5. novembril 2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja alates 2014. aasta veebruarist kuni 1. detsembrini 2015 tasumata majandamiskulud summas 1327 eurot 44 senti. Hagiavalduse ja maakohtule asja uuel läbivaatamisel 12. juunil 2017 esitatud hagi tervikteksti kohaselt on kostja alates 19. aprillist 2004 Tallinn Paldiski mnt 16 asuva korteriomandi nr XX omanik ja korteriühistu liige. Majandamiskulude jaotamise ja arvestamise ning ühistu liikmete vahel jaotamise reeglid tulenevad seadusest, korteriühistu põhikirjast, tavast, majanduskavadest ja majandusaasta aruannetest. Hageja väljastas kostjale arved ajavahemikul 2014. a veebruarist kuni 2015. a novembrini tekkinud majandamiskulude eest 1327 euro 44 sendi ulatuses, mille kostja jättis tasumata. Kostja paljasõnalised ja tõendamata väited koridori koristamata jätmise kohta ei anna alust keelduda majandamiskulusid tasumast. Kostja väited viimaste aastate üldkoosolekute otsuste tühisuse kohta on asjakohatud.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on tal õigus keelduda majandamiskulusid tasumast, sest hageja on jätnud puhastamata elamu trepikoja, koridori seinad, põrandad ja aknad. Nende asjaolude tõendamiseks esitas kostja 18. oktoobril 2018 maakohtule taotluse tunnistaja CC’i ja/või tema korteris elavate-elanud üürnike ülekuulamiseks, mille maakohus jättis 5. veebruaril 2018 toimunud kohtuistungil rahuldamata. Kostjal ei ole korteriühistu esitatud arvete alusel kohustust tasuda hageja nõutud summat, sest korteriühistu põhikirjaga ei saa luua korteriomanikule kohustust tasuda majandamiskulude eest ilma kehtivate üldkoosoleku otsusteta. Viimaste aastate üldkoosolekute otsused on kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, sest ühestki üldkoosoleku kokkukutsumise kutsest ei nähtu koosoleku toimumise kohta.
2-15-116763 Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 6. märtsi 2018. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1327 eurot 44 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka menetluskulude hüvitise.
4.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hagejal enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi kohustus tasuda 1. veebruarist 2014 kuni 1. detsembrini 2015 tekkinud majandamiskulude eest talle esitatud arvetel märgitud tähtaja jooksul. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole nende majandamiskulude eest tasunud, st on oma kohustust rikkunud. Seega on hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
4.2.Hageja arvete esitamise aluseks on olnud korteriühistu põhikiri, milles on majandamiskulude jaotust ja arvestust reguleeritud osaliselt KÜS § 151 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Samuti on hageja esitanud kohtule üldkoosoleku kinnitatud 2014. a ja 2015. a tegevuskavad ning kummagi aasta majandusaasta aruanded. Nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ka majandamiskulude kohta, sh hooldus- ja remondikulude kohta. Kuna neid üldkoosoleku otsuseid ei ole tähtaegselt vaidlustatud, kehtivad need kõigile korteriühistu liikmetele. Kuigi kostja on esitanud üldsõnalise vastuväite, et viimaste aastate üldkoosoleku kokkukutsumise kutsetel ei ole märgitud koosoleku toimumise kohta, on hageja selgitanud, et koosolek on toimunud viimased 20 aastat samas kohas – Paldiski mnt 16 I korrus, ning esitanud seda asjaolu kinnitavad tõendid. Hageja tõenditele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ega ka ise tõendanud, et üldkoosolekud oleksid toimunud varem mujal või et ühistu liikmetele ei oleks olnud selge, kus koosolek toimub. Seega oli väljakujunenud tava kohaselt korteriühistu liikmetele koosoleku toimumise koht teada ning kutsel koha märkimata jätmine ei too kaasa 2014. ja 2015. a majanduskavade ega majandusaasta aruannete kinnitamise otsuste tühisust.
4.3.Hageja arvutatud majandamiskulude suurused ja jaotus on kooskõlas seaduse, põhikirja, korteriühistu üldkoosoleku otsustega, väljakujunenud tava ja Riigikohtu praktikaga. Hageja on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvad ühistu terviklikud majandamiskulud ning lisanud selge kulude kujunemise arvutuskäigu kõigi esitatud arvutuste kohta. Seega ei tugine hageja üksnes kostjale esitatud arvetele, vaid on tõendanud tekkinud majandamiskulude suuruse ja jaotuse. Kostja on esitanud üldsõnalise vastuväite, et arved on ebaõiged, kuid ei ole toonud esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis viitaks arvetel märgitud summade ja arvutuskäikude ebaõigsusele.
4.4.Kostjal ei ole VÕS § 110 lg 1 lausel õigust trepikodade puhastamata jätmise tõttu keelduda hagejale majandamiskulusid tasumast. Ühistu liikme subjektiivne nägemus koristusteenuse kvaliteedist, hooldus- ja remonditööde vajalikkusest ning teostamiseks järjekorrast ei ole ühistule siduv ega anna alust keelduda kõigi majandamiskulude tasumisest. Kostja väited koristusteenuse halva kvaliteedi kohta on ka tõendamata. Hageja selgitas, et ühistule osutatakse koristusteenust. Kostja esitatud fotod ei tõenda koristusteenuse pidevat halba kvaliteeti, samuti ei ole tõendatud fotode tegemise aega ega kohta, sh seda, kas foto on tehtud üldtrepikojas või vahekoridoris, mida koristavad liikmed vastavalt üldkoosoleku otsusele ise, kuigi hageja juhtis sellele menetluses tähelepanu.
2-15-116763
Hageja selgitas, et kostja viidatud seinte kahjustused kõrvaldatakse, kuid hooldus- ja remonditöödena tehakse esmalt olulisemad tööd ära. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kogunud viidatud puuduste kõrvaldamiseks vahendeid ja jätnud tööd tegemata. Hageja on kogunud remondifondi vahendeid ja selgitanud, milleks vastavaid vahendeid on kasutatud. Lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud, milline või milles seisneb VÕS § 110 lg 1 mõttes tema sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus otsuse olulises osas põhjendamata.
5.2.Hageja rikkumisi puudutavalt jättis maakohus asja lahendades eelmenetluse ülesanded täitmata, sh ei selgitanud maakohus välja asjas tähtsaid asjaolusid, ei teinud kostjale ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks, jättis osa kostja esitatud tõendeid arvestamata ning keeldus põhjendamatult kostja tunnistaja ülekuulamisest, kuigi tunnistaja saanuks tõendada hageja rikkumisi. Lisaks on arusaamatu maakohtu seisukoht, et korteriomanikud peaksid tegema tasuta tööd korteriühistu heaks, s.o hoidma korras nende reaalosast väljapoole jäävaid elamu pindu. Inimese tema tahte vastaselt kellegi heaks töötama sundimine on Eesti Vabariigis keelatud.
5.3.Maakohus leidis vääralt, et kostja ei ole tähtaegselt vaidlustanud vastustaja üldkoosoleku otsuseid, kuigi otsused on seaduses sätestatud kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised ja neid ei tule vaidlustada. Maakohus hindas valesti tõendeid ja jagas valesti tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostja peab tõendama negatiivest asjaolu (koosoleku toimumise kohta kutsel puudumist).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
2-15-116763 Hageja palus hagis mõista kostjalt välja 1327 eurot 44 senti, seega esitas hageja rahalise nõude, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, ja tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus. Seega ei ole maakohus andnud asjas edasikaebamiseks luba.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
9.1.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on jätnud majandamiskulude eest esitatud arved hagejale põhjendamatult tasumata, kuigi hageja esitatud arvetel kajastatud kulud ja kulujaotus on kooskõlas seaduse ja hageja põhikirjaga ning kulude suurust kinnitavad ka korteriühistu üldkoosoleku otsused, millega on kinnitatud 2014. ja 2015. a majanduskavad ning majandusaasta aruanded. Kuigi maakohus viitas sellele, et üldkoosoleku otsuseid, millega kinnitati 2014. ja 2015. a majanduskavad ja majandusaasta aruanded, ei ole vaidlustatud, ei pidanud maakohus sel põhjusel kostja väiteid põhjendamatuks. Maakohus käsitles ka kostja üldkoosolekute otsuste tühisuse vastuväidet, kuid leidis, et see ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige kostja arusaam, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuli mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 6 järgi koosmõjus enne 1. jaanuari 2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg-ga 2 märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Samuti on õige see, et üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 järgi tühine mh juhul, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Siiski leidis maakohus õigesti, et praegusel juhul oli ühistus kujunenud välja pikaajaline tava, et koosolekuid peeti Paldiski mnt 16 I korrusel ja see oli kõigile teada. Samuti nähtub hageja üldkoosoleku kutsetelt, et korduv üldkoosolek pidi toimuma „maja esimesel korrusel“. Seega oli kõigile korteriomanikele teada, kus koosolekut peetakse. Maakohus leidis õigesti ka seda, et kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et sellist tava ei olnud või et elanikele ei olnud teada koosoleku toimumise koht. Seega ei rikkunud hageja üldkoosolekute kokkukutsumise korda, mis võinuks kaasa tuua nende otsuste tühisuse. Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui otsused oleksid koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised, ei tooks see kaasa seda, et kostja ei pea majandamiskulude eest vastavalt seadusest ja põhikirjast tulenevale jaotusele tasuma. Ainuüksi majandamiskavade ja majandusaasta aruannete otsuste tühisus ei võtaks hagejalt õigust nõuda kostjalt seaduse ja põhikirja alusel jaotatud kulude tasumist, sest hageja on mh esitanud tõendid ka kõigi korteriühistule esitatud teenuse osutajate arvete kohta.
2-15-116763
9.2.Õige ei ole ka kostja arusaam, et tal on õigus keelduda korteriühistule majandamiskulude eest maksmast, kuna korteriühistu ei ole hoidnud trepikodasid korras. Võlgnik võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et viidatud sätte alusel ei saa korteriomanik (korteriühistu liige) jätta ühistule kõigi majandamiskulude eest tasumata, kui tema hinnangul ei ole korteriühistu korraldatud puhastusteenus piisavalt hea või kui ühistu ei ole otsustanud trepikoja seinu renoveerida, sh ei ole kostjal tema esile toodud asjaoludel ilmselt sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Sellest tulenevalt ei oleks vaidluse lahendust saanud muuta ka see, kui kostja oleks tõendanud oma vastuväite aluseks olnud asjaolusid. Remondivajaduse ja -kulutuste üle peab otsustama korteriomanike üldkoosolek ning kui ühistu juhatus on sõlminud lepingu teenuseosutajaga, kelle teenus on korteriomanike üldsuse hinnangul ebakvaliteetne, saavad korteriomanikud nõuda juhatuselt uue teenuseosutaja valimist ja uue lepingu sõlmimist. Seejuures tõi maakohus õigesti esile ka seda, et isegi kui kostja oleks tõendanud, et trepikojad olid vaidlusalusel ajavahemikul puhastamata, ei oleks see andnud alust keelduda kõigi majandamiskulude tasumisest. Samuti juhtis maakohus õigesti tähelepanu sellele, et hageja ei ole vaidlusalusel ajavahemikul jätnud remonditöid trepikojas alusetult tegemata, sest selleks ei kogutud sel ajal remondifondi raha, samuti ei olnud ühistu üldkoosolek otsustanud trepikodasid remontida.
9.3.Põhjendamatu on ka kostja etteheide maakohtule, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on käsitlenud põhjalikult kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostja vastuväiteid ning kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu põhjendustega, neid kordamata.
9.4.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
10.Kuigi apellant ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu ning esitas ringkonnakohtule ebaselge taotluse menetlusabi saamiseks, ei ole tema menetlusabi taotlus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et apellandi menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole apellant riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise
2-15-116763 korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.