Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-116763
Tsiviilasi
Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 hagi XXX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. augusti 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1327,44 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 (registrikood 80023133), lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Kostja XXX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23. augusti 2016. a otsus ja saata asi uueks menetlemiseks samale maakohtule.
2.Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu Paldiski Mnt. 16 (hageja) esitas 4. augustil 2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX-lt (kostja) 957,65 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 5. novembril 2015. a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevuse 1327,44 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud süstemaatiliselt maksmata majandamiskulud alates 2014. a veebruarist. Majandamiskulud moodustavad: vesi, veesoojendamine, küte, üldelekter, lift, prügivedu, avarii ja remondi fond, hoolduskulud, laen, üldvesi ja kindlustus. Kostja vastuväited
3.Kostja hagiga ei nõustu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja vaidlustab võlgnevuse kujunemise ja leiab, et hagi on tõendamata. Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 23. augusti 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja vaatamata kohtu korduvatele selgitustele esitanud selget võlgnevuse arvestust, mistõttu ei ole maakohtu hinnangul hageja nõude kujunemine jälgitav. Maakohus leidis, et kuigi hageja esitas hulgaliselt tõendeid, sh põhikirja, väljavõtted üldkoosolekute protokollidest, teenuste osutajate arved korteriühistule jne, jättis ta viitamata millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Samuti jättis hageja kohtule esitamata faktilised asjaolud, millest selguks võlgnevuse kujunemise täpsed alused ja arvestuskäik (sh majandamiskulude jaotumine hageja liikmete vahel). Seega ei ole täidetud TsMS § 108 lg 1 eeldused koosmõjus KÜS § 13 lg-ga 4 ja KÜS § 151 lg-ga 1. Kohtul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest ise otsida hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid nagu üldkoosoleku otsusega kinnitatud tariifid, vahendatud teenuste kuu maksumus ja liikmete vahel jaotamise viis jne. Apellatsioonkaebus
6.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi, või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
7.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kvalifitseerinud poolte õigussuhte TsMS § 108 lg 1, KÜS § 13 lg 4 ja KÜS § 151 lg 1 tähenduses. Kohus on kohtulahendi põhjendavas osas teinud läbivalt viited TsMS § 108 lg 1, mis tõttu ei saa eeldada, et tegemist oleks olnud hooletusveaga. Lisaks on kohtu seisukoht tervikuna üllatuslik, sest maakohus ei ole kohtu otsuses sisalduvat õiguslikku kvalifikatsiooni menetluse kestel menetlusosalistega arutanud ning ei ole andnud ka selgitust, et nimetatu võib omada asja lahendamisel sisulist tähtust (vt Harju Maakohtu 22. märtsi 2016. a selgitus).
8.Kohus võttis hageja esitatud tõendid vastu, kuid ei viidanud, et need oleksid esitatud kujul olnud kuidagi mitte täielikud. Maakohus on jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, sest hageja on esitanud tõendid, millel kostja kohustused põhinevad, ja kostja suhtes rakendatud arvestuskäigu. Kostja on selgitanud üksnes, et tema kohustused on ebaselged. Samas ei ole kostja sisuliselt kuidagi viidanud, et millel see ebaselgus põhineb või tõendanud, et tal on alus keelduda oma kohustuste täitmisest.
9.Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse ja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral kõikide käesoleva tsiviilasja menetluskulude kostja kanda jätmist.
10.Hageja ei nõustu maakohtu etteheitega, mille kohaselt on nõude kujunemine arusaamatu. Seejuures ei ole kostja esitanud omapoolselt mistahes sisulist seisukohta, millest oleks võimalik tuvastada, et hageja nõudel ei ole alust või arvutuskäigud on väärad. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Samuti on otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise ja uueks läbivaatamiseks saatmise osas.
13.Hageja on esitanud võla väljamõistmise nõude, tuginedes väitele, et kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust. Maakohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud üksnes sellega, et hageja ei ole esitanud selget võlgnevuse arvestust.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hageja poolt nõude põhjendamiseks esitatud tõendid olulises ulatuses hindamata ja on rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Hageja on vastuseks maakohtu 29. veebruari 2016. a nõudmisele esitanud nõude tõendamiseks ja võla kujunemise põhjendamiseks hageja põhikirja, hageja koosolekute protokollid, hagejale esitatud arved elamule teenuse osutajatelt ja hageja esitatud makseteatised kostjale (I kd, tl 73-179). Tõenditest nähtuvalt soovis hageja elamule teenuse osutajate arvetega tõendada kogu elamule kulu tekkimist, põhikirjaga nende kulude liikmete vahel jagamise põhimõtteid ning kostjale esitatud makseteatistega väidetava võla suurust.
15.Maakohus ei ole hageja esitatud tõenditele vähimatki tähelepanu pööranud ning on sellega rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Millel kohtu seisukoht, et hageja poolt hagile lisatud tõendid ei võimalda nõuet hinnata, põhineb, otsusest ei selgu. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab, et kohus ei saa jätta poolte väiteid ja esitatud tõendeid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb,
seletades vajadusel lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja esitatud tõendile hinnang anda ja langetada otsus alles pärast seda, kui asja on TsMS § 435 lg 1 tähenduses ammendavalt arutatud ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
18.Hageja 21. detsembril 2016. a esitatud vastuväite kohtu tegevusele jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kolleegium on põhjendanud tõendite vastuvõtmata jätmist 26. septembri 2016. a määruses ja jääb oma varasema seisukoha juurde. Samuti ei saa kolleegium hageja poolt TsMS § 634 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebuse täiendamise tähtaja ületamise tõttu arvestada 21. detsembril 2016. a esitatud kaebuse täiendustega.
19.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.