Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2 (5)

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt leppisid MTÜ J. S. (praeguse ärinimega MTÜ S. L. S. ) ja OÜ A. (edaspidi kostja ja hageja) ajavahemikul 14.-16.03.2017.a. e-kirjade vahetamise teel kokku, et hageja rendib kostjale 07.07.-09.07.2017 35 välikäimlat, hinnaga 29 eurot tükk, millele lisandub transpordikulu 100 eurot. Kokku oli lepitud välikäimlate vahetühjendamine kolmel korral, hinnaga 10 eurot üks käimla tühjenduskord, hinnale lisandub käimlate lõpliku tühjendamise tasu pärast nende kasutamise lõppu. Kui hageja pöördus 3.juulil 2017.a. kostja poole andmete saamiseks isiku kohta, kes võtab välikäimlad nende kohaletoimetamisel vastu, teatas kostja samal päeval, et nad ei pea end varasema kokkuleppega seotuks ning käimlaid vastu ei võeta. Kohus on kutsunud pooled eelistungile, kuna kostja on 26.02.2018.a. vastuses hagile teatanud, et ta ei nõustu kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS §-le 318 lg 2 toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale. Kostja seaduslikule esindajale R. P. on kohtukutse kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) kaudu 9.10.2018.a. TsMS 3111 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kas juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Tulenevalt TsMS § 3111 lg 3 loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Ülaltoodud sätteid aluseks võttes leiab kohus, et kostjale esindajale saab lugeda kohtukutse elektrooniliselt kätte toimetatuks. Kostja esindaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt TsMS § 413 lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Ka Riigikohus on 0305.2017.a. kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-21-17 märkinud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus hindama vaid hageja nõude õiguslikku põhjendatust, hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus (TsMS § 407 lg 1 2.lause) loeb, et kostja on need omaks võtnud.

3 (5)

Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha TsMS § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping muuhulgas vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Võlausaldaja (antud juhul hageja) võib kohustust rikkunud võlgnikult VÕS §-de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid, vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu, mis on lg 4 järgi defineeritav kui kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavad määruses, menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on TsMS § 144 p 1 alusel kohtuväliseks kuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §- s 218 sätestatu kohaselt.

4 (5)

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1029,80 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hagejat on esindanud menetluses vandeadvokaat Tambet Laasik. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära – 130 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks arvestades, et nähtuvalt Riigikohtu 9.12.2013. a tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punktist 14 jäi õigusabiteenuse keskmine tunnihind juba 5 aastat tagasi vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, kokku 5 tunni 48 minuti ulatuses peab kohus vajalikeks ja põhjendatuteks osaliselt. Kohus ei pea ajakulu hindama minutilise täpsusega. Kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks kulutuseks riigilõivu karistusregistri päringute tegemise eest, summas 8 eurot, kuna vastavaid tõendeid menetluses ei esitatud. Menetlusosaliselt ei saa välja mõista ka hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 13). TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulude hulgast välja tasu 17.oktoobril 2018. a esindaja sõidule kulunud aja eest. Hageja esindaja on TsMS § 174 lg 10 alusel kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, seega ta saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksu arvestamata. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1000 eurot, sealhulgas kohtu hinnangul põhjendatud ja vajaliku lepingulise esindaja kulu 700 eurot (käibemaksuta) ja riigilõivu 300 eurot . Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.