Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Kaupo Paal ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. november 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16660
Tsiviilasi
JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagiavaldus JGC Forest OÜ (pankrotis) vastu 30.10.2017 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JGC Forest OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo Kostja (apellant): JGC Forest OÜ (pankrotis; registrikood 11493655); esindaja vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile
Kohtuistungi aeg
12. oktoober 2018. a
RESOLUTSIOON:
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 26. märtsi 2018. a otsuse resolutsioon, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta JGC Forest OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta JGC Forest OÜ (pankrotis) taotlus hagist loobumiseks rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta JGC Forest OÜ (pankrotis) kanda.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JGC Forest OÜ (pankrotis), esindajana märgitud pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja), esitas kohtule hagi JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku vastu 30.10.2017 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 28.04.2015 määrusega kuulutati välja JGC Forest OÜ pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg-le 5 esindavad kostjat 06.11.2017 üldkoosolekul selleks valitud isikud Advokaadibüroo Lentsius & Casus vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile.
3.Hagiavalduse kohaselt edastas vandeadvokaat Margus Lentsius 24.10.2017 kell 16.27 ekirja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale ja koopiana RVele, Geidi Silele ja Ly Müürsoole, milles teatas, et: “Tulenevalt asjaolust, et pankrotihaldur Ly Müürsoo ei ole JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate koosolekut alates 06.10.2017.a, s.o minu kui võlausaldajate esindaja poolse nõude saamisest (vt e-kirjavahetus allpool) kokku kutsunud, kasutavad JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajad RV, ÜT ja AT (kõik kolm võlausaldajat esindatud allakirjutanu ja vandeadvokaat Geidi Sile kaudu) PankrS § 79 lgst 3 tulenevat õigust kutsuda kokku JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate koosolek
09.juunil 2017.a seoses häältevaidlusega pooleli jäänud koosoleku jätkuna. Tänaseks on häältevaidlus lõplikult lahendatud vastavas osas jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (vt manused tsiviilasja nr 2-15-3807 puutuvalt).“ Margus Lentsius 24.10.2017 e-kirjale oli lisatud teade võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku jätkumise kohta: “JGC Forrest OÜ (registrikood: 11493655) (pankrotis) võlausaldajad RV, AT ja ÜT avaldavad teadeande pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 alusel. Kuna pankrotihaldur Ly Müürsoo ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul kutsunud kokku võlausaldajate üldkoosolekut, kutsuvad koosoleku kokku võlausaldajad. Tegemist on 09. Juunil 2017.a. pooleli jäänud koosoleku jätkukoosolekuga. Võlgniku, JGC Forest OÜ (registrikood: 11493655) (pankrotis) pankrotimenetluses toimub võlausaldajate üldkoosolek 30. oktoobril 2017.a. algusega kell 09.00 Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ ruumides aadressil Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn. Üldkoosoleku päevakorras on: 1. Flivik Shipping AB taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks läbivaatamine; 2. Flivik Shipping AB nõude kaitsmine“.
4.Hageja on seisukohal, et e-kirja päisest ei nähtu, et koosoleku toimumise teade oleks edastatud ka AB Flivik Shipping esindajale, kuigi päevakorras on AB Flivik Shipping nõude kaitsmine. Samuti ei ole järgitud PankrS § 100 lg-t 4, mis sätestab, et võlausaldajal ja võlgnikul on enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja 2(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660
kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. Hageja hinnangul on PankrS § 100 erinormiks PankrS § 79 suhtes. Seega on rikutud nõuete kaitsemise koosoleku kokkukutsumise korda, sh ei juhatanud koosolekut pankrotihaldur. 06.11.2017 toimunud JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul otsustati, et JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise korral esindab JGC Forest OÜ (pankrotis) Advokaadibüroo Lentsius & Casus vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile.
Edasine menetluse käik
6.Margus Lentsius asus 24.11.2017 esitatud vastuses seisukohale, et JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduril Ly Müürsoo ei ole õigust esitada pankrotivõlgniku nimel võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagi. Pankrotivõlgnikku esindavad otsuse vaidlustamise korral vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile. Hagi on menetlusse võetud TsMS § 371 lg 1 p 9 rikkudes. Ly Müürsool puudub pädevus ja volitus esitada pankrotivõlgniku esindajana PankrS § 83 lg 1 järgne hagi. Allakirjutanu taotleb hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 9 alusel. Alternatiivsena esitas allakirjutanu hagist loobumise avalduse. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda. JGC Forest OÜ (pankrotis) nõuete kaitsmise järgmine koosolek toimus 10.11.2017. Võlausaldajate 30.10.2017 ja 10.11.2017 üldkoosolekute päevakord oli sama – AB Flivik Shipping nõude esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine ja AB Flivik Shipping nõude kaitsmine. Kuna AB Flivik Shipping osales 10.11.2017 üldkoosolekul, on tähtaja ennistamise taotlus ja nõue vaadatud läbi võlausaldaja osavõtul. Kuivõrd hagi eesmärk on saavutatud, on esitatud hagi õiguslikult perspektiivitu. Eeltoodud põhjustel teatab allakirjutanu JGC Forest OÜ (pankrotis) PankrS § 83 lg 5 järgse esindajana, et JGC Forest OÜ (pankrotis) loobub TsMS § 429 lg 1 alusel hagist.
7.05.12.2017 seisukohas jäi hageja endale kindlaks, et 30.10.2017 JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku nimetuse all vastuvõetud otsus on kehtetu, kuna koosoleku kokkukutsumisel oli rikutud seadusest tulenevat korda. Hageja on seisukohal, et kuna Margus Lentsius on 06.11.2017 üldkoosolekul valitud PankrS § 85 lg 5 nimetatud isikuks, siis saab Margus Lentsius olla vaid kostja ja kostja ei saa esitada hagist loobumise avaldust. Seonduvalt asjaoluga, et kostja Margus Lentsius on märkinud, et Ly Müürsool puudub esindusõigus, siis Ly Müürsoo kinnitab, et Pärnu Maakohus ei ole Ly Müürsood vabastanud JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest, Ly Müürsoo esitas kohtusse hagi JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldurina, mitte aga JGC Forest OÜ (pankrotis) nimel.
8.11.12.2017 e-kirjas jäi Margus Lentsius endale kindlaks, et Pärnu Maakohtu 21.11.2017 hagi menetlusse võtmise määrusest kui ka E-toimikust nähtub, et hagejaks on pankrotivõlgnik JGC Forest OÜ (pankrotis). PankrS § 83 lg 1 järgse hagi võib esitada nii pankrotivõlgnik kui ka pankrotihaldur. Kuna hagi on esitanud pankrotivõlgnik, mitte pankrotihaldur, ja hageja asendamine ei ole võimalik, siis Margus Lentsius PankrS § 83 lg 5 järgse esindajana teatab, et JGC Forest OÜ (pankrotis) jääb 24.11.2017 3(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Ühtlasi leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
9.05.01.2018 esitas hageja seisukoha, kus leiab, et õigusselguse huvides on vajalik hagi menetlemine. Juhul kui kohus ei tühista vandeadvokaat Margus Lenstiuse poolt 30.10.2017 korraldatud tema klientide koosviibimise, mida protokollija Geidi Sile on nimetanud JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekuks, vastuvõetud otsust, siis ei ole üheselt selge, millal hakkab kulgema AB Flivik Shipping nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaeg.
10.02.02.2018 kohtunõudega andis kohus hagejale tähtaja kostja asendamise taotlemiseks TsMS § 208 lg 1 järgi põhjusel, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. 07.02.2018 esitas hageja JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur kohtule taotluse kostja asendamiseks. Taotluse kohaselt palub hageja asendada 07.11.2017 esitatud hagis kostja JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek kostjaga JGC Forest OÜ (pankrotis, registrikood 11493655).
11.16.02.2018 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse ja asendas 07.11.2017 esitatud hagis kostja JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek kostjaga JGC Forest OÜ (pankrotis, registrikood 11493655). Esimese astme kohtu otsus
12.Pärnu Maakohus rahuldas 26.03.2018 otsusega hagi ning tunnistas JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate 30.10.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kehtetuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Sama otsusega jättis kohus JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku esindaja, vandeadvokaadi Margus Lentsiuse, taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus jättis hagi läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata põhjendusel, et kuna kohtul tuleb hageja nõude lahendamiseks analüüsida poolte väiteid ja tuvastad, kas kostja on rikkunud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisel seadusest tulenevat korda, siis TsMS § 423 lg 2 p-i 2 kohaldamine ei ole võimalik, sest Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et hagi läbivaatamata jätmiseks õiguslikult perspektiivitu hagi korral ei pea kohus tuvastama asjaolusid. Kohus selgitas, et on ekslikult märkinud 21.11.2017 hagi menetlusse võtmise määrusesse pankrotihalduri JGC Forest OÜ (pankrotis) esindajana. Kuna pankrotihaldur on astunud menetlusse hageja asemel tema pankrotihaldurina tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-ist 2, § 43 lg 1 esimesest lausest ja § 541 lg 1 kolmandast lausest, siis loeb kohus hagejaks JGC Forest (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo. Kohus tsiteeris otsuses PankrS § 83 lg-t 1, §-i 77, § 83 lg-t 5, § 79 lg-id 1 ja 4 ning § 80 lgt 1. Peale seda nõustus kohus hagejaga, et 30.10.2017 JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku nimetuse all vastuvõetud otsus on kehtetu, kuna koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Rikutud on võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise viisi ja koosolek ei viidud läbi pankrotihalduri juhatamisel. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning JGC Forest OÜ (pankrotis) 30.10.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Apellatsioonkaebus 4(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660
13.25.04.2018 esitas kostja Pärnu Maakohtu 26.03.2018 kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täielikult. Apellant palub jätta hagi läbivaatamata või alternatiivselt võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral jätta menetluskulud JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Kohus on asendanud menetluse kestel nii hageja kui kostja, mis on lubamatu. Hageja asendamise võimalust ei näe TsMS ette ei kohtu omal algatusel ega ka poole taotlusel. Samuti ei saanud astuda pankrotihaldur menetlusse pankrotivõlgniku nimel, kuna kohus on asunud selgelt seisukohale, et hagi ei esitanud pankrotivõlgnik, keda käesolevas menetluses saaks esindada vaid allakirjutanu 07.11.2017 võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt. Lisaks ei ole pankrotihaldur üldse menetlusse asutumise taotlust esitanud ning kohus ei ole seda ka pooltega läbi arutanud. Ka kostja isiku osas on menetluses olnud läbivalt segadus ning peale kostja asendamist ei ole kohus otsustanud esialgse kostja osas hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 208 lg-s 1 sätestatuna hagi tagasivõtmisena. Samuti ei ole kohus märkinud esialgse kostja osas menetluskulude jaotust. Lisaks ei jäta TsMS § 208 lg 3 kohtule kaalutlusruumi, vaid kohtul tulnuks pärast kostja asendamist või kaasamist alustada asja läbivaatamist algusest peale, mida tehtud ei ole. Kohus on jätnud lahendamata kostja hagist loobumise avalduse. Kohus on jätnud hagi läbivaatamata jätmise taotluse alusetult rahuldamata. Kohus ei ole lahendis käsitlenud kostja väidet, et hagi on võetud valesti menetlusse TsMS § 371 lg 1 pi 9 rikkudes. Samuti on kohus jätnud põhjendamata, miks TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel kohus oma diskretsiooniõigust ei kohaldanud. Kuna 10.11.2017 üldkoosoleku kokkukutsumisega on antud AB-le Flivik Shipping võimalus võtta osa koosolekust, mis oli peamine põhjus käesoleva hagi esitamiseks, ei ole kuidagi AB Flivik Shipping õigusi rikutud, sh pankrotihalduri õigusi. Ka pankrotihalduri oletus, et ei ole üheselt selge, millal hakkab kulgema AB Flivik Shipping hagi nõude tunnustamiseks esitamise tähtaeg, ei saa olla aluseks käesoleva hagi esitamiseks. Lisaks osutus oletus valeks, kuna nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaja vaidlust ei ole tekkinud. Isegi kui lugeda, et hagi esitajaks on pankrotihaldur, on hagi rahuldamine põhjendamatu. Peale selle, et kohus ei ole põhjendanud, mis alustel kohus antud otsustuseni jõudis, on vaid tsiteerinud paragrahve, ei ole kohus ühtegi konkreetset rikkumist välja toonud. Samuti ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna AB Flivik Shipping ei ole pankrotivõlgniku võlausaldajaks, seega puudus vajadus tema koosolekule kutsumiseks. PankrS § 100 reguleerib vaid esimese nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist, järgmistele koosolekutele rakendub PankrS § 79 lg 4, millises sisalduvaid nõudeid on koosoleku kokkukutsumisel järgitud. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Pankrotihaldur apellatsioonkaebusega ei nõustunud jäädes kõikide esitatud seisukohtade juurde.
Ringkonnakohtu seisukoht 5(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660
15.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi, jättes maakohtu otsuse põhjendavast osast välja käsitluse pankrotihalduri hagejana menetlusse astumise kohta (maakohtu otsuse p 14 teine lõik). Maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ning muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kehtiv õigus ei võimalda hageja asendamist ei kohtu omal algatusel ega tulenevalt poole taotlusest, kuid maakohus ei ole siiski eksinud, kui luges õigeks hagejaks JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo. Küll ei nõustu kolleegium maakohtu otsuses toodud põhjendustega justkui oleks menetluse kestel hageja muutunud ning pankrotihaldur on astunud pankrotivõlgniku asemel menetlusse tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-st 2, § 43 lg 1 esimesest lausest ja § 541 lg 1 kolmandast lausest ning see käsitlus tuleb jätta otsuse põhjendavast osast välja. Nii hagiavalduses kui ka teistes hageja menetlusdokumendis on hagejana märgitud JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo. Maakohus on 16.02.2018 määruses iseenesest ka selgitanud, et on oma 27.11.2017 määruses vääralt märkinud, et hageja on JGC Forest OÜ (pankrotis) ja pankrotihaldur astus menetlusse võlgniku esindajana (tl 64-65). Kolleegium juhindub Riigikohtu seisukohast, millele on viidanud ka maakohus (maakohtu otsuse p 14 kolmas lõik), et pankrotihalduri võlgniku esindajaks märkimine ei ole oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis mõjutaks asja menetlust sisuliselt (vt RKTKo nr 32-1-76-16, p 13 ja RKTKo nr 3-2-1-89-12, p 30).
17.Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 28.04.2015 määrusega kuulutati välja JGC Forest OÜ pankrot ja pankrotihalduriks määrati Ly Müürsoo. Samuti puudub vaidlus, et JGC Forest OÜ (pankrotis) 06.11.2017 võlausaldajate üldkoosolekul valiti vastavalt PankrS § 83 lg-le 5 võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise korral pankrotivõlgniku esindajateks vandeadvokaadid Margus Lentsius ja Geidi Sile. Vaidlustamata asjaolu on, et JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate RV, AT ja ÜT esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius on saatnud 24.10.2017 e-kirjaga teate, et võlausaldajad RV, AT ja ÜT kasutavad PankrS § 79 lg 3 tulenevat õigust kutsuda kokku JGC Forest OÜ (pankrotis) võlausaldajate koosolek 09.06.2017 seoses häältevaidlusega poolelijäänud koosoleku jätkuna. Teade on edastatud eelnimetatud võlausaldajate esindaja poolt pankrotimenetluse järelevalvet läbiviivale kohtunikule ning pankrotihaldurile. Üldkoosoleku päevakorras oli AB Flivik Shipping taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks läbivaatamine ja AB Flivik Shipping nõude kaitsmine (tl 13-16).
18.Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (PankrS 83 lg 1). Hageja heidab üldkoosolekule ette selle kokkukutsumisel seadusest tuleneva korra rikkumist.
19.PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb 6(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660 avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Pooled peavad 24.10.2017 teatega kokkukutsutud võlausaldajate üldkoosolekut 09.06.2017 võlausaldajate üldkoosoleku jätkukoosolekuks, mille päevakorraks oli võlausaldajate nõuete kaitsmine. Kolleegium leiab, et isegi kui käsitleda 24.10.2017 teatega kokkukutsutud võlausaldajate üldkoosolekut 09.06.2017 võlausaldajate üldkoosoleku jätkumisena, oli tegemist nõuete kaitsmise koosolekuga, mille kokkukutsumisel tuli järgida nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud korda. Kuna pankrotiseaduse 5. peatüki II jaos on sätestatud nõuete kaitsmise kohta eriregulatsioon, rakendub ringkonnakohtu hinnangul PankrS § 100 lg 4 erinormina teiste võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumise korra nõuete suhtes (PankrS § 79 lg 4). Vastavalt PankrS § 100 lg-le 4 on võlausaldajal ja võlgnikul enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud korda tulnuks järgida ka juhul, kui tegemist on PankrS § 79 lg 3 järgse võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumisega. Vaidlust ei ole, et 30.10.2017 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku teadet nõuete kaitsmiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded ei avaldatud. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud JGC Forest OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Ly Müürsoo hagi JGC Forest (pankrotis) 30.10.2017 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat nõuete kaitsmise üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et alust hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole ning ringkonnakohus vastavaid põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks ei ole hageja õiguskaitsevajadus, vaid üksnes see, kas kehtiv õigus võimaldab hageja huvi tagada (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, lk 919, p 3.3. b viimane lause koosmõjus lk 462, p 3.4.5.3 a).
21.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, justkui pidanuks maakohus hagi menetlusse võtmisest keelduma TsMS § 371 1 p 9 alusel, mille kohaselt ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nagu eespool märgitud, ei ole pankrotihalduri võlgniku esindajaks märkimine oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis mõjutaks asja menetlust sisuliselt (vt käesoleva määrus p 15), siis ei olnud põhjust TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda.
22.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
23.Kostja on esitanud taotluse hagist loobumiseks. Kuna käesolevas tsiviilasjas on hagejaks PankrS § 83 lg 1 järgi pankrotihaldur ja TsMS ei näe ette kostjale võimalust esitada taotlust hagist loobumiseks, tuleb jätta kostja esitatud taotlus hagist loobumiseks rahuldamata.
24.Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostjaks pankrotivõlgnik. PankrS § 83 lg 5 kohaselt 7(8)
Tsiviilasi nr 2-17-16660 osaleb kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees, kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Seega sai hageja võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitada vaid seaduses silmas peetud kostja s.o pankrotivõlgniku vastu mitte aga tsiviilkohtumenetlusõigus- ja teovõimeta võlausaldajate üldkoosoleku vastu, mistõttu puudus vajadus TsMS § 208 tähenduses kostja asendamiseks. Vaatamata ebaõnnestunud sõnastusele tuleb maakohtu 16.02.2018 määrust ringkonnakohtu hinnangul käsitleda menetlusosaliste ringi täpsustamisena ning menetluse lõpetamiseks n.ö algse kostja suhtes alust ei olnud. Eeltoodud põhjendusel ei ole õige ka kostja etteheide TsMS § 208 lg 3 rikkumise kohta. Maakohus oma 16.02.2018 määruses ka märkinud, et arvestades menetluse käiku ja seda, et kostja esindajad võlausaldajate üldkoosoleku poolt määratud isikutena on teadlikud käesolevat kohtumenetlusest ja esitanud ka hagi osas seisukoha, ei pidanud kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt esialgu vajalikuks nõuda uue hagiavalduse esitamist kostja vastu (tl 64-65). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja ei ole saanud maakohtu menetluses sisulisi vastuväiteid hagile esitada. Maakohus on kostjale kätte toimetanud hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise määrusega, milles on antud kostjale võimalus esitada hagiavaldusele kirjalik vastus (tl 27-29). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist menetlusnormi rikkumisega, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
25.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad apellatsiooniastme kulud kostja kanda. Kuna maakohus ei ole kindlaks määranud menetluskulude suurust, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lg-s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Parandatud 07.11.2018 määrusega
RESOLUTSIOON:
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 2. novembri 2018. a kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1 sisalduv kirjaviga ja lugeda Tallinna Ringkonnakohtu
2.novembri 2018. a kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1 sõnastatuks järgmiselt: “Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 26. märtsi 2018. a otsuse resolutsioon, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi“.
2.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.