XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Kohtuistungi toimumise aeg
08.10.2018, avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.01.2018 otsus osas, milles maakohus kohustas YY’i omal kulul avaldama CCC nõukogu koosolekul 30 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist suuliselt ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Mina, YY, avaldasin 26.04.2017 CCC nõukogu koosolekul ebaõigeid faktiväiteid XX’e kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist. Eeltoodud väited ei vasta tõele“.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohustada YY’i esitama omal kulul CCC nõukogule 30 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist ebaõigeid andmeid ümberlükkav allkirjastatud avaldus: „Mina, YY, avaldasin 26.04.2017 CCC nõukogu koosolekul ebaõigeid faktiväiteid XX’e kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist. Eeltoodud väited ei vasta tõele“.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 05.01.2018 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada XX’e hagi. 4.2 Kohustada YY’i esitama omal kulul CCC nõukogule 30 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist ebaõigeid andmeid ümberlükkav allkirjastatud avaldus: „Mina, YY, avaldasin 26.04.2017 CCC nõukogu koosolekul ebaõigeid faktiväiteid XX’e kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist. Eeltoodud väited ei vasta tõele“. 4.3 Maakohtu menetluskulud jätta YY’i kanda. 4.4 Määrata kindlaks maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista YY’ilt XX’e kasuks välja maakohtu menetluskulud 1821 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. 4.5 Ringkonnakohtu menetluskulud jätta YY’i kanda. 4.6 Välja mõista YY’ilt ringkonnakohtu menetluskulud 975 eurot XX’e kasuks. YY’il tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda XX’ele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 02.05.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes, mida hiljem täpsustas. Hageja palus kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited „usaldusisik helistab tuntud juriidikafirmadesse, pakkudes altkäemaksu“ selliselt, et kostja avaldab CCC nõukogu koosolekul 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist suuliselt järgmise avalduse: „Mina, YY, avaldasin 26.04.2017 CCC nõukogu koosolekul ebaõiged faktiväited XX kohta, et usaldusisik helistab tuntud juriidikafirmadesse, pakkudes altkäemaksu. Eeltoodud väited ei vasta tõele“. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited „usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist“ selliselt, et kostja avaldab CCC nõukogu koosolekul 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist suuliselt järgmise avalduse: „Mina, YY, avaldasin 26.04.2017
CCC nõukogu koosolekul ebaõiged faktiväited XX kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist. Eeltoodud väited ei vasta tõele“.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hageja kui CCC töötajate usaldusisiku suhtes 26.04.2017 kooli nõukogu koosolekul hageja au teotavaid ja tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid: a) usaldusisik helistab tuntud juriidikafirmadesse; b) pakkudes altkäemaksu. Hageja on CCC usaldusisik koos QQ-ga, millest on kostjat teavitatud 17.04.2017 e-kirjaga. Hageja ei ole enda ega ka oma perekonnaliikmete telefoninumbreid kasutades helistanud tuntud õigusabi osutavatesse ettevõtetesse ehk juriidikafirmadesse, sh ei ole hageja helistanud H OÜ-sse perioodil 17.03.2017 kuni 24.03.2017. Isegi, kui kostja väited oleks õiged, et kaks isikut helistasid H OÜ-sse, siis võis seda teha isik, kes oli mures oma töökohas toimuva pärast. Hageja ei ole pöördunud VV kui juristi või vandeadvokaadi poole, sh on VV kui vandeadvokaadist õigusnõustaja ametitegevus peatatud alates 21.04.2015. Hageja ei ole pakkunud mitte kellelegi altkäemaksu ega mistahes rahalist hüve, et midagi tehtaks hageja kasuks. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid väiteid ega ebakohaseid hinnanguid. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ametlikult usaldusisikuks valitud, usaldusisikuks on ametlikult QQ. Seega ei ole kostja nõukogu koosolekul öeldu hageja kohta, sest ei ole selge, kas hageja on usaldusisik. Avaldatud on hinnangud sellest, et usaldusisik helistab juriidikafirmadesse, pakkudes pistist, et pääseda saatesse „Aktuaalne kaamera“ ja sellega tuua koolile meediatähelepanu. Kostja märgib, et H OÜ-sse on helistanud vähemalt kaks CCC töötajat (kellest üks oli meesterahvas, esitledes ennast töötajate esindaja või usaldusisikuna) ning palunud õigusteenust. Hageja on pöördunud ka teiste õigusabi teenuse osutajate poole, nt kirjutas hageja 24.05.2017 vandeadvokaat VV-le. Viidatud kirjas kinnitab hageja ise, et „rääkisin Teiega telefonis“. Seega on väide sellest, et hageja on helistanud juriidikafirmadesse, tõene. Asjaolu, et hageja tõepoolest tegi õigusbüroole ettepaneku anda nende olemasolevale kliendile teistsugust nõu ning hageja leiab viisi selle korvamiseks, on igati õigustatult nimetatud nõukogu ees kostja poolt altkäemaksuks. Kostja on avaldanud ainult põhjendatud väärtushinnanguid. Need tulenesid piisaval faktilisel alusel. Lisaks tuleb avaldatut vaadelda just selles kontekstis, kuidas see oli esitatud. Nõukogu koosolekul esitas kostja enda avalduse ning sama koosoleku jätkus, sama auditooriumi ees, lükkas hageja selle ka ümber. Kostja ja hageja esitasid kumbki enda avalduse põhjendused ning auditooriumile jäeti võimalus ise otsustada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja oli avalduste tegemise hetkel määratud CCC direktoriks, kes vastavalt põhimääruse § 7 lg-le 1 kohustub kooli juhtima. Kooli nõunike kogu ja kooli pidaja õiguseks on saada direktorilt teavet ning kohustuseks on muuhulgas teha informeeritud otsuseid. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 05.01.2018 otsusega hagiavalduse ning kohustas kostjat omal kulul avaldama CCC nõukogu koosolekul 30 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist suuliselt ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Mina, YY, avaldasin 26.04.2017 CCC nõukogu koosolekul ebaõigeid faktiväiteid XX’e kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist. Eeltoodud väited ei vasta tõele“. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis temalt hageja kasuks välja menetluskulud 1821 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et 26.-27.04.2017 toimus CCC nõukogu istung, mida juhtis kostja. Nimetatud koosolekul avaldas kostja: „Meil on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist ja võimalust sattuda AK-sse, nii et need asjad ei saa tulla üllatusena.“. Hageja leiab, et avaldatu käis tema kohta ja nõuab kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist. Ebaõigeteks faktiväideteks on: a) usaldusisik helistab tuntud juriidikafirmadesse; b) pakkudes altkäemaksu. Alternatiivse alusena tugineb hageja sellele, et ebaõigeteks faktiväideteks on: a) usaldusisik, kes helistab juristidele; b) pakkudes pistist. Kohtu hinnangul ei tekita mõistliku inimese arusaama kohaselt avaldatud väited kahtlust, et need käivad hageja kohta. Kostja väidab, et usaldusisikuks oli QQ. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda sellest, kuidas isikud, kellele andmeid avaldati, avaldatust aru said. Siinjuures ei teki kahtlust, et kostja poolt avaldatud vaidlusalused väited käisid hageja kohta. Tallinna Haridustöötajate Ametiühingu Liidu andmetel on kooli usaldusisikuks valitud QQ ning samuti kinnitati hageja jätkamist usaldusisikuna. Isegi juhul, kui kostja arvates ei ole hageja nõuetele vastavalt valitud kooli usaldusisikuks, siis kostja pidas andmeid avaldades usaldusisikuna silmas just hagejat. Kostja on enne vaidlusaluseid väiteid avaldanud: „Oleme olukorras, kus usaldusisik ja Q on esitanud omavahelisi vestlusi ministeeriumile ...“. Järgmisel päeval on koosolekul osalenud hageja, kes on protokolli märgitud usaldusisikuna. Hageja on koosolekul avaldanud, et on usaldusisikuks ning küsib kostjalt üle, kas kostja avaldas eile koosolekul, et usaldusisik helistab tuntud juriidikafirmadesse, et pakkuda altkäemaksu. Eeltoodust saab kindlalt järeldada, et kostja pidas usaldusisikuna silmas hagejat.
6.Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. Kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13). Faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, ei pea olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-2415, p 13).
7.Hageja hinnangul saab kostja avaldatust järeldada järgmisi faktiväiteid: a) hageja usaldusisikuna helistab tuntud juriidikafirmadesse; b) hageja pakub altkäemaksu. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda sellest, mida kostja koosolekul avaldas ning tegemist ei ole olukorraga, kus tuleks lähtuda hageja poolt ümbersõnastatud väidetest. Käesoleval juhul pole õige asendada kostja avaldatud sõnad teiste sõnadega (helistamine juristidele vs helistamine juriidikafirmadesse; pistise pakkumine vs altkäemaksu pakkumine), sest tegemist ei ole järelduste (nt kokkuvõtte) tegemisega, vaid teiste väljendite kasutamisega. Seega võttis kohus asjaolude hindamise aluseks hageja alternatiivselt esitatud nõude. Kohtu hinnangul on mõlemad avaldatud väited faktiväited. Väljend „pistise pakkumine“ on käsitletav faktiväitena ja see peab olema vastavuses tegelikkusega. Samas puudub vajadus selle väite osas süüteo tuvastamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07, p 28). Vaja ei ole tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetava teo (tasu pakkumine juristile mingi teo eest, mida jurist nagunii teha võib) tegemist. Tegemist ei ole kostja subjektiivse õigusetõlgendusega, sest kostja on avaldanud andmed konkreetsete talle teadaolevate faktidena. Kostja pidi tõendama, et hageja on helistanud juristidele ning
pakkunud neile pistist. Kohus leidis, et e-posti aadressilt XXX kostja esindajale saadetud elektronkiri kostja väidet ei kinnita. Nimetatud elektronkirjaga ei kinnita WW, et helistajaks oli hageja, vaid viidatakse kahele helistajale – meeste- ja naisterahvas. Hageja on esitanud enda ja perekonnaliikmete kõnede eristuse, millest nähtuvalt ei ole nendelt numbritelt perioodil 01.03.2017 kuni 31.03.2017 helistatud H büroosse. Hageja ei vaidlusta, et on saatnud elektronkirja VV’ile e-posti aadressile EEE. Nimetatud kirja sisust tulenevalt ei ole hageja pöördunud VV kui juristi/advokaadi poole tööõigusalase küsimusega, vaid edastanud umbusaldusavalduse teksti muusikavaldkonnaga tegelevale isikule ning kutsunud üles kostja kohta arvamust avaldama.
8.VÕS § 1047 lg 4 näeb ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Seega ei pea kohus nõude rahuldamisel hindama, kas kostja tegevuses esineb õigusvastasust välistav asjaolu (kostja väited, et tegemist oli organisatsiooni huvides andmete avaldamisega, kohustuste kollisiooni olukord). Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama 26.04.2017 CCC nõukogu koosolekul hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed selle kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist. Kohtupraktika kohaselt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Hageja taotletud viis vastab eeltoodud kohtupraktikale.
9.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 300 eurot. Samuti leidis kohus, et käesolevas asjas on 130 eurot käibemaksuta mõistlik vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus ning luges esindaja kulud põhjendatuks 9 tunni ja 45 min ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 1521 eurot ja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.07.02.2018 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
11.Ka see osa lausest, mis puudutab võimalust pääseda AK-sse, on oluline osa lausest kui tervikust, mis öeldi kostja poolt suuliselt nõukogu istungil ning lauset tuleb vaadelda tervikkontekstis. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et ei ole tõendatud helistamine juristidele. H-se helistamine kahe isiku poolt (meeste- ja naisterahvas), viidetega kõne jooksul „usaldusisikule“ ning ettepanekule anda koolile teistsugust nõu, on tõendatud hagiavalduse lisana esitatud e-kirjaga. Kohus on leidnud ebaõigesti, et see ei ole piisav tõendamaks seda, mida avaldati nõukogu istungil. Kostja jättis nõukogu istungil nimetamata nimeliselt usaldusisiku just seetõttu, et mh on WW kinnitanud, et helistajaid oli kaks ning mainiti „usaldusisik“. Sestap ei saanudki kostja olla absoluutselt veendunud, kes helistajaks oli, mistõttu jäi mainimata nimi. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et kostja kirjutas VV-le kui „juristile“. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et kostja e-kirjas vandeadvokaat VV-le kinnitab hageja ise, et „rääkisin teiega telefonis“ ning sellele järgneb üleskutse, mis päädib võimalusega „avalikkusele rääkida“. Maakohus on tuvastanud, et VV poole pöördumise põhjus oli umbusaldusavaldusega seoses ning üleskutsega avaldada avalikkuses arvamust. Just selle „avalikkuses arvamuse“ avaldamisega on seotud hagi esemeks oleva terviklause teine osa, mis ei viita pistisele vaid AK-sse pääsemisele. Seega on nimetu usaldusisik teinud kõne H-se ning usaldusisikuks olev hageja on teinud teise kõne VV-le ning kirjutanud viimasele ka e-kirja. Seega on hageja (kes teadaolevalt on samuti
kooli usaldusisik ning ainus kahes usaldusisikust, kes on meesterahvas), teinud vähemalt kaks kõnet juristidele.
12.Pistise viite puhul on maakohus leidnud, et pigem oleks avaldatu puhul tegemist faktiväitega. Kostja hinnangul ei ole tegemist faktiväitega. Kostja on enda avaldused teinud mitte isiklikel motiividel, vaid juhtorgani ülesannetes lojaalsus- ja informeerimiskohustuse täitmisel nõukogu ees. Nõukogu koosolekul ei ole vajalik mitte „avalik huvi“ vaid konkreetse organisatsiooni „huvi“. Antud juhul tuleb arvestada, mida ootame juhtorganite hoolsuskohustusest ning kohustusest avaldada „kõik teadaolev“ organisatsiooni omanikele ehk nõukogule. Viide pistisele on väärtushinnanguline õiguslik subsumptsioon hagejale teadaolnud infost ning sellisena vaadeldes piisava faktilise baasiga.
13.See, mida võib või peab avaldama ning millistele tõenditele tuginedes avaldatakse faktiväiteid, tuleb hinnata erinevates olukordades erinevalt. Kostja oli avalduste tegemise hetkel määratud XXX direktoriks, kes vastavalt põhimääruse § 7 lg-le 1 kohustub kooli juhtima. Direktori kohustuseks on muuhulgas sama paragrahvi lõike 2 p 16 kohaselt anda aru kooli nõunike kogule ja kooli pidajale. Kooli nõunike kogu ja kooli pidaja õiguseks on saada direktorilt teavet ning kohustuseks on muuhulgas teha informeeritud otsuseid. Olukorras, kus kool on sattunud meediaskandaali keskele, mille jooksul iga päev avaldatakse üleriigilises päevalehes artikleid koolis toimuvast, peab olema nõunike kogul ja koolipidajal täielik ülevaade toimuvast. Antud juhul oli kooli direktorile teada informatsioon, et ennast usaldusisikuks nimetav töötaja tegi kõne nt tööõigusbüroole ning teatas just seda, mille kohta kostja on tõendid esitanud. Selle informatsiooni avaldamiseks ei olnud kostjal mitte ainult õigustus, vaid ka kohustus. Samuti oli teada, et hageja helistas ja kirjutas vandeadvokaat VV-le üleskutsega jagada avalikkusega infot kostjast. Olukorda, kus avaldus ühe või teise isiku kohta öeldakse isiku poolt, kes täidab enda lojaalsuskohustust teise isiku ees, tuleb suhtuda erinevalt kui olukorda, kus see avaldatakse ilma põhjuseta või puhtalt sooviga solvata. Antud juhul tuleb asetada avaldus keskkonda ja aega, milles see tehti – kriitilisel ajahetkel süüdistuste laviini all oleva kooli juhtimisorgani koosolekul andmaks otsustajatele täielik pilt kogu olemasolevast teabest.
14.Arvestades, millises kontekstis oli pistisele viidatud, siis saab seda vaadelda vaid väärtushinnanguna. Antud juhul sai kostja lähtuda tööõigusbüroos kuuldust ning olemasolevast informatsioonist. Selle alusel on avaldatu kohane. Samas, isegi juhul kui avaldus ületaks kohasuse piiri, puuduks õigusvastasus, sest avaldamine oli õigustatud arvestades teisi huve – organisatsiooni huvi tagada, et nõukogu koosolekul avaldatakse kõik oluline ning mõlemad pooled said ka sõna, mistõttu kohasuse üle sai otsuse teha iga koosolekul viibinu. Asjaolu, et kostja on kasutanud hageja tegevuse kirjeldamiseks sõna „pistis“, siis see ei tähenda ainiti õigusrikkumist. Hinnangu „pistis“ näol oli konkreetses olukorras tegemist majanduslik-õigusliku hinnanguga, mis on kohane. Kostjal oli piisavalt põhjust esitada enda arvamus šokeerivast arusaamast, et ennast usaldusisikuks nimetav töötaja on pakkunud „kompenseerimist“ õigusbüroole koolile halvema õigusnõu andmiseks. Isegi kui tegemist oleks faktiväitega, siis on avaldamine õigustatud, kui see vastab tõele. Kuna kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, ei ole võimalik rahuldada hageja esitatud ümberlükkamise nõuet.
15.Kohtuotsuse täitmise kord ei ole praktiliselt täidetav. Nimelt ei ole organisatsioonide nõukogude istungid avalikud vaid kinnised, kus saavad osaleda seotud isikud. Kostja ei ole enam kooli direktor ega ka muu seotud isik. Seega ei ole võimalik teostada ümberlükkamist kohtu määratud korras nõukogu istungil.
Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat avaldama otsuse resolutsioonis märgitud avalduse 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest CCC nõukogu koosolekul. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus ning kohustada kostjat esitama viidatud avalduse allkirjastatult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest CCC nõukogule. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Maakohus tuvastas, et 26.-27.04.2017 toimunud CCC nõukogu koosolekul avaldas kostja järgmise lause: „Meil on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist ja võimalust sattuda AK-sse, nii et need asjad ei saa tulla üllatusena.“ Lähtudes hageja nõudest kohustas maakohus kostjat ümber lükkama ebaõiged väited hageja kohta, et on usaldusisik, kes helistab juristidele, et pakkuda pistist.
19.Kolleegium leiab, et maakohus leidis õigesti, et CCC koosolekul esitatud vaidlusalune lause käis hageja kohta. Maakohus on oma seisukohta põhjalikult argumenteerinud ning ringkonnakohus nõustub sellega (TsMS § 654 lg 6).
20.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et väited, mille ümberlükkamiseks maakohus kostjat kohustas on faktiväited. Riigikohus on 31.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p 10) selgitanud, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu seisukoht, et tegemist on faktiväidetega. Kostja väidete tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Maakohus on põhjendatult selgitanud, et samas puudub vajadus tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetud teo tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et kostja käitus enda hinnangul organisatsiooni huvides, kostja esitatud faktiväiteid väärtushinnanguteks. Hagile esitatud vastuväidete kohaselt tugines kostja H OÜ-st saadud andmetele. Koosoleku protokollist nähtuvalt on kostja koosoleku teisel päeval (27.04.2017) avaldanud, et sellise sisuga kõne toimumist saab tõendada (tl 41). See kinnitab, et kostja ei ole oma väiteid esitanud hinnanguna, vaid faktilise asjaoluna. Kuna kostja on andmed avaldanud temale teadaoleva faktina, siis ei saa neid käsitleda kostja subjektiivse õigustõlgendusena.
21.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et WW 07.06.2017 e-kiri (tl 43-45) vaidlusaluseid väiteid ei tõenda. Kuigi nimetatud e-kirjas on WW kinnitanud, et ilmselt vahemikus 17 - 24. märts helistas temale meesterahvas, kes tutvustas ennast töötajate esindajana, ja kes lubas püüda leida võimalust temale kompenseerida tööandjale teistmoodi nõu andmist, ei ole see piisav, et lugeda kostja poolt hageja kohta väidetu tõendatuks. WW ei osunda e-kirjas helistaja nimele. Asjaolu, et hagiavalduse kohaselt ei olnud muusikakoolis peale hageja teisi meessoost usaldusisikuid, ei anna veel alust väita, et ennast töötajate esindajana tutvustanud helistaja oli tingimata hageja. Hageja on esitanud
enda ja perekonnaliikmete telefonikõnede eristuse (tl 110-115), mille kohaselt ei ole nendelt numbritelt helistatud 2017.a märtsis H OÜ-le. Mis puudutab hageja 24.04.2017 e-kirja VVle, aadressile EEE, siis on õige maakohtu seisukoht, et e-kirjast ei nähtu, et hageja oleks pöördunud VV kui juristi poole. Lisaks ei ole selles e-kirjas väidetud midagi, mida võiks seostada pistise pakkumisega (I kd tl 46). Eeltoodule tuginedes ei ole kostja vaidlusaluste väidete tõesust tõendanud.
22.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kuna ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise nõude eelduseks ei ole andmete avaldamise õigusvastasus, siis ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähendust kostja väide, et ta täitis selle avaldusega lojaalsus- ja informeerimiskohustust CCC ees. Ka asjaolu, et hageja sai võimaluse CCC koosoleku teisel päeval kostja avaldatule vastu vaielda, ei tähenda, et hagejal puuduks seetõttu nõudeõigus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
23.Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud, et maakohtu määratud otsuse täitmise kord ei ole täidetav, kuna ta ei ole enam muusikakooli direktor ega muu seotud isik. CCC istung ei ole avalik ja seal saavad osaleda vaid seotud isikud. Hageja palus ringkonnakohtu istungil alternatiivselt kohustada kostjat esitama CCC-le 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist allkirjastatud avaldus, mis on samasisuline maakohtu otsuse resolutsioonis märgitule. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ise enam CCC koosseisu ei kuulu, samuti ei sõltu kostjast nõukogu koosoleku kokkukutsumine, siis ei saa teda kohustada avaldama 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest viidatud avaldust nõukogu koosolekul. Andmete ümberlükkamine on aga võimalik selliselt, et kostjat kohustatakse esitama viidatud avaldus CCC nõukogule allkirjastatult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
24.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust, kuna hagi kuulub rahuldamisele. Samal põhjusel tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Ka kostja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas konkreetseid vastuväiteid esitanud.
25.Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud 975 eurot (käibemaksuga) ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud maakohtu otsuse analüüsile ja kliendiga nõupidamisele 30 minutit, apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 4 tundi 15 minutit, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistusele ja istungil osalemisele 1 tund 30 minutit, kõik kokku 6 tundi 15 minutit. Hageja esindaja töötunni hind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud. Esindaja töö tunnihind 130 eurot (käibemaksuta) jääb turuhinna
piiridesse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 975 eurot (käibemaksuga) ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.