E Vi (V) hagi Hurtigruten Estonia OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lõike 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks summas 7 500 eurot
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E V (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Epp Lumiste ja Merilin Ojasaar (LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS, registrikood 10361578, asukoht Vabaduse Väljak 10, Tallinn); Kostja: Hurtigruten Estonia OÜ (registrikood 12020367, asukoht Narva mnt 63/3, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja kuni 31.12.2017: Kristi Asi (isikukood xxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Hurtigruten Estonia OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
2.Rahuldada E Vi (V) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks osaliselt.
3.Määrata E Vi menetluskulude suuruseks 3 108 eurot.
4.Välja mõista Hurtigruten Estonia OÜ-lt E Vi kasuks 75% maakohtu menetluskuludest summas 1 827 eurot ja 90% apellatsioonimenetluse kuludest summas 604,80 eurot, kokku 2 431,80 eurot.
5.Jätta rahuldamata E Vi avaldus menetluskulude summas 1 918 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
6.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Hurtigruten Estonia OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Tsiviilasja asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli Vi (V) hagi Hurtigruten Estonia OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lõike 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks summas 7 500 eurot. Harju Maakohus rahuldas oma 06.09.2017 kohtuotsusega hageja hagi osaliselt, jättes menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 31.08.2018 kohtuotsusega Harju Maakohtu 06.09.2017 otsuse osas, milles maakohus jättis E Vi hagi Hurtigruten Estonia OÜ vastu hüvitise väljamõistmiseks 768,72 euro ulatuses rahuldamata ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis Hurtigruten Estonia OÜ-lt E Vi kasuks täiendavalt välja hüvitise 768,72 eurot. Samuti tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.09.2017 otsuse menetluskulude jaotuse osas ning määras, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta 75% ulatuses Hurtigruten Estonia OÜ kanda ja 25% ulatuses E Vi kanda, poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb aga jätta 90% ulatuses Hurtigruten Estonia OÜ kanda ja 10% ulatuses E Vi kanda. Nimetatud otsus jõustus kohtuinfosüsteemi järgi 11.10.2018. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
2.Hageja poolt 20.12.2016 kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt oli hageja kandnud õigusabikulusid 1 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1 400 eurot (arve nr 20161759). Kuna arvel on kajastatud ühe esindaja tegevusi, ei kajasta arve ka mitme esindaja kulusid. Vastavalt 30.06.2017 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale tekkis hagejal veel lisaks õigusabikulusid summades 1 038,33 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1 246 eurot (arve nr 20170215), 210 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 252 eurot (arve nr 20170424) ja 1 085 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1 302 eurot (arve nr 20170860). Seega olid hageja õigusabikulud maakohtus 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4 200 eurot. Tallinna Ringkonnakohtus kandis hageja veel õigusabikulusid summas 688,33 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 826 eurot (arve nr 20171485). Kokku taotles hageja seega kostjalt menetluskulude summas 5 026 eurot väljamõistmist. Kuna hageja ei ole käibemaksu-kohustuslane, siis taotles ta menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista ka alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Vastavalt kohtule esitatud arvetele ja nende spetsifikatsioonidele teostasid hageja lepingulised esindajad alljärgnevaid toimingud: materjalide esmane analüüs ja kliendile e-kirja koostamine (37 minutit), nõude koostamine tööandjale (42 minutit), nõudevalduse täiendamine ja täpsustamine (42 minutit), nõudekirja täiendamine ning nõudekirja vormistamine (35 minutit), kliendile vastuse edastamine koos selgitusega kohtusse pöördumise osas (18 minutit), kliendi selgituste analüüs ja kohtusse pöördumise perspektiivi hindamine (14 minutit), hagiavalduse koostamine (3 tundi ja 32 minutit), hagiavalduse täiendamine (48 minutit), kliendi kommentaaridega tutvumine ja hagiavalduse täiendamine (41 minutit), hagiavalduse täiendamine (7 minutit), menetlusse võtmise määrusega tutvumine ning selle edastamine kliendile (5 minutit), menetluskulude nimekirja esitamine (10 minutit), tööandja vastusega tutvumine ning selle edastamine töötajale (30 minutit), kliendi e-kirjaga tutvumine ja selle osas kliendile vastuse edastamine (5 minutit), kliendile kohtu dokumentide edastamine koos selgitustega (15 minutit), hageja täiendava vastuse koostamine (6 tundi ja 7 minutit), kohtule e-kirja saatmine seonduvalt tööandja esitatud lisadega ning nende avamise võimatusega (13 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (1 tund), kliendi esindamine istungil (30 minutit), keskmise töötasu arvestamine ning nõude suurendamine (45 minutit), kostja 10.04.2017 vastuse ja menetluses esitatud tõendite analüüs ning vastuse koostamine kostja seisukohale (7 tundi), kohtuotsusega tutvumine ja kliendile selgitavate kommentaaride edastamine (25 minutit), kliendi e-kirjaga tutvumine ja sellele vastuse koostamine (30 minutit), kohtuotsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine (4 tundi).
4.Hageja sõnul on tema poolt kantud menetluskulud mõistliku suurusega, põhjendatud ja vajalikud. Hageja on koostanud põhjaliku ja argumenteeritud hagiavalduse ning on kostja tegevusest tingituna
olnud sunnitud esitama täiendavaid seisukohti kostja asjakohatute ja paljasõnaliste ning õiguslikult põhistamata ja tõendamata väidetele vastuvaidlemiseks. Seejuures on kostja esitanud mahukaid ja võõrkeelseid tõendeid, mistõttu on hageja esindajal kulunud märkimisväärne aeg lisade analüüsimisele ja nende asjakohasuse hindamisele. Lisaks märkis hageja, et talle on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks).
5.Seoses kostja menetluskuludega leidis hageja, et kuna seaduse kohaselt saab kohus vastaspoolelt välja mõista üksnes menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, kuid antud juhul on kostjat esindanud volituse alusel Kristi Asi, kes töötab Hurtigruten Estonia OÜ-s personali- ja koolitusjuhina, ei ole kostja poolt avalduses esitatud kulude puhul tegemist kuluga, mille hüvitamist oleks võimalik hagejalt nõuda ning kostja avaldus tuleb ainuüksi nimetatud põhjusel jätta rahuldamata. Ka ei vasta kostja avaldus teistele nõuetele. Nimelt ei ole avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja, millest nähtuks kulude detailne koosseis. Ühtlasi puudub kinnitus selle kohta, et kulusid on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Ka ei ole kostja toonud välja, mis toiminguid teostati, vaid on paljasõnaliselt vaid loetlenud töötaja ületundide arvu. Lisaks märkis hageja, et kuna tegemist on hagita menetlusega, siis peab kohus kontrollima kostja avalduse põhjendatust ka siis, kui hageja ei ole kostja kuludele eraldi vastu vaielnud. Hageja palub kohtul eeltoodud uurimispõhimõttest lähtuda. Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja mitte rahuldada kostja avaldust kulude hüvitamiseks. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ning vastuväited hageja avaldusele
6.Kostja palus oma 03.07.2017 kohtule esitatud avalduses mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja esindaja Kristi Asi töötasukulud summas 765,34 eurot. Nimetatud summa sisaldab töötatud ületunde seoses hagiavaldusele vastamisega, tõendite kogumisega, tõlkimisega ja dokumentide saatmisega: 8 tundi detsembris 2016, 9 tundi aprillis 2017 ja 3 tundi juulis 2017. Erinevalt hagejast ei tekkinud kostjal Tallinna Ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid.
7.Kostja poolt 23.08.2018 kohtule esitatud seisukoha kohaselt jättis maakohus õigesti menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi rahuldati osaliselt. Kostja märkis ka, et hageja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kooskõlas vaidluse keerukuse astmega. Tegemist on tavapärase töövaidlusega. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on ligilähedane sellele, mida Riigikohus on senises praktikas kõrgeima hüvitatava suurusena põhjendatuks pidanud. Maksimaalse tunnitasu määra rakendamine antud asjas põhjendatud ei ole. Kostja peab mõistlikuks tunnitasuks apellatsiooniastmes 100 eurot koos käibemaksuga. Seda põhjusel, et apellatsioonkaebus on esitatud menetluskulude jaotuse peale ning arvutustehte kontrollimiseks. Kumbki neist ei eelda ülemäära kõrget õigusalast kvalifikatsiooni ega eriteadmisi. Pealegi on apellatsioonkaebus pikk ja laialivalguv, palju on kirjutatud asjasse puutumatuid väiteid ning kopeeritud seaduse teksti. Kostja hinnangul ei ületa põhjendatud ja vajalik menetluskulu kaebuse koostamiseks 2 tundi (koos maakohtu otsusega tutvumisega ja kliendiga suhtlemisega). Kohtumääruse põhjendused
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 163 lõikele 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 06.09.2017 otsuse menetluskulude jaotuse osas ning määras, et poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda, poolte menetluskulud ringkonnakohtus tuleb aga jätta 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui
avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 kohaselt seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus analüüsib kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusi sisuliselt, käsitledes esmalt poolte vastuväiteid avalduste rahuldamisele, ning seejärel lepinguliste esindajate tunnitasu suurust ning lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust iga toimingu kohta eraldi.
10.Esiteks võtab kohus seisukoha hageja vastuväite osas, et kuna antud juhul on kostjat esindanud volituse alusel Kristi Asi, kes töötab Hurtigruten Estonia OÜ-s personali-ja koolitusjuhina, ei ole kostja poolt avalduses esitatud kulude puhul tegemist kuluga, mille hüvitamist oleks võimalik hagejalt nõuda ning kostja avaldus tuleb ainuüksi nimetatud põhjusel jätta rahuldamata. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 punkti 1 järgi on kohtuväliseks kuluks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lõike 1 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib menetlusosalise töötaja või teenistuja kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõikele 1 teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TsMS § 175 lõike 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.
11.Kuna käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kostja esindaja näol oli tegemist kostja töötajaga ja ta täitis ta kostjat esindades oma töölepingust tulenevaid kohustusi ning sai tasu töölepingu alusel, mida kinnitab ka kostja palve mõista tema kasuks välja üksnes töötaja poolt tehtud ületunnid, puudub kostjal õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. Seejuures märgib kohus, et kostja ei ole ka vaatamata hageja vastuväitele esitanud kohtule tõendeid selle kohta, miks peaks kostjale kulud siiski hüvitama. Ka ei ole kostja kohtule esitanud arvet, millest nähtuks, et kostja oleks oma esindajale käesolevas tsiviilasjas esindamise eest eraldi tasunud. Seega on menetluskulude tekkimine tõendamata. Eelduslikult ei ole kostjal tekkinud õigusabi eest tasumise kohustust. Ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole aga võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Kohus on teinud ka päringu e-maksuametisse, mille vastusest nähtus, et Kristi Asi on Hurtigruten Estonia OÜ-lt saanud maksustatavat tulu, viimane väljamakse on toimunud 2018. aasta juulikuus. Ka see asjaolu põhistab hageja vastuväidet. Seega, kuna tegemist on töösuhetega, puudub alus kostja õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt. Kuivõrd Kristi Asi esindas kostjat vaidlusaluses kohtuasjas tulenevalt nendevahelisest töösuhtest, kohaldub asjas vaid TsMS § 175 lõige 2. Kuna aga antud juhul ei ole kostja palunud mõista hagejalt välja sõidukulusid, jätab kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tervikuna rahuldamata. Kohus märgib lisaks, et juhul kui kostja oleks soovinud, et talle hüvitataks õigusabikulud, oleks ta võinud palgata endale advokaadi, kuna asjaolu, et äriühingus on tööl isikuid, kes suudavad kostjat esindada, ei võta ära õigust kasutada kohtus advokaadi abi.
12.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja esindajate tunnitasumäärade osas. Esmalt märgib kohus aga, et kuigi vastavalt Riigikohtu 09.11.2009. aasta lahendi tsiviilasjas 3-2-1-112-09 punktile 17 peaks mitme esindaja kasutamise vajadust põhjendama ja nimetatu peaks tulema tsiviilasja
erilisest keerukusest, leiab kohus, et kuivõrd hageja ei taotlenud esindajate teenuste eest topelttasu, on käesoleval juhul hageja poolt esitatud avaldus põhjendatud. Hagejat esindasid kohtumenetluses esindajad, kelle tunnihinnaks oli 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168 eurot. Kostja leidis, et mõistlikuks tunnihinnaks saaks apellatsioonimenetluses pidada 100 eurot koos käibemaksuga. Kohus märgib, et käesoleval ajal ei ole Riigikohus oma 11.02.2015. aasta lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14 välistatud ka tunnitasu 153 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot). Samuti ei ole Tallinna Ringkonnakohus välistanud oma 30.11.2015. aasta lahendi tsiviilasjas 2-13-45357 tunnitasu 160 eurot. Seejuures on Riigikohus oma 03.03.2015. aasta lahendi haldusasjas 3-3-1-82-14 punkti 28 kohaselt märkinud, et teatud juhul saab põhjendatuks lugeda ka tunnitasu 193,20 eurot. Lisaks on Riigikohus selgitanud oma 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt aastal 2008 advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul saab pidada hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseid põhjendatuks, mistõttu võtab kohus käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks hageja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruse 140 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168 eurot. Seejuures märgib kohus, et kohus arvestab hageja esindajate kõrgemat tunnitasu, mis peaks viitama ka hageja esindajate kõrgele kvalifikatsioonile ja suurtele praktilistele kogemustele, hinnates hageja esindajate poolt toimingutele kulunud aega.
13.Alljärgnevalt analüüsib kohus iga hageja lepinguliste esindajate poolt teostatud toimingu ja selle teostamise peale kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust eraldi.
13.1.Vastavalt kohtule esitatud arvele nr 20161759 teostasid hageja lepingulised esindajad alljärgnevaid toimingud: materjalide esmane analüüs ja kliendile e-kirja koostamine (37 minutit), nõude koostamine tööandjale (42 minutit), nõudeavalduse täiendamine ja täpsustamine (42 minutit), nõudekirja täiendamine ning nõudekirja vormistamine (35 minutit), kliendile vastuse edastamine koos selgitusega kohtusse pöördumise osas (18 minutit) ning kliendi selgituste analüüs ja kohtusse pöördumise perspektiivi hindamine (14 minutit). TsMS § 144 punkti 4 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Ka vastavalt Riigikohtu 11.11.2014. aasta lahendi tsiviilasjas 3-2-1-77-14 punktile 12 on menetluskuludeks TsMS mõttes need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, s.t hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Riigikohtu 06.02.2012. aasta lahendi tsiviilasjas 3-2-1162-11 punktis 14 rõhutab Riigikohus aga ka, et kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Käesoleval juhul ei hõlma arvel nr 20161759 väljatoodud eelnimetatud õigusabiteenused hagimenetlust (toimingud, mis teostati kuni 23.11.2016), vaid nende eesmärgiks võis olla lahendada asi kohtuväliselt. Seega ei ole käesoleval juhul arvel nr 20161759 toodud eelnimetatud kulude näol tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu nimetatud toimingute ajakulu kostja poolt hagejale ka hüvitamisele.
13.2.Järgnevalt koostasid hageja esindajad hagiavaldust (3 tundi ja 32 minutit), täiendasid seda (48 minutit), tutvusid kliendi kommentaaridega ja täiendasid hagiavaldust veelkord (41 minutit) ja veelkord (7 minutit). Kohus, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu (I kd t/l 4-13, lisad t/l 14-58), samuti esindajate kõrget kvalifikatsiooni, leiab, et koos asja materjalide tutvumise ja kliendiga suhtlemisega, saab nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks pidada kokku maksimaalselt 4 tundi, mille eest on tasu 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot.
13.3.Ka esitati kohtule menetluskulude nimekirja (10 minutit). Seoses menetluskulude nimekirja koostamisega märgib aga kohus, et Riigikohtu 11.11.2014. aasta lahendi tsiviilasjas 3-2-1-77-14 punkti 12 kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise ja selle kohtule esitamise näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lõike 1 mõttes, kuna see ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja neid saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole TsMS § 175 lõike 1 mõttes vajalik
kulu, mille hüvitamist saaks vastaspoolelt nõuda. Nimetatud seisukohale jääb kohus ka vaatamata uuele menetluskulude nimekirja esitamise regulatsioonile. Kohus märgib, et korrektse menetluskulude nimekirja koostamine, misjuures peaks lepinguline esindaja korrektse menetluskulu nimekirja esitama ka oma kliendile, on otseselt lepingulise esindaja enda huvides. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus taotluse hüvitada menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu rahuldamata.
13.4.Seejärel tutvuti menetlusse võtmise määrusega (5 minutit) ja kostja vastusega (I kd t/l 68-71) ning edastati need töötajale (30 minutit), misjärel tutvuti kliendi e-kirjaga ja edastati selles osas talle ka vastus (5 minutit), samuti edastati kliendile kohtu dokumendid koos selgitustega (15 minutit), saadeti kohtule e-kirja seonduvalt tööandja esitatud lisadega ning nende avamise võimatusega (13 minutit). Kuna teatud mahus kliendiga suhtlemist saab kohtu arvates pidada vajalikuks, kuid seejuures ei pea kohus põhjendatuks hageja esindajate ajakulu kõigist oma toimingutest seoses käesoleva tsiviilasjaga oma esindatavale ette kandmiseks, leiab kohus, et kliendiga suhtlemise ning määruse ja kostja vastusega tutvumise, arvestades ka hageja lepinguliste esindajate kõrget kvalifikatsiooni, mõistlikuks ajakuluks saab kokku pidada 1 tund, mille eest on tasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot, kokku 168 eurot.
13.5.Hageja lepingulised esindajad koostasid ka hageja täiendavat vastust (6 tundi ja 7 minutit). Arvestades ka siinkohal vastuse sisu ja mahtu (I kd t/l 119-123, kahepoolne, sisu 5 lk) ning hageja lepinguliste esindajate kõrget kvalifikatsiooni, leiab kohus, et kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele ajakulu 4 tundi, mille eest on tasu 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot.
13.6.Seejärel valmistati end ette kohtuistungiks (1 tund) ja esindati sellel klienti (30 minutit). Toimikust nähtuvalt toimus Harju Maakohtu 23.03.2017 kohtuistung (protokoll I kd t/l 153-154, kahepoolne), millel osales ka hageja esindaja, kell 10.00-10.30, s.o 30 minutit. Kuivõrd kohus peab põhjendatuks ka teatud ajakulu hüvitamist esmase kohtuistungi ettevalmistamiseks, kuulub hüvitamisele hageja poolt taotletud ajakulu kokku 1 tund ja 30 minutit, mille eest on tasu 210 eurot, millele lisandub käibemaks 42 eurot, kokku 252 eurot.
13.7.Pärast kohtuistungit arvutasid esindajad keskmist töötasu ja suurendasid nõuet (45 minutit) ning analüüsisid kostja vastust ja menetluses esitatud tõendeid ning koostasid omakorda vastust (7 tundi). Arvestades ka siinkohal nõude suurendamise (I kd t/l 199-200, kahepoolne), kostja vastuse (I kd t/l 164-167, kahepoolne, lisad t//l 168-193) ja hageja vastuse sisu ja mahtu (II kd t/l 711, kahepoolne) ning hageja lepinguliste esindaja kõrget kvalifikatsiooni, on põhjendatud kostja poolt hagejale hüvitada eelnimetatud toimingute ajakulu kokku 4 tundi, mille eest on tasu 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot.
13.8.Tallinna Ringkonnakohtus tutvusid hageja lepingulised esindajad kohtuotsusega ja edastasid kliendile selgitavaid kommentaare (25 minutit), tutvusid kliendi e-kirjaga ja koostasid sellele vastust (30 minutit), analüüsisid kohtuotsust ja koostasid apellatsioonkaebust (4 tundi). Ka kohtuotsuse (II kd t/l 32-36, kahepoolne) ja kaebuse (II kd t/l 38-42, kahepoolne, sisu 4 lk) ning vastuse (II kd t/l 46-47, kahepoolne, sisu 1 lk) sisu ja mahtu hinnates, leiab kohus, et koos kliendiga suhtlemise ajakuluga, arvestades ka siinkohal hageja lepinguliste esindajate kõrget kvalifikatsiooni, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele ajakulu 4 tundi, mille eest on tasu 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot.
13.9.Hageja õigusabikulude suurus on seega 2 590 eurot (560 + 140 + 560 + 210 + 560 + 560), millele lisandub käibemaks 518 eurot, kokku 3 108 eurot. Sellest Harju Maakohtu kulud on 2 030 eurot, millele lisandub käibemaks 406 eurot, kokku 2 436 eurot ja Tallinna Ringkonnakohtu kulud on 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, kokku 672 eurot. Kohus peab eelnimetatud summasid, arvestades esindajate kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, käesoleva asja keerukuse ja kestvusega ka tasakaalus olevaks.
14.Tulenevalt kõigest eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 3 108 eurot. Seejuures on 75% maakohtu menetluskuludest (2 436 eurot) 1 827 eurot ja 90% apellatsioonimenetluse kuludest (672 eurot) 604,80 eurot. Seejuures jätab kohus rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kokku summas 1 918 eurot kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
15.Kohus on seisukohal, et muud esiletoodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks.
16.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul kinnitas hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
17.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotles hageja viivise väljamõistmist. Seega mõistab kohus viivise ka välja.
18.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.