XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
769,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kostja: Y OÜ (registrikood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja YY
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.09.2017 otsus osas, milles maakohus jättis XX hagi Y OÜ vastu hüvitise väljamõistmiseks 768 euro 72 sendi ulatuses rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Y OÜ-lt XX kasuks täiendavalt välja hüvitis 768 eurot 72 senti.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 06.09.2017 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 06.09.2017 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Tuvastada, et Y OÜ poolt XX-le 04.11.2016.a. tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine.
5.3 Lõpetada Y OÜ ja XX vahel 01.12.2011.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt 04.12.2016.a. 5.4 Välja mõista Y OÜ-lt XX kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis tema 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 5268 eurot 72 senti. 5.5 Poolte menetluskulud maakohtus jätta 75 % ulatuses Y OÜ kanda ja 25 % ulatuses XX kanda. 5.6 Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses Y OÜ kanda ja 10 % ulatuses XX kanda.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 29.11.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada Y OÜ (kostja) 04.11.2016 töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse; lõpetada töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 04.12.2016 ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja 5 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 7500 eurot. 04.05.2017 suurendas hageja hüvitise nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise 5 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8782,35 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures töölepingu alusel CLP (customer loyality program) koordinaatori ametikohal alates 01.12.2011.Hageja töötasu suuruseks oli alates 01.01.2015.a 1500 eurot (bruto) kuus. 04.11.2016 koostas tööandja hagejale inglise keelse hoiatuse, milles tegi etteheiteid töötaja töö kvaliteedi suhtes. Samal kuupäeval ütles tööandja töötajale TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu erakorraliselt üles. 17.11.2016 esitas hageja kostjale nõudeavalduse, milles palus selgitada, milles tema tööalased rikkumised tööandja arvates seisnesid ja esitada talle töösuhte lõppemise ajal kehtinud töösisekorra eeskirjad ning töötaja allkirjastatud ametijuhend. Tööandja vastas sellele töötaja kirjale 18.11.2016. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, sest see on tehtud ilma seadusest tuleneva aluseta ega ole seaduse nõuetele vastav. Hoiatuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus täita töölepingut kokkulepitud
tingimustel ning töötaja peab hoiatusest mõistma, milles tema eksimus seisnes ja tal peab olema võimalus oma käitumist parandada. Käesoleval juhul tegi tööandja töötajale hoiatuse samal päeval, kui ütles üles töölepingu, millest tulenevalt ei olnud töötajal võimalik end parandada ehk rikkumistest hoiduda. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ka selle vastuolu tõttu TLS § 88 lg-ga 4. Töölepingu ülesütlemine mh 09.04.2015 ja 2016.a veebruaris ning märtsis toime pandud rikkumiste eest ei ole töölepingu ülesütlemine mõistliku aja jooksul pärast rikkumise toimepanemist. Lisaks on töölepingu erakorraline ülesütlemine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Tööleping tuleb lugeda TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel lõppenuks ja kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud mõista kostjalt välja hüvitis töötaja 5 kuu keskmise töötasu ulatuses. 04.05.2017 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja poolt esitatud palgatõendist nähtuvalt on hageja töötasu olnud hagi esitamisele eelnenud 6 kuul (s.o mai-oktoober 2016) kokku 10 537,42 eurot, mis teeb igakuise keskmise töötasu suuruseks 1756,47 eurot ning 5 kuu keskmise töötasu suuruseks 8782,35 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja tööleping öeldi erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel põhjendatult, sest selleks esinesid seadusest tulenevad alused. Töölepingu ülesütlemisele oli eelnenud mitmeid hoiatusi ning töötajale oli antud mitmeid võimalusi oma töökohustust korrektselt täita. Tööandja selgitas hagejale korduvalt, et hooletu tööülesannete täitmine ei saa jätkuda ja hoiatas, et taolise käitumise jätkumine ning töökohustuste rikkumine võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise. Kostja ei nõustunud ka hageja väitega nagu oleks töölepingu ülesütlemine hagejale olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaeg ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna hageja vigade parandamine oleks toonud kaasa palju tööd kolleegidele ja tema otsesele juhile, jätkuvad eksimused ning hooletusvead aga ettevõtte maine kahjustamise ning rahalised kahjud. Kostja vaidles vastu ka hageja nõudele mõista välja hüvitis 5 kuu keskmise töötasu ulatuses. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 06.09.2017 otsusega hagi osaliselt ning tuvastas, et kostja poolt hagejale 04.11.2016 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tehtud töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Maakohus lõpetas poolte vahel 01.12.2011 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt 04.12.2016 ning mõistis kostjalt hageja kasuks töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest välja hüvitise tema 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 4500 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja töötas kostja juures poolte vahel sõlmitud töölepingu alusel CLP (customer loyality program) koordinaatori ametikohal alates 01.12.2011 ja tema töötasu suuruseks oli töölepingus kokku lepitud alates 01.01.2015.a 1500 eurot (bruto) kuus. 04.11.2016 kuupäevaga koostas tööandja hagejale inglise keelse hoiatuse, milles tegi etteheiteid töötaja töö kvaliteedi suhtes. 04.11.2016 ütles kostja töölepingu ka erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates samast kuupäevast.
6.Maakohus leidis, et kuna käesoleval juhul on tööandja juhtinud töötaja tähelepanu töökohustuste täitmisel tehtud rikkumistele, kuid ei ole nende eest hoiatanud ja töölepingu ülesütlemise ajaks oli möödunud, 2016. aasta esimesel poolaastal toime pandud rikkumiste alusel töölepingu üles ütlemiseks, ka mõistlik tähtaeg ning tööandja ei saanud hoiatada töötajat töökohustuste rikkumise toimepanemise eest ja samal päeval ka töötajale töölepingu üles öelda, oli kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3
alusel tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu. Arvestades asjaoluga, et töölepingu ülesütlemine oli tühine, lõpetas kohus poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja töötas kostja juures vähem kui 5 aastat, tuleb poolte vaheline töösuhe lugeda TLS § 97 lg 2 p 2 ja 107 lg 2 alusel lõppenuks alates 04.12.2016, sest tööandja ütles töölepingu üles 04.11.2016.
7.Tulenevalt asjaolust, et kostja ütles hagejale töölepingu üles ilma seadusliku aluseta, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis. Kohus leidis, et käesoleval juhul puudub alus hüvitise väljamõistmiseks suuremas summas kui hageja 3 kuu keskmine töötasu, sest esitatud tõendid kinnitavad, et hagejal esinesid kostja juures töötamise ajal puudused töökohustuste täitmisel, ta tegi tööülesandeid täites vigu ning tal esines ka tööle hilinemisi ja liiga pikki lõunapause, millele kõigele juhtis tööandja ka töötaja tähelepanu. Seega oleks tööandjal võinud nimetatud rikkumiste korral esineda ka alus hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kui tööandja oleks töötajat rikkumiste eest korrektselt hoiatanud ja tehtud hoiatused ei oleks tulemusi andnud. Suurema hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud ka hageja poolt esile toodud muudel alustel, s.o. seetõttu et hageja töötas kostja juures ca 5 aastat, et ta tegi kostja juures töötamise ajal ületunde ega ka sel põhjusel, et hüvitise väljamõistmisel TLS § 109 lg 1 alusel ei saa hageja nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Arvestades asjaoluga, et hageja väidetel oli tema töötasu suuruseks kostja juures alates 01.01.2015.a 1500 eurot kuus, mida tõendab ka hageja töölepingu lisa nr 2, mida kostja ka vaidlustanud ei ole, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 107 lõike 2 ja § 109 lõikes 1 alusel hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4500 eurot.
8.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning asjaolust, et kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis maakohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.06.10.2017 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitise töötaja 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 4500 eurot ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest hüvitis töötaja 3 kuu keskmise töötasu suuruses summas 5269,41 eurot. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja kanda või teise alternatiivina jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte enda kanda. Juhul, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik teha uut otsust, palub hageja tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning saata asi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus asunud vääralt seisukohale, et hageja keskmine töötasu oli 1500 eurot kuus ning TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav hüvitis moodustab seega 4500 eurot. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja käsitlemata hageja 04.05.2017 haginõude suurendamise. Viidatud menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et kuna kostja on esitanud kohtule väljavõtte hagejale makstud töötasude osas, millest nähtub, et töötajale makstud igakuine keskmine töötasu on olnud suurem kui hageja poolt esialgselt hagiavalduses märgitu, siis tuleb TLS § 109 lg 1 järgset hüvitise summat suurendada. Kostja poolt esitatud materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale hagi esitamisele eelnenud 6 kuul (s.o perioodil mai-oktoober 2016) töötasuna kokku 10 537,42 eurot, mis teeb hageja igakuise keskmise töötasu suuruseks hagi esitamisele eelnenud
perioodil 1756,47 eurot. Seega tulnuks kohtul hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda hageja poolt välja toodud summadest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja töötaja kolme kuu keskmisele töötasule vastav hüvitis summas 5269,41 eurot.
11.Menetluskulude poolte enda kanda jätmine ei ole põhjendatud. Hageja ei nõustu sellega, et tema hagi on osaliselt rahuldatud, kuid menetlusökonoomia kaalutlustel ta seda ei vaidlusta. Küll aga on nimetatud asjaolu oluline menetluskulude jaotuse seisukohalt. Vaidlusalusel juhul rahuldas maakohus hageja nõuded ning oleks saanud ja pidanud jätma kõik menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis hageja nõude osaliselt rahuldamata üksnes hüvitise suuruse osas, s.o mõistis välja hüvitise, mis vastab 3 kuu keskmise töötasu suurusele ning jättis välja mõistmata hüvitise, mis vastab 5 kuu keskmise töötasu suurusele. Arvestades, et hageja nõue selle põhisisus rahuldati ning rahuldamata jätmise ulatus ei tulenenud mitte kostja tegevusest, vaid kohtu siseveendumusest, siis on põhjendamatu jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Kui hageja ei oleks kohtusse pöördunud, ei oleks kostja töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist omaks võtnud ega hagejale ka hüvitist maksnud. Seetõttu on hageja nõude sisuline põhjendatus ning nõude rahuldamine menetluskulude jaotamisel primaarne asjaolu. Arvestades, et maakohus on hagi sisuliselt täies ulatuses rahuldanud, oleks kohus TsMS § 162 lg 1 alusel pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Isegi kui kohus oleks rahuldanud hagi osaliselt, kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna vaidlusalusel juhul rahuldas kohus hagi sisuliselt täies ulatuses, s.o rahuldas hageja kaks nõuet täies ulatuses ning üksnes hüvitise nõude osaliselt, s.o 60% ulatuses, oleks olnud põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o jätta menetluskulud kostja kanda 87% ulatuses ja hageja kanda 13% ulatuses. Alternatiivselt on hageja seisukohal, et kohus oleks pidanud jätma kulud poolte kanda võrdsetes osades. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis välja mõistmata hüvitise summas 769,41 eurot (5269,41- 4500), samuti menetluskulude jaotuse osas.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi hüvitise väljamõistmiseks summas 768,72 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja väite ning töölepingu lisa nr 2 (I kd tl 17) alusel on hageja keskmine töötasu 1500 eurot kuus. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 04.05.2017 nõude suurendamise avalduse. Hageja on nõude suurendamise avalduses tuginenud asjaolule, et tema keskmine töötasu oli 1756,47 eurot kuus (I kd tl 199 pöördel). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu
maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 sätestab, et keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Määruse § 2 lg 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Tsiviilasjas esitatud töötasu tabelist nähtuvalt on perioodi 2016.a mai-oktoober eest hagejale makstud töötasu kokku 10 537,42 eurot (I kd tl 110), millest tulenevalt on keskmine töötasu 1756,24 eurot kuus. Kuna maakohus pidas põhjendatuks välja mõista TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, siis on väljamõistetava hüvitise suuruseks 5268,72 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis välja 4500 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista hüvitis 768,72 eurot.
16.Hageja on seisukohal, et kuna hagi rahuldati sisuliselt täies ulatuses, siis tulnuks maakohtu menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et hageja nõue rahuldati täies ulatuses. Kuna hageja nõudis hüvitist viie kuu keskmise töötasu suuruses, kuid maakohus mõistis välja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, siis ei ole tegemist hagi täieliku rahuldamisega. Samas ei olnud õige jätta menetluskulud ka poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ei olnud menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. Kuna hageja on esitanud nii mitterahalised kui rahalised nõuded, ei ole võimalik aga arvutada hagi rahuldamise ulatuse täpset proportsiooni. Arvestades hagi rahuldatud osa, peab kolleegium põhjendatuks jätta maakohtu menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsiooniastme menetluskulud 90 % ulatuses kostja ja 10 % ulatuses hageja kanda.
17.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu menetluskulude jaotust, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramine maakohtu otsustada. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.