Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
30. oktoober 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-9298
Tsiviilasi
Karl Rain Tellmanni hagiavaldus Seesam Insurance AS vastu lepingu täitmiseks Menetluse peatamise taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. septembri 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karl Rein Tellmann määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Karl Rain Tellmann (isikukood XXXX), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm
esindajad
Vastustaja (kostja): Seesam Insurance AS (registrikood 10055752), esindaja Anu Saar
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. septembri 2018 määrus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta Seesam Insurance AS-i menetluse peatamise taotlus rahuldamata.
2.Rahuldada Karl Rain Tellmanni määruskaebus.
Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
1.Karl Rain Tellmann (hageja) esitas Seesam Insurance AS-i (kostja) vastu hagi kindlustuslepingu täitmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 9810 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 812 eurot 75 senti ning alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt keeldus kostja kohtueelselt kindlustushüvitise maksmisest seetõttu, et hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus kindlustuskelmuse tunnustel.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus asja menetlus peatada TsMS § 356 lg 1 alusel kuni menetluse lõppemiseni kriminaalasjas nr 17259000331. Kostja pöördus seoses kahjujuhtumiga politsei poole. Politsei 2. juuni 2017 vastuses märgitu kohaselt edastas hageja kostjale sõidukikindlustuse kahjuavalduse kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Menetluse käigus kogutud materjalide põhjal on välja selgitatud, et hageja kutsus esile kindlustusjuhtumi. Kostja keeldus hagejale kindlustushüvitise maksmisest, sest Seesami sõidukikindlustuse tingimuse 1/2015 p 107 kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest täielikult, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas kostja taotluse ja peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse kriminaalasja nr 17259000331 menetluse lõppemiseni. Kohus leidis, et kui kriminaalmenetluse raames tuvastatakse hageja poolt kindlustuskelmuse toimepanek, siis on kostja keeldumine olnud mitte ainult põhjendatud (üldised lepingtingimuste p 20.1.1 alusel ja sõidukikindlustuse tingimuste p 107 alusel), vaid ka tõendatud ning hagejal puudub alus eeldada tema nõude rahuldamist. Hüvitamisest keeldumise otsuses on kajastatud vanemuurija Mait Everi kirja selle kohta, mis on menetluse käigus selgunud. Kohus nõustus hagejaga, et iseenesest on kostjal olnud alusmaterjal keeldumise otsuse tegemiseks, kuid süütuse presumptsiooni printsiibist lähtuvalt on oluline antud asjas ka kriminaalmenetluse tulem, mis osutub käesoleva menetluse tähenduses soodsaks ja oodatuks kas ühele või teisele poolele. Kohus luges põhjendatuks kostja soovi oma keeldumise otsuses kajastatud alust-vanemuurija selgitust - nn tugevdada asjakohase kriminaalmenetlust lõpetava lahendiga. Ehkki TsMS § 356 lg 1 ei nimeta selgesõnaliselt süüteomenetlust, on õiguskirjanduse kohaselt säte analoogia korras kohaldatav ka juhul, kui menetluse peatamist ei ole seaduses sõnaselgelt vastava menetlusliigi puhul eraldi ette nähtud ja kuivõrd sätet on leitud olevat võimalik kohaldada ka kohtuväliste menetluste puhul, ainsa tingimusena, et see menetlus peab olema algatatud, siis on antud juhul need nõuded täidetud. Kostja on tõendanud, et hageja suhtes on politsei poolt menetlus algatatud ja on üle antud prokuratuurile. Menetluse peatamine võib kriminaalmenetluse tõttu kõne alla tulla siis (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017. § 356, p 3.1.8), kui süüteo asja lahendusest sõltuvad poolte nõuded ja taotlused. Õigusrahu ja menetlusökonoomia huvides nõustus maakohus kostja taotlusega ja pidas vajalikuks ära oodata kriminaalmenetluses tehtav lahend ning välistada sellega võimalus, et hageja jaoks positiivne kohtulahend hiljem tühistatakse/muutub ainetuks seetõttu, et nõude esitaja on ise tahtlikult kindlustusjuhtumi põhjustanud või et kostja jaoks positiivne lahend tühistatakse/muutub ainetuks seetõttu, et kostja väide hageja poolt kindlustusjuhtumi tahtliku põhjustamise kohta ei ole usaldusväärselt ja asjakohaselt tõendatud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Hageja hinnangul ei takista võimalik käimasolev kriminaalasi tsiviilasja läbivaatamist. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus põhjendanud hageja vastuväidete arvestamata jätmist. Kohtumäärusest ei selgu, miks luges kohus põhjendatuks kostja taotluse menetluse peatamiseks ainuüksi kriminaalmenetluse algatamise fakti alusel, kui kostja on juba kindlustushüvitise maksmisest keeldumise otsuse teinud. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas kriminaalmenetlus takistab tsiviilkohtumenetlust. Üldiste lepingu tingimuste punkt 20.1.1 ja sõidukikindlustuse tingimuste p 107 on analoogsed VÕS § 452 lg-ga 1. Seega oli kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest vaid siis, kui hageja on kindlustusjuhtumi pannud toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu, kuid samas ei ole kostja välja toonud, milles seisneb hageja süü. Üksnes kriminaalmenetluse algatamise fakt ei tõenda, et hageja on kindlustusjuhtumi toime pannud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vanemuurija M. Everi kirjas on paljasõnaliselt märgitud, et hageja kutsus ise esile kindlustusjuhtumi, kuid kiri ei tõenda kindlustusjuhtumi tahtlikku põhjustamist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kohus on põhjendanud, et juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse kindlustuskelmuse toimepanek, siis on kostja keeldumine olnud mitte üksnes põhjendatud, vaid ka tõendatud. Kindlustuskelmuse kui kuriteo toimepanemise tõendamine on üldjuhul võimalik tuvastada üksnes kriminaalmenetluses tehtava lahendiga. Kuivõrd M. Everi 2. veebruari 2017 kirjast nähtub, et juba sel ajal oli välja selgitatud, et hageja on ise kindlustusjuhtumi esile kutsunud ja loonud kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse, võib kostja hinnangul eeldada hageja tahtlikkuse kohta piisavate tõendite olemasolus kriminaalasja materjalides. Selleks, et lepingu ja VÕS § 452 lg 1 alusel kindlustushüvitise maksmisest õiguskindlalt vabaneda, on vajalik kriminaalasja menetluses lahend ära oodata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada täies ulatuses menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
7.TsMS § 356 lg 1 kohaselt, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Seega on menetluse peatamiseks alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-15, p 12; Riigikohtu 15. juuni 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-09, p 13; 4. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-07, p 10).
TsMS § 356 lg 1 alusel menetluse peatamisega on tegemist kohtu kaalutlusõigusega. Järelikult saab ringkonnakohus tühistada maakohtu tagatise andmise üksnes siis, kui maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest või teinud kaalutlusvigu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti käesoleva tsiviilasja menetluse peatanud paralleelselt toimuva kriminaalmenetluse tõttu.
8.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse kindlustuskelmuse toimepanek, siis on hüvitise maksmisest keeldumine põhjendatud ja tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud siinkohal kaalutlusvea. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei ole tsiviilasja lahendamisel seotud kriminaalasja materjalide või kriminaalasjas tehtud järeldustega (Riigikohtu 23. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 12). Isegi kui kriminaalmenetluses tuvastataks, et hageja on toime pannud tahtliku kuriteo, tuleb antud tsiviilasjas teha maakohtul otsus hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid. Kriminaalmenetluses tehtud otsus saaks olla praeguses asjas üheks tõendiks.
9.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja on juba teinud otsuse kindlustushüvitise tasumisest keeldumiseks (tl 37). Seega pidid kostjale juba otsuse tegemisel olema teada kõik vajalikud asjaolud, mis andsid aluse kindlustushüvitise tasumisest keeldumiseks. Ka vastuses määruskaebusele märkis kostja, et kostja hinnangul on käesolevas asjas juba tõendamist leidnud, et hageja on kindlustusvõtjana kindlustusjuhtumi esile kutsunud ja loonud kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu tsiviilasjas menetluse peatamine. Kostja pidi olema (ning kostja ise väidabki, et on) veendunud, et tõendatud on kindlustusjuhtumi tahtlik esile kutsumine ning esinevad lepingust ja seadusest tulenevad alused kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Vastuoluline on seetõttu kostja selgitus, et vajalik on kriminaalasja menetluses lahend ära oodata, et usaldusväärselt tõendada hageja tahtlik kahju põhjustamine.
10.TsMS § 356 lg 1 kohaldamise osas märgib ringkonnakohus, et paragrahvi sõnastust hinnates, on tsiviilasja menetluse peatamine põhjendatud üksnes teise kohtumenetluse või haldusmenetluse tõttu. Nimelt ei ole kriminaalasi, mille tõttu käesoleva asja peatamist kostja taotleb, jõudnud veel kohtumenetlusse. Õige on siiski maakohtu poolt viidatu, et õiguskirjanduses on mööndud, et analoogia korras võiks säte olla kohaldatav kohtuvälistele menetlustele, kus otsustatakse otseselt tsiviilasja lahendamisel tähendust omavate õiguslike küsimuste üle (V. Kõve jt, § 356, lk 322, p 3.1.1.b). Täiendavalt on maakohus viidanud, et kriminaalmenetluse tõttu võiks kõne alla tulla menetluse peatamine siis, kui süüteoasja lahendusest sõltuvad poolte nõuded ja taotlused (V. Kõve jt, § 356, lk 328, p 3.1.8.b). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et esiteks pole maakohus põhjendanud, kuidas sõltuksid kostja nõuded ja taotlused kriminaalmenetluse resultaadist. Teiseks, tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaarides on p-s 3.1.8.a (lk 327) sissejuhatavalt selgitatud, et lisaks teises tsiviilasjas toimuvale menetlusele võib menetluse peatamise aluseks olla haldusmenetlus või kohtumenetlus haldus- või süüteoasjades. Seega on ka maakohtu väljatoodud lauset peetud silmas kriminaalkohtumenetluse kontekstis. Igal juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevalt tegemist sellise erandliku olukorraga, mis annaks alust käesoleva tsiviilasja peatamiseks paralleelselt toimuva kohtueelse kriminaalmenetluse tõttu.
11.Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse täies ulatuses ning teeb uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 360 lg 2 teine lause).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.