K R T hagi Seesam Insurance AS vastu võla nõudes 11 407,55 eurot
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja: K R T, ik xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja: Seesam Insurance AS, rk 10055752, lepinguline esindaja Anu Saar
Asja läbivaatamise kuupäev
kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta K R T hagi Seesam Insurance AS vastu rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja K R T kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
15.06.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kindlustuleping (poliisi nr 8/438451) (tlk 10), millega kindlustati sõiduk xxxx, registreerimisnumbriga xxxx (edaspidi ka „kindlustatud ese“). Vastavalt kindlustuslepingus märgitule kehtivad kindlustuslepingu osas Seesami sõidukikindlustuse tingimused 1/2015 (tlk 13) ja Seesami üldised lepingutingimused 1/2008 (tlk 24). 01.05.2017 toimus kindlustatud esemega xxxx maja juures kindlustusjuhtum, mille tulemusena sai sõiduk kahjustusi (tlk 32 jj). 02.05.2017 esitas hageja kahjuavalduse kostjale seoses kindlustatud esemega 01.05.2017 toimunud kahjujuhtumiga. 02.05.2017 andis Xxxx AS kere- ja värvitööde meister A M hinnangu, et kindlustatud eseme taastamine ei ole otstarbekas (tlk 36). 19.06.2017 tegi Seesam Insurance AS otsuse, millega keeldus kindlustushüvitise maksmisest hagejale (tlk 37). 20.06.2017 esitas kostja hagejale kindlustuslepingu ülesütlemise teate (tlk 39).
1.1.Kuivõrd kostja kindlustusandjana keeldus kindlustuslepingust tuleneva nõude täitmisest hagejale kui kindlustusvõtjale, on hagejal kostja vastu kindlustuslepingu täitmise nõue. Hageja on arvamusel, et kõik kahjujuhtumi hüvitamise otsuseks vajalikud asjaolud on olnud kostjale teada alates 02.06.2017, millest tulenevalt nõuab hageja kostjalt kindlustuslepingu täitmist ning kindlustushüvitise ning sissenõutavaks muutunud viivise tasumist.
1.2.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kindlustusleping VÕS § 422 lg 1 tähenduses, mille kohaselt kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
1.3.VÕS § 423 lg kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Hageja kui kindlustusvõtja on täitnud nõuetekohaselt oma kohustust tasuda kindlustusmakse, samuti on hageja käitunud kindlustusvõtjana nõuetekohaselt seonduvalt 01.05.2017 aset leidnud kahjujuhtumiga.
1.4.VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 450 lg 1 kohaselt muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. VÕS § 450 lg 3 sätestab, et kui kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast kindlustusjuhtumist teatamist, võib kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi kindlakstegemise korral nõuda kindlustusandja täitmise kohustuse arvel raha maksmist ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1.5.01.05.2017 toimus kindlustusjuhtum, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hagejale tekkinud sissenõutavaks muutunud kahju on täielikult hüvitamata. Jättes täitmata kindlustuslepingust tuleneva kindlustushüvitise tasumise kohustuse, on kostja rikkunud kindlustuslepingut. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama sätte punkti 6 kohaselt on õigus nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt VÕS § 101 lg 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
1.6.Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustusvõtjaks hageja, kes on kindlustatud eseme vastutav kasutaja (tlk 40). Kindlustuslepingu kohaselt on kindlustussummaks maksimaalne väljamaksusumma, milleks käesolevate tingimuste mõistes on sõiduki turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist. Vastavalt Seesami sõidukikindlustuse tingimuste 1/2015 p.-le 125 on kindlustushüvitiseks kahju suurus, millest on lahutatud omavastutus, tasumata kindlustusmaksed ja võimalik hüvitise vähendus. Kindlustuslepingu kohaselt on hageja omavastutuse suurus 190 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Tasumata kindlustusmakseid ei olnud, sest kostja ütles kindlustuslepingu üles.
1.7.Käesoleval ajal on kindlustatud eseme turuväärtus 8000 eurot (tlk 41). Kindlustusjuhtum toimus 01.05.2017, s.o ligikaudu 1 aasta ja 2 kuud tagasi. Kasutatud sõidukite turuväärtus langeb aastas ca 20 %. Seega oli kindlustatud eseme turuväärtus Eestis vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 10 000 eurot.
1.8.Kuivõrd kindlustushüvitise suurus kujuneb vastavalt kindlustuseseme turuhinnale ning ei sõltu täiendavate asjaolude kindlakstegemisest, loeb hageja, et vastavalt VÕS § 450 lg-s 3 sätestatule muutus kindlustushüvitis summas 9810 eurot sissenõutavaks üks kuu, s.o 02.06.2017, pärast kindlustusjuhtumist teatamist, s.o 02.05.2017.
1.9.Kuivõrd poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt on omavastutuse suuruseks 190 eurot ja tasumata kindlustusmakseid ei olnud, palub hageja kohtul mõista kostjalt välja kindlustushüvitis summas 9810 eurot hageja kasuks. Kindlustatud eseme omanik R K kinnitab, et hagejal on õigus nõuda kindlustushüvitise väljamaksmist hagejale (tlk 42).
1.10.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõue kostja vastu kindlustushüvitise tasumise nõudes vastavalt VÕS § 450 lg-tele 1 ja 3 muutus sissenõutavaks 02.06.2017. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustushüvitise summas 9810 eurot tasumisega viivitamise eest viivist alates 03.06.2017. Hagiavalduse esitamise (15.06.2018) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 812,75 eurot (tlk 43).
1.11.Hageja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt summas 9810 eurot hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 812,75 eurot kindla summana ning TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt summas 9810 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui on põhinõude summa.
1.12.Hageja palub kohtul jätta menetluskulud käesolevas asjas kostja kanda. Hageja palub kohtul määruses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1.13.Kostja vastusele 05.09.2018 seisukohta andes (tlk 73) on hageja käsitlenud üksnes kostja poolt esitatud menetluse peatamise taotlust ehk menetlusdokumendist ei ole eristatav seisukoha andmine kostja vastusele.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks.
2.1.Hageja esitas kostjale 02.05.2017 sõidukikindlustuse kahjuavalduse (tlk 58), mille kohaselt ajavahemikul 30.04. kell 22:00 kuni 01.05 kell 04:00 parkis hageja sõiduki xxxx ja xxxx vahelisse parklasse, auto oli lukus ja signa peal. Hommikul hageja avastas, et sõidukilt oli varastatud osi ja erinevaid tööriistu, lisaks oli autot soditud värviga ja kriimustatud, juhi poole löödud mõlk jalaga. Kahjuavalduse kohaselt käis patrull sündmuskohal.
2.2.Kostja alustas kahjutoimingutega, mh pöördus juhtumi kohta teabe saamiseks politsei poole. Kostja sai 02.06.2017 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast vastuse järelepärimisele (tlk 60), mille kohaselt alustati 01.05.2017 hageja ülekuulamise alusel Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 17259000256 KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel selles, et ajavahemikul 30.04.2017 kella 22:00 kuni 01.05.2017 kella 03:50 varastati xxxx maja juurde pargitud ja tema kasutuses olevast kaubikust xxxx registreerimismärgiga xxxx erinevaid tööriistu ja –vahendeid salongist ja kaubaruumist, erinevaid sõiduki detaile ja auto küljest mootorikate, esimene põrkeraud ja iluvõre, esi- ja tagatuled ning rataste ilukilbid väärtusega kokku 8502 eurot.
2.3.Politsei 02.06.2017 vastuses märgitu kohaselt edastas hageja 02.05.2017 kostjale sõidukikindlustuse kahjuavalduse kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Menetluse käigus kogutud materjalide põhjal on välja selgitatud, et K R T kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse. Juhtumi kohta alustati 01.06.2017 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 17259000256 KarS § 212 lg 1 tunnustel.
2.4.Kostja keeldus oma 19.06.2017 otsusega (tlk 37) politsei 02.06.2017 vastusele tuginedes kindlustushüvitise maksmisest, kuivõrd Tingimuste p.107 kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest täielikult, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.
2.5.07.09.2017 sai kostja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnalt nõudekirja kriminaalasjas 17259000331 (tlk 62), mille kohaselt paluti kostjal esitada esindaja volikiri ning täita ning allkirjastada kirjaga kaasas olev kokkuleppemenetluse nõusolekuleht. Kostja esitas omapoolse nõusoleku kokkuleppemenetluse kohta 11.09.2017 (tlk 64).
2.6.Kostja sai Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast 05.07.2018 vastuskirja (tlk 67), mille kohaselt on kriminaalasi nr 17259000256 menetlus lõpetatud põhjusel, et vargust toime ei pandud ning eelnimetatud kriminaalasjast tulenevalt on alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 17259000331 KarS § 212 lg 1 alusel (kindlustuspettus).
2.7.Eeltoodust tulenevalt on hageja teadlik asjaolust, et tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus kindlustuskelmuse asjas KarS § 212 lg 1 tunnustel, kuna politsei menetluse käigus on kogutud materjalide põhjal välja selgitatud, et hageja kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi kindlustusandjale
kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse. Seega on kostja keeldunud põhjendatult kindlustushüvitise maksmisest ning arusaamatuks jääb hageja hagiavalduses märgitud seisukoht, mille kohaselt on kõik kahjujuhtumi hüvitamise otsuseks vajalikud asjaolud kostjale teada alates 02.06.2017 ning märgitu, mille kohaselt on hageja kindlustusvõtjana käitunud nõuetekohaselt seonduvalt 01.05.2017 aset leidnud kindlustusjuhtumiga.
2.8.VÕS § 452 lg 1 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Samasisuline on Tingimuste p. 107, mille kohaselt vabaneb kostja oma täitmise kohustusest täielikult, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult.
2.9.Kindlustusjuhtumi tahtlik toimepanemine on kriminaalkorras karistatav tegu KarS § 212 lg 1 järgi. Vaidlust ei ole selles, et hageja suhtes on alates 01.06.2017 käimas kriminaalmenetlus KarS § 212 lg 1 (kindlustuskelmus) tunnustel (tlk 67).
2.10.TsMS § 356 lg 1 kohaselt juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kuigi kostja on seisukohal, et kriminaalasja nr 17259000331 menetluse käigus on tuvastatud asjaolu, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, mistõttu vabaneb kostja oma kindlustuslepingust tulenevast täitmise kohustusest, taotleb kostja enda igakülgse õigusliku kaitse eesmärgil peatada TsMS § 356 lg-st 1 tulenevalt menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-18-9298 kuni kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 17259000331 lõppemiseni, kuna kindlustuskelmuse kriminaalasja nr 17259000331 lahendusest võib sõltuda tsiviilasja nr 218-9298 lahendamine.
2.11.26.11.2018 seisukohas märgib kostja täiendavalt, et kindlustuslepingu osaks olevate Tingimuste punkti 100 kohaselt on kindlustusvõtja kohustus tõendada kindlustusjuhtumi toimumist ja kahju suurust ning esitada Seesamile lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tingimuste punkti 107 kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, vabaneb Seesam täitmise kohustusest täielikult. Vaidlust ei ole selles, et käesolevas asjas on politsei alustanud hageja suhtes kriminaalmenetlust nr 17259000331 KarS § 212 lg 1 (kindlustuskelmus) tunnustel ning kõnealune kriminaalasi on praeguseks menetluses Viru Ringkonnaprokuratuuris. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. VÕS § 449 lg 2 kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Seega kannab kindlustusandjale tõese teabe esitamise riski VÕS § 449 kohaselt kindlustusvõtja. Ka Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-88-04 nõustunud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt sõidukijuhi käitumine, mis takistab kindlustusandjal täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemist, on aluseks kindlustushüvitise tasumisest keeldumisele (VÕS § 448, § 449).
2.12.VÕS § 452 lg 1 eesmärgiks on välistada kindlustusandja kohustus maksta kindlustushüvitis välja tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral. Selle sätte eesmärgiks on kindlustusandja kaitsmine, kuna see loeb tühisteks kokkulepped, mis panevad kindlustusandjale kindlustushüvitise maksmise kohustuse juhuks, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustab tahtlikult kindlustusjuhtumi toimumise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05, p 11). Kuivõrd politseist 02.06.2018 saadud vastuskirja kohaselt on kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalide põhjal välja selgitatud, et hageja ise kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi kostjale
kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse, keeldus kostja kooskõlas VÕS § 449 lg-ga 2 ja § 452 lg-ga 1 ning Tingimuste punktile 107 tuginedes kindlustushüvitise maksmisest. Kuivõrd hageja on kõnealusel juhul kindlustusjuhtumi toime pannud tahtlikult, puudub kostjal Tingimuste punktist 107 ja VÕS § 449 lg-st 2 ning § 452 lg-st 1 tulenevalt lepingu täitmise kohustus.
2.13.Kõnealusel juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et kindlustatud sõiduk tuleb Tingimuste p. 141 kohaselt lugeda hävinuks, kuna selle taastamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Tingimuste p. 142 kohaselt on sõiduki hävimise korral hüvitise maksimaalseks suuruseks sõiduki turuväärtus ehk samaväärse sõiduki taassoetamise kulud. Juhul, kui kohus leiab siiski, et kostjal on tekkinud kindlustuslepingu täitmise kohustus, märgib kostja, et hageja hagiavalduse punktis 2.1.13 esitatud väide ja matemaatiline tehe kindlustatud sõiduki turuväärtuse kohta on põhjendamatu ja asjakohatu järgmistel põhjustel. Tingimuste p. 144 kohaselt arvestatakse sõiduki turuväärtuse määramisel sõiduki seisukorda, varustust, väljalaskeaastat, läbisõitu, samuti turusituatsiooni ning analoogsete sõidukite müügipakkumisi.
2.14.Kostja on ülalnimetatud Tingimuste punkte järgides kahjukäsitluse käigus koostanud 05.06.2017 sõiduki maksumuse hinnangu (tlk 131), mille kohaselt juhul, kui kindlustusvõtja annab kahjustatud sõiduki kostjale üle, on sõiduki turuväärtus 6200 eurot, millele lisandub kindlustatud lisavarustusena (Tingimuste p. 2-5) 1150 eurot, seega kokku 7350 eurot. Kahjustatud sõiduki kostjale üleandmata jätmise korral hüvitanuks kostja kahju vastavalt Tingimuste p. 148 sõiduki kindlustusjuhtumi järgse väärtuse ehk 2300 euro võrra vähem, st summas 5050 (6200 – 2300 + 1150) eurot. Eelnimetatud kahjusummadest kuulub Tingimuste p. 154-158 alusel mahaarvestamisele poliisile märgitud lepingujärgne omavastutus summas 190 eurot. Pärast hagiavalduse kättesaamist kontrollis ja hindas kostja kindlustatud sõiduki turuväärtust uuesti ning koostas 16.07.2018 sõiduki maksumuse hinnangu (tlk 134), milles jäi oma varasema seisukoha juurde osas, mille kohaselt on kindlustatud sõiduki turuväärtus 6200 eurot ning kindlustujuhtumijärgne väärtus 2300 eurot. Küll aga leidis kostja, et lisavarustusena erimaksega osadena summas 1150 eurot kindlustatud esemete turuväärtus on 505 eurot (Tingimuste p. 145). Seega juhul, kui kindlustusvõtja annab kahjustatud kindlustatud sõiduki kostjale üle, kujuneb kindlustatud sõiduki turuväärtus järgmiselt: 6200 eurot + 505 eurot = 6705 eurot. Juhul, kui kahjustatud sõidukit kostjale üle ei anta, vähendab kostja kindlustushüvitist sõiduki kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra, st 6200 eurot – 2300 eurot + 505 eurot = 4405 eurot. Eelnimetatud summadest kuulub mahaarvestamisele lepingujärgne omavastutus summas 190 eurot. Täiendavalt pöördus kostja kindlustatud sõiduki turuväärtuse kontrollimiseks Eesti Liikluskindlustuse Fondi ekspert-kahjukäsitleja K J poole, kelle 19.07.2018 hinnangu nr 0421 (tlk 139) kohaselt on samuti kindlustatud sõiduki turuväärtuseks (st samaväärse sõiduki soetamise kulud) 6200 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et kindlustatud sõiduki taassoetamismaksumus on 6200 eurot, millele lisandub erimaksega osade taassoetamismaksumus 505 eurot, seega kokku on kahju maksimaalseks suuruseks 6705 eurot, millest kuulub Tingimuste p. 154-158 alusel mahaarvestamisele lepingujärgne omavastutussumma 190 eurot. Seega juhul, kui hagi oleks tõendatud, kostjal oleks hüvitise tasumise kohustus ja hüvitise maksmisest keeldumise alused puuduksid, oleks maksimaalseks võimalikuks kindlustushüvitiseks juhul, kui kindlustusvõtja annab kahjustatud sõiduki kostjale üle, 6515 eurot (sõiduki turuväärtus 6200 eurot + lisavarustuse turuväärtus 505 eurot – omavastutus 190 eurot) ning juhul, kui sõidukit kostjale üle ei anta, 4215 eurot (sõiduki turuväärtus 6200 eurot – sõiduki kindlustusjuhtumijärgne väärtus 2300 eurot + lisavarustuse turuväärtus 505 eurot – omavastutus 190 eurot).
2.15.Kindlustusandja sõlmitud kindlustuslepingust täitmise kohustuse tekkimise eeltingimuseks on kindlustusjuhtumi toimumine. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist VÕS § 423 mõistes ning nimetatud asjaolu on tõendatud kostja 18.07.2018 menetlusdokumendi lisadega 2, 3 ja 5. Kostja soovib enda igakülgse õiguskaitse eesmärgil
märkida, et juhul, kui kohus leiab, et kostjal on siiski tekkinud kindlustuslepingu täitmise kohustus, muutus hageja nõue sissenõutavaks ÜL-i (tlk 24) punktide 18.2, 18.2.1 ja VÕS § 450 lg 1 järgi 19.06.2018, kui kostja tegi otsuse hagejale kahju hüvitamata jätmise kohta (kindlustusjuhtumi menetluse lõppemise aeg). Seega võib hageja kindlustushüvitise maksmisega viivitamise tõttu nõuda kostjalt vastavalt kas võlasummalt 6515 eurot või 4215 eurot, viivist ÜL-i punktis 18.7 nimetatud määras alates 20.06.2018. Pooled on kindlustuslepingu osaks olevate ÜL-i punktis 18.7 kokku leppinud, et juhul, kui kostja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, on ta kohustatud maksma kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,02% makstavast hüvitisest iga viivitatud päeva kohta. Seega moodustavad viivised perioodi 20.06.2017 kuni 15.06.2018 (hagiavalduse esitamise kuupäev) eest võlasummalt 6515 summa 470,38 eurot (tlk 143) ning võlasummalt 4215 eurot summa 304,32 eurot (tlk 144).
2.16.Kostja teatab, et praeguseks ei ole kostjal menetluskulusid seoses kõnealuse kohtuvaidlusega tekkinud. Kostja palub jätta hageja hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
EDASINE MENETLUS
3.Maakohtu 06.09.2018 määrusega kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldati. Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2018 määrusega maakohtu määrus tühistati. Maakohtu 06.11.2018 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses, pooltele anti asjakohased menetluslikud tähtaegsed korraldused ja kohus teatas lahendi teatavaks tegemise aja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ja avalduse 23.11.2018. Kostja esitas 26.11.2018 täiendavad seisukohad ja taotluse tõendi kogumiseks. 13.12.2018 esitas kostja seisukoha hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
4.1.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.2.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 29.03.2017 kindlustuslepingu, mida tõendab poliis nr. 8/438451 sõiduki xxxx, registreerimisnumbriga xxxx kindlustamiseks (tlk 10). Tegemist on kaskokindlustusega ehk vabatahtliku sõidukikindlustusega. Kindlustuslepingu suhtes kehtisid ka Seesami sõidukikindlustuse tingimused 1/2015 (edaspidi ka Tingimused) (tlk 13-23). Hageja omavastutus oli 190 eurot. 02.05.2017 esitas hageja kostjale sõidukikindlustuse kahjuavalduse 01.05.2017 toimunu kohta (tlk 58-59). 19.06.2017 otsusega keeldus kostja kahju hüvitamast (tlk 37).
4.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 475 lg 3 kohaselt juhul kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja
kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Hagiavaldus saabus kohtusse 15.06.2018, seega tähtaegselt.
4.4.Hagi on esitatud kindlustusandja vastu kahjujuhtumiga põhjustatud kahju hüvitamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusjuhtum leidis aset ja kas kostjal oli õigus jätta hagejale kindlustushüvitis täielikult välja maksmata.
4.5.VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Tegemist on dispositiivse sättega, mida pooltel on võimalik täpsustada. Kindlustusjuhtumiks saab olla üksnes selline sündmus, mis leidis aset kindlustusriski realiseerumise tõttu (VÕS § 423 lg 2). Sellest tulenevalt on kindlustusandja kohustatud oma kohustuse täitmiseks vaid juhul, kui kahju tekkis kindlustatud riski realiseerumise tulemusena. Seega peavad kindlustusandjad hindama igal üksikjuhul põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kindlustatud riski realiseerumise vahel (kahju võis tekkida ka ju muu (mittekindlustatud) ohu realiseerumise tulemusena). VÕS § 476 lg 1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. VÕS § 450 lg 1 järgi muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega.
4.6.Tingimuste punkti 11 kohaselt on Seesami kaskokindlustusega kindlustatud sõiduk muuhulgas järgmiste riskide vastu: ootamatu ja äkiline sõidukiväline sündmus ja kolmanda isiku poolt tekitatud kahju. Tingimuste punktis 13 on omakorda täpsustatud, et ootamatuks ja äkiliseks sõidukiväliseks sündmuseks loetakse sellist juhtumit, milles sõiduk hävib või kahjustub mõne sõidukivälise kontaktse sündmuse tagajärjel.
4.7.Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-11 p. 9 leidnud, et kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumist peab tõendama kindlustusandja.
4.8.Praegusel juhul nähtub kostja poolt 19.06.2017 koostatud sõidukikindlustuse hüvitise maksmisest keeldumise otsusest, et kostja on keeldunud Seesami sõidukikindlustuse tingimuste punkti 107 alusel kindlustushüvitise maksmisest põhjendustel, et hageja kutsus ise esile kindlustusjuhtumi ja lõi kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse. Kostja toetub oma otsuses Ida Prefektuuri vanemuurija M E poolt saadetud vastuskirjale. Lisaks on kostja esitanud tõendina kohtule Politsei- ja Piirivalveameti 05.07.2018 vastuskirja (tlk 67), milles märgitakse, et 01.05.2017 alustati kriminaalasjas 172590200256 menetlus KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel ning menetlus lõpetati 07.09.2017 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna vargust toime ei pandud. 01.06.2017 alustati eelpool nimetatud kriminaalasjast tulenevalt menetlust kriminaalasjas 17259000331 KarS § 212 lg 1 alusel (kindlustuspettus). Kostja hinnangul tõendab eeltoodu, et kindlustusjuhtumi toimumine on hageja poolt tõendamata.
4.9.Kohus nõustub hagejaga, et üksnes kriminaalmenetluse alustamise fakt ei tõenda hageja tahtlust või rasket hooletust kindlustusjuhtumi toimepanemisel, kuid antud asjaolu ei välista kostja kui kindlustusandja võimalust koguda tõendeid ja tuvastada kindlustusjuhtumi toimumise asjaolusid muul viisil. Vaatamata asjaolule, et käesolevaks hetkeks puudub kriminaalmenetluses tehtav otsus seoses kindlustuspettusega, ei ole nimetatud asjaolu kohtu hinnangul takistuseks kindlustusandjale hüvitamisotsuse tegemiseks, kui kindlustusandja hinnangul on tõendid piisavad.
4.10.Nagu Riigikohuski lahendis 3-2-1-35-11 p. 9 rõhutas (sama on sätestatud ka Tingimuste p-s 100), peab kõigepealt hageja kindlustusvõtjana tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ehk teisisõnu on kindlustusjuhtumi tõendamise koormis kindlustusvõtjal. Olles juba enne hagi esitamist teadlik põhjustest, miks kostja hüvitise maksmisest keeldus, ei ole hageja kohtule esitatud avalduses ühegi selgituse ega tõendiga soovinud ümber lükata kostja väiteid kindlustusjuhtumi mittetoimumise kohta. Hageja on hüvitisnõude esitamisel põhistanud oma õigust hüvitise saamiseks üksnes kindlustusmakse tasumise kohustuse täimisega ( mille üle vaidlus puudub) ning nõuetekohase käitumisega seoses 01.05.2017 aset leidnud juhtumiga, täpsustamata milles seisnes see nõuetekohane käitumine. Hagile lisatud pildid sõidukist ei ole aga piisavad tõendamaks kindlustusriski realiseerumist, sest nagu eelpool märgitud, võis kahju tekkida ka muu ohu realiseerumise tulemusena.
4.11.Kostja kindlustusandjana on tuginenud oma otsuse tegemisel kindlustusjuhtumit uurinud politsei järeldustele, kelle hageja ise sündmuskohale kutsus. Hagile lisatud Tingimustest ega Üldistest lepingutingimustest 1/2008 ei tulene, et Tingimuste punkti 107 alusel keeldumisotsuse tegemise eelduseks on süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu. Politsei- ja Piirivalveamet on KarS § 199 lg 2 p 8 alusel algatatud kriminaalmenetluse lõpetanud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ehk teisisõnu teo (varguse) puudumise tõttu. Esitatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks eelnimetatud otsustuse vaidlustanud. Järelikult on tuvastamist leidnud, et hageja poolt kahjuavalduses kirjeldatud võimalik vargus ei ole toimunud. Õige on kostja märgitu, et kindlustusandjale tõese teabe esitamise riski kannab VÕS § 449 kohaselt kindlustusvõtja. Samuti on uurija märkinud, et kogutud materjalide põhjal on välja selgitatud, et hageja kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mis tingis KarS § 212 lg 1 alusel kriminaalasja algatamise. Seega sai kindlustusandja eeldada piisavate tõendite olemasolu, et 01.05.2017 sündmuse puhul ei olnud tegemist ohu realiseerumisega vaid kindlustusvõtja enda teoga. Hageja ei ole pidanud vajalikuks kostja eeldusi ümber lükata või vastupidist tõendada. VÕS § 452 lg 1 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kindlustusjuhtumi tahtlik põhjustamine on käsitatav kindlustuspettusena ja sellistel juhtudel pole kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustus kindlustuse olemust ning eesmärki arvestades mõeldav.
4.12.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, et 01.05.2017 toimunud juhtumi puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 mõttes, mistõttu kostjal kui kindlustusandjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest ning hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
4.13.Kuivõrd kohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole kahjujuhtumi toimumist tõendanud, puudub ka vajadus hinnata võimaliku hüvitise suurust kohta esitatud tõendeid ja hageja viivisenõuet.
4.14.Kostja 26.11.2018 taotlust tõendi- kriminaalasja nr 17259000331 materjalid- kogumiseks ei pea kohus põhjendatuks rahuldada TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Kostja ise on veendunud, ja kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kindlustusjuhtumi esile kutsumine ja kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomine on tõendatud tema poolt seni juba kogutud ja kohtule esitatud tõendiga, s o politsei 02.06.2017 vastusega (tlk 60). Ootuspäraselt saanuks ja pidanuks nüüd hageja omakorda avaldama soovi lükata omapoolsete tõenditega ümber kostja väited (vt ka otsuse p.4.11). Kui pool ei tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Üldjuhul peaks kohus tegema TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab siinkohal siiski, et selgitamiskohustust ei ole rikutud, sest hagejal, kellel oli juba ammu enne kohtusse pöördumist ja ka kostja poolt hagile esitatud kirjalikust vastusest tulenevalt teada, mis asjaoludel ja tõendi baasil kostja vastu vaidleb, on olnud algusest peale esindajaks vandeadvokaat, kelle puhul professioonist lähtuvalt eeldatakse arusaamist tõendamist vajavatest asjaoludest.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
5.1.Hagi rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad hageja kulud tema enda kanda ja kostja kulud hageja kanda. Kostja on avaldanud, et kostjale ei ole menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetluses tekkinud.
5.2.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2019 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus K R Ti kanda.
3.Välja mõista K R Tilt Seesam Insurance AS kasuks 9 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Riigikohtu 25.09.2019 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
2.Tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
3.Kassatsiooniastme menetluskulud jätta K R Ti kanda. 15.01.2019 kohtuotsus 2-18-9298 jõustus 25. septembril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.