Karl Rain Tellmanni hagi Seesam Insurance AS vastu lepingu täitmiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
11 407,55 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karl Rain Tellmanni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. mai 2019
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Karl Rain Tellmann (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): Seesam Insurance AS (rk: 10055752), esindaja Anu Saar
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Karl Rain Tellmanni kanda.
3.Välja mõista Karl Rain Tellmannilt Seesam Insurance AS kasuks 9 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Karl Rain Tellmann (hageja) esitas 15.06.2018 Seesam Insurance AS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhinõue 9810 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 812,75 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõue. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 29.03.2017 sõlmitud kindlustusleping (poliis nr 8/438451), millega kindlustati sõiduk Volkswagen Transporter Kasten, registreerimisnumbriga XXXXXX . 01.05.2017 toimus sõidukiga Rakveres XX maja juures kindlustusjuhtum, mille tulemusena sai sõiduk kahjustusi. 02.05.2017 esitas hageja kostjale kahjuavalduse. Kostja keeldus 19.06.2017 otsusega kindlustushüvitise maksmisest. Hageja on täitnud oma kohustuse tasuda kindlustusmakse, samuti on hageja käitunud nõuetekohaselt seonduvalt aset leidnud kahjujuhtumiga. Jättes kindlustushüvitise maksmata, on kostja rikkunud kindlustuslepingut. Praegusel ajal on sõiduki turuväärtus 8000 eurot. Kindlustusjuhtum toimus ligikaudu 1 aasta 2 kuud tagasi. Kasutatud sõidukite turuväärtus langeb aastas ca 20%. Seega oli sõiduki turuväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist 10 000 eurot. Arvestades omavastutust 190 eurot, on kindlustushüvitis 9810 eurot. VÕS § 450 lg 3 järgi muutus kindlustushüvitis sissenõutavaks üks kuu pärast kindlustusjuhtumist teatamist, s.o 02.06.2017. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustushüvitise tasumisega viivitamise eest viivist alates 03.06.2017.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja esitas kostjale 02.05.2017 sõidukikindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt parkis ta ajavahemikul 30.04. kell 22.00 kuni 01.05. kell 04.00 sõiduki Rakveres XX vahelisse parklasse, auto oli lukus ja signaal sisse lülitatud. Hommikuks oli sõidukilt varastatud osi ja erinevaid tööriistu, lisaks oli autot värviga soditud ja kriimustatud, juhi poole löödud mõlk jalaga. Sündmuskohal käis patrull. Kostja sai Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnast 02.06.2018 vastuse, mille järgi on kriminaalmenetluse käigus välja selgitatud, et hageja kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi kostjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse ning juhtumi kohta on alustatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 212 lg 1 tunnustel. Seetõttu keeldus kostja 19.06.2017 otsusega Seesami sõidukikindlustuse tingimuste 1/2015 (Tingimused) p 107 alusel kindlustushüvitise maksmisest. 05.07.2018 sai kostja Rakvere politseijaoskonnast vastuse, mille kohaselt alustati 01.05.2017 kriminaalasjas nr 172590200256 menetlus KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel ja menetlus lõpetati 07.09.2017 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna vargust toime ei pandud. 01.06.2017 alustati
eelpool nimetatud kriminaalasjast tulenevalt menetlust kriminaalasjas nr 17259000331 KarS § 212 lg 1 alusel (kindlustuspettus). Kui kostjal oleks kindlustushüvitise tasumise kohustus, oleks hüvitis juhul, kui kindlustusvõtja annab sõiduki kostjale üle, 6515 eurot, ja juhul, kui sõidukit kostjale üle ei anta, 4215 eurot. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 19.06.2018. Seega võib hageja nõuda viivist Seesami üldiste lepingutingimuste 1/2008 (ÜL) p-s 18.7 nimetatud määras alates 20.06.2018.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 15. jaanuari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt üksnes kriminaalmenetluse alustamise fakt ei tõenda hageja tahtlust või rasket hooletust kindlustusjuhtumi toimepanemisel, kuid kostjal kui kindlustusandjal on võimalus koguda tõendeid ja tuvastada kindlustusjuhtumi toimumise asjaolusid muul viisil. Kuigi hetkel puudub kriminaalmenetluses tehtav otsus seoses kindlustuspettusega, ei takista see kindlustusandjal hüvitamisotsuse tegemist, kui kindlustusandja hinnangul on tõendid piisavad. Nagu Riigikohus lahendis nr 3-2-1-35-11 (p 9) rõhutas (sama on sätestatud Tingimuste p-s 100), peab kõigepealt hageja kindlustusvõtjana tõendama kindlustusjuhtumi toimumist ehk kindlustusjuhtumi tõendamise koormis on kindlustusvõtjal. Hageja ei ole kohtule esitatud avalduses ühegi selgituse ega tõendiga soovinud ümber lükata kostja väiteid kindlustusjuhtumi mittetoimumise kohta. Hagile lisatud pildid sõidukist ei ole piisavad tõendamaks kindlustusriski realiseerumist, sest kahju võis tekkida ka muu ohu realiseerumise tulemusena. Kostja on tuginenud kindlustusjuhtumit uurinud politsei järeldustele. Tingimustest ega ÜL-st ei tulene, et Tingimuste p 107 alusel keeldumisotsuse tegemise eelduseks on süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu. Politsei- ja Piirivalveamet on KarS § 199 lg 2 p 8 alusel algatatud kriminaalmenetluse lõpetanud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ehk teo (varguse) puudumise tõttu. Hageja ei ole nimetatud otsustust vaidlustanud. Järelikult on tuvastamist leidnud, et hageja poolt kahjuavalduses kirjeldatud vargust ei toimunud. Õige on kostja märgitu, et kindlustusandjale tõese teabe esitamise riski kannab VÕS § 449 kohaselt kindlustusvõtja. Samuti on uurija märkinud, et kogutud materjalide põhjal on välja selgitatud, et hageja kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, mis tingis KarS § 212 lg 1 alusel kriminaalasja algatamise. Seega sai kindlustusandja eeldada piisavate tõendite olemasolu, et 01.05.2017 sündmuse puhul ei olnud tegemist ohu realiseerumisega, vaid kindlustusvõtja enda teoga. Hageja ei ole kostja eeldusi ümber lükanud või vastupidist tõendanud. Eeltoodust lähtudes ei ole hageja veenvalt tõendanud, et 01.05.2017 toimunu puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 mõttes, mistõttu kostjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kui pool ei tõenda asjaolu, millele ta soovib tugineda, tuleb asi lahendada tema kahjuks. Üldjuhul peaks kohus tegema tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 2 teise lause järgi poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leidis, et selgitamiskohustust ei ole rikutud, sest hagejal, kellel oli juba enne kohtusse pöördumist ning ka kostja hagivastusest teada, mis asjaoludel ja tõendi baasil kostja vastu vaidleb, on olnud algusest peale esindajaks vandeadvokaat, kelle puhul eeldatakse arusaamist tõendamist vajavatest asjaoludest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. R. Tellmann esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 15. jaanuari 2019 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista Seesam Insurance AS-lt
K. R. Tellmanni kasuks välja kindlustushüvitis 9810 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 812,75 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus ebaõigesti asjaolu, et kindlustusjuhtumit ei toimunud. Põhiseaduse § 22 järgi ei ole mitte keegi kuriteos süüdi enne, kui tema suhtes on jõustunud kohtuotsus. Olukorras, kus kohtueelne menetlus kindlustuspettuses on lõpule viimata ja kahtlustust/süüdistust ei ole hagejale esitatud, ei ole võimalik väita, et hageja vastutab kindlustusjuhtumi toimepanemise eest. Asjaolu, et politsei ei suutnud tõendada varguse toimepanemist, ei tähenda, et hageja on toime pannud kindlustuspettuse. Asjaoluga, et menetlus kriminaalasjas nr 17259000256 on lõpetatud, ei ole tuvastamist leidnud, et kahjuavalduses kirjeldatud vargust ja vara kahjustamist ei toimunud. Hagejale ei omistatud kannatanu menetlusseisundit, mis välistas võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamist vaidlustada ja kriminaaltoimikuga tutvuda. Seega saab kriminaalmenetluse lõpetamise määrusel hageja jaoks olla üksnes informatiivne tähendus; 2) on hageja esitanud kõik tõendid (eelkõige fotod) kahjujuhtumi toimumise kinnitamiseks. Varguse tõendamine on hageja poolt keeruline. Samas põhjustati kahju ka vara kahjustamise ja lõhkumisega, mille kohta puudub kohtuotsuses hinnang; 3) rikkus kohus selgitamiskohustust. Hageja oli veendunud, et ta on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise. Kohtult tõendamiskoormise selgituse ja täiendavate tõendite esitamise ettepaneku saamisel olnuks hagejal võimalus taotleda asja arutamist kohtuistungil ja hageja vande all ülekuulamist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kuulata ta vande all üle ringkonnakohtus.
5.Seesam Insurance AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on politsei kriminaalasjas nr 17259000331 kindlaks teinud, et vargust kui kindlustusjuhtumit Tingimuste p 11 mõttes ei ole toimunud, vaid hageja on põhjustanud kindlustusjuhtumi tahtlikult, millisel juhul vabaneb kostja Tingimuste p 107 ja VÕS § 452 lg 1 alusel kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Selleks, et kindlustusandja vabaneks kindlustuslepingu täitmise kohustusest eeltoodud põhjusel, ei pea kindlustusvõtja olema süüdi mõistetud kindlustuskelmuse toimepaneku eest. Kostja on asjaolu, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud ja hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, tõendanud Politsei- ja Piirivalveameti 02.06.2017, 07.09.2017 ja 05.07.2018 kirjadega. Kriminaalasjas kogutud ja koostatud tõendid on tsiviilasjas kasutatavad dokumentaalsete tõenditena; 2) oli hagejale kriminaalasjas nr 17259000256 01.05.2017 ja 18.05.2017 kannatanuna ülekuulamise protokollidest nähtuvalt omistatud kannatanu menetlusseisund ning hagejal oli võimalik kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalasjas nr 17259000256 vaidlustada; 3) ei ole kohus selgitamiskohustust rikkunud. Arvestades asjaolusid, et hageja, keda esindab vandeadvokaat, nõue ja seisukohad olid selged ning hagejal oli piisav võimalus esitada kohtule nii taotlusi kui tõendeid, ei olnud kohtul täiendavat kohustust selgitada hagejale tõendamiskoormise jaotust. Hageja vande all ülekuulamine ei oleks mõjutanud politsei koostatud dokumentaalsete tõendite kehtivust hageja tahtliku kindlustusjuhtumi esilekutsumise kohta. Kostja palub jätta hageja taotlus enda vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Sellist tõendit ei ole ka võimalik pidada usaldusväärseks, kuna hageja on asja tulemusest huvitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
15.jaanuari 2019 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas otsuses.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Üldise tõendamiskoormuse reegli kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Asja materjalide kohaselt keeldus kostja 19.06.2017 otsusega hagejale kindlustushüvitist hüvitamast põhjusel, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult. Kostja tugines seejuures politsei- ja piirivalveameti 02.06.2017 vastuskirjale (tl 60), millest nähtuvalt on menetluse käigus kogutud materjalide põhjal välja selgitatud, et hageja kutsus esile kindlustusjuhtumi ja lõi sellega kindlustusandjale ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumisest. Lisaks nähtub politsei- ja piirivalveameti 05.07.2017 vastuskirjast (tl 68), et kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel lõpetati 07.09.2017 KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuna vargust toime ei pandud ning 01.06.2017 alustati eelpool nimetatud kriminaalasjast tulenevalt menetlust KarS § 212 lg 1 alusel (kindlustuspettus). Nimetatud tõenditega on kostja omapoolse tõendamiskoormise täitnud ning kuna hageja eelmärgitud tõendeid ei kummutanud, jättis maakohus põhjendatult hageja nõude kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata. Maakohus on 06.11.2018 määruses (s.o pärast kostja vastuse saamist) selgitanud pooltele, et kõik tähtsust omavad ja seni esitamata avaldused ja dokumendid tuleb esitada maakohtule hiljemalt 14.12.2018. Hageja esitas maakohtule küll menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, kuid mitte tõendeid, millised lükkaksid ümber kostja 19.06.2017 otsuse. Seetõttu on põhjendamatu hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei saanud ta maakohtus kõiki tõendeid esitada. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 asunud seisukohale, et kui pooli esindavad advokaadid ja pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Puudub vaidlus, et hagejat esindas maakohtus vandeadvokaadist lepinguline esindaja.
7.2.Ekslik on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et kuna hagejale ei omistatud kriminaalmenetluses kannatanu menetlusseisundit, siis puudus tal võimalus vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist. 18.05.2017 ja 01.05.2017 ülekuulamise protokollid (tl 178181) tõendavad, et hageja kuulati politsei poolt üle kannatanuna, talle selgitati kannatanu õigusi ning tal oli võimalik vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamist.
7.3.Kuna kostja on tõendanud, et hageja põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult, siis on õige maakohtu seisukoht, et kostja 19.06.2017 otsuse põhjendatuse hindamisel ei ole tähendust sellel, kas hageja on süüdi tunnistatud kindlustuspettuse toimepanemises või mitte. Kostja 19.06.2017 otsusest ning politsei- ja piirivalveameti vastuskirjast nähtuvalt kutsus kindlustusjuhtumi (vara vargus ja kahjustamine) esile hageja (kindlustusvõtja) ning põhjendatud ei ole apellandi väide, et vara kahjustamise kohta ei olnud maakohtule tõendeid esitatud. Lisaks nähtub ka hageja kahjuavaldusest kostjale (tl 58), et hageja ise käsitles vara
vargust ja kahjustamist ühtse sündmusena (sõiduk oli soditud värviga, mis pärines samast sõidukist).
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulud koosnevad sõidukuludest summas 9 eurot (marsruut Tallinn-TartuTallinn). Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulu on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning kuuluvad hagejalt väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.