Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30 oktoobril 2018 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-18-101330
Kohtuasi
AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi Y A B vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1571,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), volitatud esindaja Ülle Velling Kostja: Y A B (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali hagi Y A B vastu võla väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Y A B 880 eurot (kaheksasada kaheksakümmend) eurot AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kasuks
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Y A B kanda
2.Välja mõista Y A B riigilõiv 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali kasuks
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 25.07.2017 kell 17.07 Tallinnas, Endla-Paldiski mnt ristmikul liiklusõnnetus, kus sõiduk Audi A5 reg.märgiga xxx (edaspidi sõiduk või Audi A5), mida juhtis Y A B (edaspidi kostja), sõitis tagant otsa sõidukile Audi TT reg.märgiga xxx (edaspidi sõiduk või Audi TT). Liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (edaspidi BTA) poolt, mis lõppes 25.05.2017. Seega liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõiduki kehtiv liikluskindlustuse leping.
2.BTA hüvitas viimase liikluskindlustusandjana kostja poolt kannatanule tekitatud liikluskahju summas 1571,01 €. BTA andmetel kuulus sõiduk S L AS-le ning sõiduki vastutavaks kasutajaks oli kostja. 22.11.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 1 571,01€ kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks. Kostja hagejaga ühendust ei võtnud ning kahju ei hüvitanud, mistõttu esitas hageja Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, millele kostja esitas vastuväite leides, et tema uus I poolt väljastatud poliis peaks katma selle sündmuse.
3.05.06.2018 leppisid pooled kokku, et hageja vähendab nõuet summani 1 200€ ning kostja tasub selle maksegraafiku alusel igakuiselt 80 €, alates juulist 2018 kuni 15.09.2019. Kuigi kostja ei ole hagejale tagastanud allkirjastanud maksegraafikut, on ta tasunud igakuiselt 80 €. Seega seisuga 29.10.2018 on kostja tasunud 320 € ning hageja nõue kostja vastu on seisuga 29.10.2018 summas 880 €. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab osaliselt hagi ja märgib kohtule esitatud vastuses, et tal ei olnud mingeid pahatahtlike kavatsusi hageja vastu ja tegu on arusaamatusega I K AS-i poolt. 07.07.2017 sai kostja I K AS-ilt Kasko kindlustuse pakkumise e-posti teel ja samal päeval nõustus ta pakkumisega, Kostja palus nii Kasko kui ka kohustusliku liikluskindlustuse vormistada. Seejärel saadeti talle kindlustuspoliis ja arve. Nii e-mail kui ka kindlustuspoliisi dokument on eesti keeles, mida kostja kahjuks välismaalasena ei valda ja eeldas heauskselt, et antud kindlustus sisaldab nii Kaskot kui ka kohustuslikku liikluskindlustust. Pärast kindlustuse maksmist, olles kindel, et arve sisaldab mõlemat kindlustust, hakkas ta sõidukit reg.märgiga xxx regulaarselt kasutama.
5.25.07.2017 juhtus liiklusõnnetus, kus ees olnud sõiduk tegi äkkpidurduse kollase tule ajal, mida kostja õigel ajal ei märganud ja riivas oma sõidukiga eesliikleja sõiduki tagaosa. Pärast seda helistas kostja koheselt I K ASi, et täpsustada, kuidas sellises olukorras käituma peaks ja suureks üllatuseks informeeriti mind, et kostjal ei ole nende andmebaasi järgi kohustuslikku liikluskindlustust. Kui ta selgitas, et oli selle tellinud ja enda teada ka maksnud, siis vabandati ning kinnitati, et kostjale tehakse kindlustus koheselt ja et see katab ka õnnetuse toimumise hetke. Kostja leiab, et on ebaõiglane, et ta vastutab täielikult I K AS-i ebakompetentsuse tõttu ning teeb hagejale pakkumise maksta 700 €, mis oleks jagatud kolme kuu pikkusele makseperioodile.
Kohtuotsuse põhjendused
6.Pooltel ei ole vaidlust, et 25.07.2017 kell 17.07 toimus Tallinnas, Endla-Paldiski mnt ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja juhitav sõiduk Audi A5 sõitis tagant otsa sõidukile Audi TT, et liikluskahju põhjustanud sõiduki valdaja viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud BTA poolt, mis lõppes 25.05.2017, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping, et BTA hüvitas viimase liikluskindlustusandjana kostja poolt kannatanule tekitatud liikluskahju 1571,01 €, et sõiduk kuulus S L AS-le ning sõiduki vastutavaks kasutajaks oli kostja, et 22.11.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 1 571,01 € kahjujuhtumiga kantud kulutuste hüvitamiseks ning, et kostja ei ole kahju ei hüvitanud.
7.Pooltel on vaidlus selles, kas kostja peaks kandma tagasinõude summa täies ulatuses ja tegi kompromissi sõlmimise ettepaneku.
8.LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt liikluskindlustuse kohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses ega kasutata sõidukit muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. LKindlS § 7 lg 2 kohaselt, kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul.
9.Hageja andmetel oli sõiduki vastutavaks kasutajaks, kellel lasus liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus, kostja. Väljavõttega MTÜ E L F andmebaasist sõiduki kehtiva kindlustuskaitse otsingu kohta (lk 29) on tõendatud, et liikluskahju põhjustanud sõiduki viimane kohustuslik liikluskindlustusleping oli sõlmitud hageja poolt ning see kehtis alates 16.01.2017 kuni 25.05.2017. Seega puudus liiklusõnnetuse hetkel kostja valduses oleval sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping ja kostja jättes sõlmimata kohustusliku liikluskindlustuse lepingu ei täitnud LKindlS tulenevat kindlustuse kohustust ning kasutas sõidukit ilma kohustusliku liikluskindlustuse lepinguta. Hageja otsusega kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise kohta (lk 30) on tõendatud kostja tsiviilvastutuse tekkimine.
10.Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 36 lg 1 ja 2 kohaselt, peab kahju põhjustaja kindlustusandja hüvitama kindlustatud isiku eest kahjustatud isikule tekitatud kahju, kui kindlustusjuhtum toimus lepingu kehtivuse ajal või 12 kuud pärast lepingu kehtivust. Seega oli hageja kohustatud hüvitama sõidukiga tekitatud kahju sõiduki Audi TT omanikule. OÜ H A arvega nr 2175644 (lk 31) on tõendatud kostja poolt tekitatud kahju suurus 1 571,01 €. Väljatrükiga hageja raamatupidamise programmist arve nr 2175644 tasumise kohta on tõendatud BTA poolt kantud kulud liikluskahjus (lk 31).
11.LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes LKindlS-s sätestatud alustel ja korras. LKindlS § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse VÕS § 132 lg-tes 1-3 sätestatud käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. LKindlS § 55 kohaselt, on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu
jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lg 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Hageja hüvitas liikluskindlustuse tavalepingu alusel kannatanule tekitatud kahju summas 1 571,01€ .
12.Asjaolu, et kostja taotles 07.07.2017 I k AS-ilt koos Kasko kindlustuslepingu sõlmimisega ka liikluskindlustuslepingu sõlmimist, kuid see jäi talle edastatud pakkumusest välja ja leping sõlmimata, ei vabasta kostjat tagasinõude täitmisest. Kui kostja ja I K AS-i vahel oli liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kokkulepe, siis ei ole välistatud, et I K vastutab sisesuhtes kostja ees, mis aga ei mõjuta hageja nõudeõigust ja kostja kohustust.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlasuhe lõpeb ainult kohase täitmisega (VÕS §186 p 1). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Hageja 29.10.2018 avaldusest kohtule nähtub, et pooled leppisid 05.06.2018 kokku, et hageja vähendab nõuet summani 1 200€ ning kostja tasub selle maksegraafiku alusel igakuiselt 80 €, alates juulist 2018 kuni 15.09.2019. Kuigi kostja ei ole hagejale tagastanud allkirjastanud maksegraafikut, on ta tasunud igakuiselt 80 €. Seega seisuga 29.10.2018 on kostja tasunud 320 € ning hageja nõue kostja vastu on seisuga 29.10.2018 summas 880 €. Kuna pooled ei ole asjas sõlminud kompromissi, siis lahendab kohus asja otsusega ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 880 eurot. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on hageja kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 tuleb menetluskulu riigilõiv 225 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.