Admiral Markets AS-i hagi Weberhakala OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
261,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Admiral Markets AS (registrikood 10932555, asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige S B (isikukood xxxx); Kostja: Weberhakala OÜ (registrikood 12420411, asukoht Tornimäe 5, 10145 Tallinn); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige S M (isikukood xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Weberhakala OÜ-lt Admiral Markets AS-i kasuks 261,06 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
3.Jätta kõik menetluskulud Weberhakala OÜ kanda.
4.Rahuldada Admiral Markets AS-i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.
6.Mõista Weberhakala OÜ-lt Admiral Markets AS-i kasuks välja menetluskulud kokku summas 75,00 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) esitades apellatsioonkaebuse 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 637 lõikele 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1
nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, menetluse käik ja hageja nõuded
1.Hageja Admiral Markets AS esitas 09.03.2018 Pärnu Maakohtule avalduse kostja Weberhakala OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võla väljamõistmiseks. Kuna Weberhakala OÜ esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tsiviilasja sai kohtunik menetlemiseks 22.05.2018. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 11.06.2018.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2013 ärikliendilepingu nr H.M.150101, mille kohaselt osutas hageja kostjale investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuseid. Kostja tegi 15.09.2017 oma Admiral Markets AS-is avatud kauplemiskontole nr 11052424 sissemaksekorralduse summas 300,00 eurot. Inimlikust eksimusest tulenevalt täitis hageja vastava tehingukorralduse kahekordselt ehk lisaks nimetatud sissemaksele kandis kostja kauplemiskontole täiendavad 300,00 eurot. Admiral Markets AS-i 01.09.2017 kehtinud üldtingimuste punkti 9.5. kohaselt kuulub kauplemiskontole ekslikult kantud summa tagastamisele 3 tööpäeva jooksul alates Admiral Markets AS-ilt vastava teate saamisest. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et kostja tagastaks temale ekslikult kantud rahasumma. Esimest korda võttis hageja müügiesindaja kostjaga telefoni teel ühendust 25.09.2017, millele kostja ei reageerinud. Vaatamata sellele muutus hageja hinnangul nõue sissenõutavaks 28.09.2017. Seejärel püüti kostjaga veel korduvalt telefoni teel ühendust saada, ent tulutult. Kirjalikud pöördumised leidsid aset 03.10.2017 ning 13.10.2017, millest viimases teavitati kostjat tema kliendilepingu lõpetamisest, anti kostjale tähtaeg ning hoiatati kostjat võimalikust kohtu poole pöördumisest nõude rahuldamiseks. Kostja ei ole seni hageja korduvatele pöördumistele vastanud. Hageja kasutas kostja kauplemiskontol olevaid vabu vahendeid summas 38,94 eurot tasaarvelduseks, järelejäänud nõude summaks on seega käesoleval hetkel 261,06 eurot. Hageja lõpetas kostjaga ärikliendisuhte 12.10.2017.
3.Hageja leiab, et tema nõude alus tuleneb 18.04.2013 sõlmitud ärikliendilepingust. Lepingu allkirjastamisega on kostja muuhulgas andnud kinnituse Admiral Markets AS-i üldtingimustega nõustumise kohta, mis kehtivad kostjaga sõlmitud kliendilepingu suhtes. Vastavalt Admiral Markets AS-i üldtingimuste punktile 1.2.1. kohaldatakse üldtingimusi kõikidele üldtingimuste jõustumise päeval kehtivatele kliendisuhetele. Hageja poolt eksliku kande tegemine leidis aset 15.09.2017 ning hageja ja kostja vaheline kliendisuhe loeti lõpetatuks 12.10.2017, mistõttu on kohaldatavad alates 01.09.2017 kehtivad üldtingimused. Antud lepingutingimusest tulenevalt on hagejal seega tekkinud kahju hüvitamise nõue kostja suhtes. Hageja on kasutanud kostja poolt avatud kauplemiskontodel olevaid vahendeid võlgnevuse tasaarveldamiseks. Ka tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 115 lõikest 1 võib võlgnikupoolse kohustuse rikkumisel võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lõike 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Käesoleval juhul on kostjale antud korduvalt täiendavat tähtaega oma kohustuse täitmiseks ehk 300,00 euro tagasimaksmiseks hageja 2 (9)
pangakontole. Kuna kostja on jätnud kohustuse täitmata, on hagejale tekkinud otsene kahju. Kostjapoolse nõutud teo tegemata jätmise ja hagejale kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos, kuna olukorras, kus kostja oleks täitnud oma kohustuse ning kandnud alusetult saadud rahasumma tagasi hagejale, oleks hagejale põhjustatud kahju jäänud tekitamata. VÕS § 127 lõike 3 kohaselt kostja pidi või oleks pidanud võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ette nägema, kuna lepingu sõlmimisel kinnitas kostja endapoolset tutvumist ning nõustumist kõigi lepingu lisaks olevate tingimustega, mis muuhulgas sisaldas ka sätteid kliendile alusetult kantud raha tagastamiskohustuse ning võimaliku kahju hüvitamise nõude tekke suhtes. Eeltoodust tulenevalt on seega täidetud tingimused kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks hagejale 261,06 euro suuruses summas.
4.Oma 03.09.2018 kohtule esitatud seisukohas märkis hageja, et ta jääb enda hagiavalduses toodud seisukohtade juurde. Arvestades hageja igapäevast majandustegevust, mis puudutab rohkete maksekorralduste täitmist, ning võttes arvesse ka inimlikku faktorit, ei ole paraku võimalik täielikult välistada erandlikel juhtudel valekannete sooritamist. Antud olukorra tekkimise võimalikkust ette nähes on hageja oma üldtingimustes sätestanud sätted selle kohta, kuidas tegutseda ekslikult tehtud kannete puhul, mh kuidas hagejal on õigus kliendile alusetult üle kantud raha kliendilt tagasi nõuda. Kliendilepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud lepingu üldtingimustega nõustumist, mis tähendab, et kostja on aktsepteerinud lepingulise suhte loomist Admiral Markets AS-i ettenähtud tüüptingimustel. Hageja on seisukohal, et tema kliendilepingu üldtingimused ei ole ebamõistlikult kahjustavad, kuna vaidlusalustest tüüptingimustest ei sõltu lepingu täitmise küsitavus. Samuti ei ole tegemist kõrvalekaldumisega seaduse olulistest põhimõtetest, kuna oma sisult peegeldavad antud tüüptingimused alusetu rikastumise regulatsiooni. Hageja ei saa nõustuda sellega, et kostja informeerimisel ekslikult tehtud kandest ei ole näidatud üles suuremat hoolsust. Hageja avastas ekslikult tehtud kande 25.09.2017. Samal kuupäeval püüti ka kostjaga esimest korda antud teemal ühendust võtta, ent kostja ei vastanud hagejapoolsetele korduvatele telefonikõnedele. Ka ei reageerinud kostja hageja pöördumistele pärast 03.10.2017 saadetud hoiatuskirja, mistõttu kuulus pooltevaheline ärikliendileping ülesütlemisele vastavalt üldtingimustele. Kostja on selgitanud, et ei ole saanud kätte hageja 03.10.2017 saadetud kirja, vaid ainult 13.10.2017 lepingu lõpetamise teate ja nõude, kuid hageja loeb kostjale 03.10.2017 saadetud kirja vastavalt oma üldtingimuste punktidele 6.1.1 ja 6.1.2. kätteantuks ning leiab, et on korduvate pöördumistega näidanud üles piisavalt hoolsust ja alus kahjuhüvitise vähendamiseks seega puudub.
5.Tulenevalt kõigest eeltoodust palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 261,06 eurot. Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud, s.o riigilõiv 75,00 eurot, kostja kanda.
6.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule tõenditena: ärikliendilepingu, hageja üldtingimused ning hageja 03.10.2017 ja 13.10.2017 nõudekirjad kostjale. Kostja vastuväited
7.Kostja, kes esitas oma seisukoha kohtule 12.07.2018, palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt hagi rahuldamise või osalise rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat kahjuhüvitist 38,94 euroni ja lugeda see kaetuks hageja poolt juba tasaarveldatud summaga. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
8.Kostja märkis, et kostja kasutas kauplemiskontot kauplemisrobotitega kauplemise strateegiate testimiseks. Kauplemisrobotid teevad tehinguid iseseisvalt ettemääratud parameetrite alusel ja nende igapäevane jälgimine ei ole vajalik. Seetõttu ei jälginud kostja igapäevaselt kauplemiskontot ja ei olnud teadlik sinna ekslikult kantud summast. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et sõlmis hagejaga 18.04.2013 ärikliendilepingu nr H.M.150101. Kostja ei vaidle vastu ka asjaolule, et ta tegi oma kauplemiskontole 15.09.2017 sissemakse summas 300,00 eurot ja, et hageja täitis vastava tehingukorralduse kahekordselt ehk kandis 15.09.2017 kostja kauplemiskontole täiendavad 300,00 eurot, kokku 600,00 eurot. Küll aga sai kostja kauplemiskontole tehtud ekslikust kandest teada alles 3 (9)
01.10.2017 septembrikuu kauplemisraporti vahendusel. Kostja kandis 15.09.2017 kauplemiskontole 300,00 eurot ja teadis ning pidi teadma vaid seda, et tema võimalik vastutus kauplemiskonto tehingute osas on piiratud kauplemiskontol olevate vahenditega. Hagiavalduse kohaselt informeeris hageja kostjat kauplemiskontole tehtud ekslikust kandest kirjalikult alles 03.10.2017 ehk 18 päeva pärast eksliku kande tegemist. Selleks ajaks aga olid kostja kauplemiskontol kahjumlike tehingute tõttu ära kulunud nii sinna sihipäraselt kantud 300,00 eurot, kui ekslikult kantud 300,00 eurot. Vaatamata hagiavalduses märgitule ei ole kostja saanud hagejalt väidetavat 03.10.2017 saadetud kirja, vaid ainult elektrooniliselt saadetud 13.10.2017 lepingu lõpetamise teate ja nõude. Lähtudes lepingupartneri üleolevast ja kärsitust käitumisest, otsustas kostja teatele mitte reageerida ja kuna kostja kahju (tasaarveldatud 38,94 eurot) oli väike ning hageja kandis oma lohaka tegevuse tõttu suuremaid kahjusid (261,06 eurot), siis otsustas kostja mitte kulutada ressursse tasaarveldatud 38,94 euro tagasinõudmiseks. Kui hageja oleks õigeaegselt informeerinud kostjat kontole ekslikult kantud täiendavast 300,00 eurost, ei oleks kostja võimaldanud kauplemisrobotitel kaubelda ja kahju ei oleks tekkinud. Seega on hageja kahju tekitamises ise süüdi ja ei saa selle hüvitamist nõuda kostjalt. Kostja on seega seisukohal, et hageja roll kahju tekkimisel on niivõrd suur, et kostja tuleb täielikult vabastada kahju hüvitamisest või vähendada kahju hüvitist vastavalt VÕS §-dele 139 või 140. Kostja on seisukohal, et hageja, professionaalse investeerimisteenuste pakkuja ja investeerimisühinguna, oleks pidanud üles näitama suuremat hoolsust nii maksekorralduste täitmisel, kui ekslikult tehtud kandest informeerimisel, mistõttu on olemas piisav alus vähemalt kahjuhüvitise vähendamiseks.
9.Kostja hinnangul on Admiral Markets AS-i üldtingimuste punkt 9.5. tüüptingimus ja lähtuvalt VÕS § 42 lõikest 1 tühine. Kostja on seisukohal, et pooltevahelise lepingu olemusega ei saa kuidagi kooskõlas olla põhimõte, mille kohaselt kostja peab hüvitama kahju, mida ei oleks hageja poolse tegevuseta (ekslik ülekanne) tekkinud ja mida oleks saanud hageja hoolsama tegevuse (kiirem informeerimine) kaudu vältida.
10.Kostja esitas enda vastuväidete tõendamiseks kohtule 2017. aasta septembrikuu tehingute aruande. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Käesoleval juhul peab kohus siiski vajalikuks põhjalikumalt käsitleda alljärgnevat.
12.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: Hageja ja kostja sõlmisid 18.04.2013 ärikliendilepingu nr H.M.150101, mille kohaselt osutas hageja kostjale investeerimis- ning investeerimiskõrvalteenuseid. Kostja tegi 15.09.2017 oma Admiral Markets AS-is avatud kauplemiskontole nr 11052424 sissemaksekorralduse summas 300,00 eurot. Hageja täitis vastava tehingukorralduse kahekordselt ehk lisaks nimetatud sissemaksele kandis kostja kauplemiskontole täiendavad 300,00 eurot. Hageja kasutas kostja kauplemiskontol olevaid vabu vahendeid summas 38,94 eurot nn tasaarvelduseks. Hageja lõpetas kostjaga ärikliendisuhte 12.10.2017. Lepingule kohalduvad 01.09.2017 kehtinud Admiral Markets AS-i üldtingimused. Poolte vahel 18.04.2013 ärikliendilepingu nr H.M.150101 sõlmimist tõendab ka hageja poolt kohtule esitatud ärikliendileping (t/l 56-57) ning üldtingimused olemasolu kohtule esitatud 01.09.2017 kehtinud Admiral Markets AS-i üldtingimused (t/l 58-72), mille punkti 1.2.1. järgi 4 (9)
kohaldatakse neid üldtingimusi kõikidele üldtingimuste jõustumise päeval kehtivatele kliendisuhetele. Antud juhul tuleb ka eeldada, et kostja on üldtingimustega (ja nende muudatustega) nõustunud, kuna ta ei ole lepingut üles öelnud.
13.Pooled vaidlevad käesoleval juhul asjaolude üle, millal hageja kostjat ekslikust kandest teavitas, kas hageja üldtingimused, mille kohaselt kuulub kostja kauplemiskontole ekslikult kantud summa kostja poolt hagejale tagastamisele on tühine või mitte ning kas esineb alus hüvitise vähendamiseks, põhjusel, et hageja oleks pidanud ülekande tegemisel ja ekslikust kandest teatamisel üles näitama suuremat hoolsust või mitte.
14.Kohus võtab esiteks seisukoha selles osas, millal saab lugeda hageja kostjat ekslikust kandest teavitatuks. Hageja väitel on ta korduvalt pöördunud kostja poole, et kostja tagastaks temale ekslikult kantud rahasumma. Esimest korda võttis hageja kostjaga telefoni teel ühendust 25.09.2017, millele kostja ei reageerinud. Seejärel püüti kostjaga veel korduvalt telefoni teel ühendust saada, ent tulutult. Kirjalikud pöördumised leidsid aset 03.10.2017 ning 13.10.2017. Kostja sai enda sõnul kauplemiskontole tehtud ekslikust kandest teada alles 01.10.2017 2017. aasta septembrikuu kauplemisraporti vahendusel. Hageja teatas hagiavalduse kohaselt kostjat kauplemiskontole tehtud ekslikust kandest kirjalikult alles 03.10.2017 ehk 18 päeva pärast eksliku kande tegemist. Kostja sõnul ei saanud ta nimetatud teadet kätte. Kostja sai enda sõnul kätte ainult elektrooniliselt saadetud 13.10.2017 lepingu lõpetamise teate ja nõude, kuid selleks ajaks olid juba kostja kauplemiskontol kahjumlike tehingute tõttu ära kulunud nii sinna sihipäraselt kantud 300,00 eurot, kui ka ekslikult kantud 300,00 eurot.
15.Vastavalt üldtingimuste punktile 6.1.1. teatab klient lepingu sõlmimisel Admiral Markets AS-ile oma e-posti aadressi ning teabevahetus ja teadete edastamine kliendi ja Admiral Markets AS-i vahel toimub üldjuhul veebilehel või muude elektrooniliste sidevahendite abil, sh kaupleja kabinetis, kauplemisplatvormis ja e-posti teel. Admiral Markets AS saadab kliendile adresseeritud isikliku informatsiooni e-posti teel, välja arvatud kui on kokku lepitud teisiti. Üldtingimuste punkti 6.1.2. kohaselt loetakse Admiral Markets AS-i poolt posti või e-posti teel saadetud isiklikud teated kliendi poolt kättesaaduks, kui Admiral Markets AS on teate saatnud kliendi teatatud või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressile ning teate saamisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi teel. Asjaolu, et hageja teatas kostjale ekslikust kandest telefoni teel 25.09.2017, kohtule tõendatud ei ole. Ka ei ole kohtule tõendatud, et kohtule esitatud 03.10.2017 kiri (t/l 73-74) on tõepoolest kostjale saadetud. Kostja kinnitas, et kostja sai kätte 13.10.2017 (t/l 75-77) saadetud teate. Seega saab lugeda, et hageja teavitas kostjat ekslikust kandest hiljemalt 13.10.2017. Seejuures on aga oluline, et kostja märkis ise, et ta sai ekslikust kandest teada 01.10.2017 2017. aasta septembrikuu kauplemisraporti (t/l 85-89) vahendusel.
16.Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas hageja üldtingimuse punkti 9.5., mille kohaselt tekib Admiral Markets AS-il otsene kahju hüvitamise nõue kliendi vastu kliendile alusetult kantud raha, instrumentide või muu vara suhtes, mida klient ei ole vabatahtlikult Admiral Markets AS-ile tagastanud 3 (kolme) tööpäeva jooksul Admiral Markets AS-ilt vastava teate saamisest ning mida Admiral Markets AS-il ei ole võimalik blokeerida ja/või debiteerida kontolt, misjuures on klient kohustatud Admiral Markets AS-ile hüvitama tekkinud kahju ja kulu ning nende sissenõudmisega seotud kulud, on tühine või mitte. Kostja hinnangul on üldtingimuste punkt 9.5. lähtuvalt VÕS § 42 lõikest 1 tühine. Kostja on seisukohal, et pooltevahelise lepingu olemusega ei saa kuidagi kooskõlas olla põhimõte, mille kohaselt kostja peab hüvitama kahju, mida ei oleks hagejapoolse tegevuseta (ekslik ülekanne) tekkinud ja mida oleks saanud hageja hoolsama tegevuse (kiirem informeerimine) kaudu vältida. Hageja on aga seisukohal, et üldtingimused ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustavad, kuna vaidlusalustest tüüptingimustest ei sõltu lepingu täitmise küsitavus. Samuti ei ole tegemist kõrvalekaldumisega seaduse olulistest põhimõtetest, kuna oma sisult peegeldavad antud tüüptingimused alusetu rikastumise regulatsiooni. 5 (9)
17.Tulenevalt VÕS § 42 lõikest 1 on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Seejuures ei ole käesoleval juhul VÕS § 42 lõikes 3 eraldi asjakohast tüüptingimust nimetatud.
18.Vastavalt VÕS § 42 lõikele 3 laieneb regulatsioon ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele, millisel juhul eeldatakse, et tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav. Eeldus kehtib aga seni, kuni seda ei ole ümber lükatud. Ka kohaldatakse VÕS § 36 lõike 3 järgi, juhul kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis, käesolevas jaos sätestatut nende vahel sõlmitud lepingutele sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.
19.Kuigi vastavalt Riigikohtu 30.04.2007. aasta otsuse tsiviilasjas 3-2-1-150-06 punktile 17 peab pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes tüüptingimuste regulatsiooni, esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lõike 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena, ei ole kostja käesoleval juhul eelnimetatud asjaolusid tõendanud. Kuivõrd aga pooled ei vaidle käesoleval juhul asjaolude üle, et üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega, mis on hageja poolt eelnevalt väljatöötatud, et pooled ei ole neid eraldi läbi rääkinud, et pooltevahelises lepingus oli konkreetne viide üldtingimustele, samuti et kostjal oli võimalus nendega tutvuda ning kostja ei saanud nende sisu mõjutada, millele vaatamata oli kostja nimetatud tüüptingimustega nõus ja sai aru, et need kuuluvad lepingu juurde ja üldtingimused said lepingu osaks, siis loeb ka kohus, et üldtingimuste näol oli tegemist tüüptingimustega, millele kohaldub VÕS-is sätestatud tüüptingimuste regulatsioon.
20.Kohtu arvates sõltub see, kas tüüptingimust saab lugeda ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks, antud juhul eelkõige sellest, mil määral kaldub tüüptingimus kõrvale seaduses sätestatust. Seejuures märgib kohus, et ka vastavalt VÕS I kommenteeritud väljaandele (lk 125, 127) võib tüüptingimusteks olla ka kõrvalkohustusi sisaldavad lepingutingimused, mis ei pea olema seotud lepingu põhikohustuse ega eesmärgiga ning tüüptingimuste regulatsioon laieneb ka kokkulepetele lepinguväliste nõuete kohta. Tüüptingimuste kehtivuse tuvastamiseks tuleb antud juhul hinnata, mil määral erineb üldtingimustes sätestatud regulatsioon alusetu rikastumise regulatsioonist.
21.VÕS § 1028 järgi peab isik, juhul kui ta on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui: 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus; 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud; 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. VÕS § 1033 lõike 1 kohaselt ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1035 lõike 1 järgi ei kohaldata TsMS §-s 1033 sätestatut juhul, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt ei kohaldata VÕS §-s 1033 sätestatut ka juhul, kui saadu hävimine, äratarvitamine või kahjustumine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks vastavalt käesolevas peatükis sätestatule.
6 (9)
22.Tulenevalt eeltoodust on VÕS § 1028 suunatud õigusliku aluseta tehtud soorituse tagajärjel saadu tagastamisele. Käesoleval juhul on kostjale ekslikult kantud üle liiga palju raha, ekslikult kantud summa osas toimus raha ülekandmine õigusliku aluseta ning antud juhul ei esine ka VÕS § 1028 lõikes 2 nimetatud nõuet välistavaid asjaolusid. Seejuures on oluline ka asjaolu, et hageja arvas ekslikult, et ta täidab oma lepingust tulenevat kohustust. Ka VÕS III kommenteeritud väljaande (lk 586, 588, 597) kohaselt on alusetu rikastumisega tegemist juhul kui lepingupool tasub rohkem kui ta on lepingu alusel kohustatud. Juhul kui saaduks on raha või väärtpaberid, on rikastumise äralangemine väga erandlik ja tuleb kõne alla üksnes juhul kui konkreetne saajale üleantud rahasumma temalt varastatakse või kaob või läheb muul viisil tema valdusest välja. Rahasumma „äratarvitamine“ ei too aga reeglina kaasa rikastumise äralangemist, kuna võimaldab saajal säästa muid kulutusi. Kuna antud juhul ei avaldatud kohtule ka täpset kuupäeva, millal raha „ära tarvitati“, ei ole välistatud ka saaja pahausksus VÕS § 1035 tähenduses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa kostja ka tugineda rikastumise äralangemisele, kuna ta pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks, sest ta oli alla kirjutanud tüüptingimustele, mis kohustasid teda hageja poolt kostjale tehtud ülekandeid kontrollima (t/l 68 pöördel). Ka vastavalt Riigikohtu 27.05.2015. aasta otsuse tsiviilasjas 3-2-1-53-15 punktile 10 saab, juhul kui üks lepingupool tasub teisele kohustust täites rohkem, kui ta oleks lepingu alusel kohustatud, ta enam tasutu VÕS § 1028 alusel tagasi nõuda. Tulenevalt kõigest eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaldutud tüüptingimusega kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ning seetõttu ei ole tüüptingimus ka tühine. Samuti ei ole käesoleval juhul üldtingimustes sätestatu vastuolus avaliku korra või heade kommetega või riku isiku põhiõigusi VÕS § 5 tähenduses. Ka juhul kui tüüptingimused ei oleks lepingu osaks või kui tüüptingimus oleks tühine, tuleks jätta eeltoodule tuginedes hagi rahuldamata.
23.Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hageja oleks pidanud ülekande tegemisel ja ekslikust kandest teatamisest üles näitama suuremat hoolsust. Kostja on seisukohal, et hageja roll kahju tekkimisel on niivõrd suur, et hageja tuleb täielikult vabastada kahju hüvitamisest. Kui kohus nimetatuga ei nõustu, leiab kostja, et hageja, professionaalse investeerimisteenuste pakkuja ja investeerimisühinguna, oleks pidanud üles näitama suuremat hoolsust nii maksekorralduste täitmisel, kui ekslikult tehtud kandest informeerimisel, mistõttu on olemas piisav alus vähemalt kahjuhüvitise vähendamiseks. Kostja pidi teadma vaid seda, et tema võimalik vastutus kauplemiskonto tehingute osas on piiratud kauplemiskontol olevate vahenditega. Hageja aga ei nõustu sellega, et hageja ei ole näidanud kostja informeerimisel üles piisavat hoolsust. Hageja avastas ekslikult tehtud kande 25.09.2017. Samal kuupäeval püüti ka kostjaga esimest korda antud teemal ühendust võtta. Ka hilisemate korduvate pöördumistega on hageja enda sõnul näidanud üles piisavalt hoolsust ja alus kahjuhüvitise vähendamiseks seega puudub.
24.Kohtu hinnangul tuleb majandustegevuses tegutsevate, eeldatavalt võrdsete lepingupartnerite puhul, vähemalt eeldada lepinguvabadust. Ka ei ole kostja antud juhul väitnud, et ta proovis tüüptingimust muuta, kuna tüüptingimus talle ei sobi, sest kostja kasutab kauplemisroboteid, kes teevad tehinguid iseseisvalt. Samuti leiab kohus, et juhul kui hageja oleks keeldunud tüüptingimuste muutmisest, oleks kostja pidanud seadistama oma kauplemisrobotid nii, et investeerimiseks kasutataks üksnes kostja poolt soovitud summas raha. Juhul kui see ei ole aga tehniliselt või muul põhjusel võimalik, oleks kostja pidanud ka ise jälgima oma kontol toimuvat tihedamalt kui üks kord kuus. Nimetatud tingimuste sätestamine ei ole kohtu hinnangul kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seega leiab kohus, et raha „tarvitati ära“ kostja enda tegevusetuse ja tema kanda oleva äririski tulemusena, mistõttu ei kuulu hageja poolt kostjalt nõutud summa ühelgi juhul ka vähendamisele.
25.Eelpool toodust tulenevalt on ka antud juhul leping vastavalt VÕS § 8 lõikele 2 lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega tuleks kohustus vastavalt VÕS § 76 lõikele 1 täita vastavalt lepingule. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 2 tuleb, juhul kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui 7 (9)
see on määratletav lepingu alusel, kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub aga kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Antud juhul muutus kohustus sissenõutavaks hiljemalt 16.10.2018. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. VÕS §-i 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punkti 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele 261,06 eurot. Tsiviilasja hinna määramine
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS § 133 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palus kostjalt välja mõista 261,06 eurot, on nimetatu ka käesoleva tsiviilasja hind. Menetluskulude jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
28.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab antud juhul menetluskulud kindlaks käesoleva kohtuotsusega.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 75,00 eurot (riigilõiv). TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja hageja poolt nõutava riigilõivu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus selgitab, et kuivõrd vastavalt TsMS § 138 lõikele 2 on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv, misjuures hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt kohaldub ka riigilõivu hüvitamise nõudele otsusest tulenev kulude jaotus, siis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 75,00 eurot.
30.TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul ei sisalda nõudesumma käibemaksu.
8 (9)
31.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul ei taotlenud hageja, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja ka viivise.
32.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.