A Bygg Import og Service AS hagi Norges Hus Tootmise OÜ vastu kahju ja viivise nõudes 73 024,39 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: A Bygg Import og Service AS (Norra registrikood 913 673 123), lepinguline esindaja advokaat Risto Sidok Kostja: Norges Hus Tootmise OÜ (registrikood 12601555), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kohtuistungil 02.11.2017. a ja 28.09.2018. a
RESOLUTSIOON
Jätta A Bygg Import og Service AS hagi Norges Hus Tootmise OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
Menetluskulud jätta hageja kanda. Rahuldada osaliselt kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 3 163,3 eurot. Mõista A Bygg Import og Service AS-ilt (Norra registrikood 913 673 123) Norges Hus Tootmise OÜ (registrikood 12601555) kasuks välja menetluskulu 3 163,3 eurot. Kohustada A Bygg Import og Service AS-i resolutsiooni punktis 2.3 väljamõistetud menetluskuludelt tasuma Norges Hus Tootmise OÜ kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-17-4267 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõuded ja seisukohad
A Bygg Import og Service AS (hageja) esitas hagi Norges Hus Tootmise OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis summas 58 254,12 eurot ning viivisvõlgnevus kuni 17. märtsini 2017. aastal (k. a) summas 10 109,94 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel põhinõudelt summas 58 254,12 eurot alates 18.03.2017. a kuni põhinõude summas 58 254,12 eurot täieliku faktilise tasumiseni.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 2014.a juunis lepingu, mille kohaselt kohustus kostja valmistama ning püstitama lepingu tingimustele vastava maja aadressile Norra Kuningriik, Xxxx (edaspidi Leping). Hageja kohustus kostjale maja eest tasuma osamaksetega vastavalt Lepingus kokkulepitule.
4.13.oktoobril 2014. a leppisid pooled kokku, et seoses garaaži materjalide muutusega tasub hageja kostjale täiendavalt 13 429,80 eurot. Kokku kohustus hageja kostjale tasuma Lepingu tingimustele vastava maja püstitamise eest seega 158 429,80 eurot.
5.Hageja on kostjale Lepingu alusel tasunud viis esimest osamakset kogusummas 125 000 eurot. Lisaks on hageja kostjale tasunud garaaži materjalide muutmisega seoses kostja poolt väljastatud arve alusel summa suuruses 13 429,80 eurot. Garaažiga seoses tööd tehti. Kokku on seega hageja Lepingu alusel 2014. a. oktoobri seisuga kostjale tasunud 138 429,80 eurot.
6.Hageja tasus 13.11.2014. a kostjale osamakse summas 20 000 eurot. Tõene ei ole aga see, et nimetatud makse tegemise seisuga oli pooltevahelise lepingu esemeks olev maja valmis väljast. Hageja tegi nimetatud makse kostjale enne kui ta seda sõlmitud lepingu kohaselt oleks pidanud tegema. Hageja möönab, et võttis makse tegemisega riski, et kostja ei ehita maja väljast valmis. Nimetatud risk realiseerus.
7.Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et maja tarneaeg on 2014. a. august. Kostja kinnitas, et maja valmib hiljemalt 12.09.2014. a. Maja ei ole käesoleva hagi esitamiseni valminud. Alates 2015. a. märtsist on kostja lõpetanud majaga seotud tööde tegemise. Hageja on kostjat korduvalt teavitanud probleemidest maja ehitamisega.
8.01. aprilli 2015. a vastuses kinnitas kostja, et saadab töömehed ja materjalid objektile hiljemalt 15. aprillil 2015. a. Ühtlasi kinnitas kostja oma kohustust tasuda akende eest kolmandale isikule ca 10 000 eurot.
9.2015. a mais teatas kostja, et seoses kostja raske majandusliku olukorraga ei ole kostjal võimalik kolmandale isikule tasuda majale tellitud akende eest. Hageja tasus kostja nimel ASle Xxxx akende tarnimise kiirendamise eesmärgil 5 000 eurot.
2 (10)
2-17-4267
10.01. juuli 2015. a vastusega kinnitas kostja, et ei täida Lepingut edasi enne kui hageja on kas kostjale või kolmandale isikule akende eest tasunud 15 014,58 eurot. Maja akende hind oli hõlmatud Lepingu maksumusega ning mh akende eest kohustus hageja kostjale tasuma osamakse suuruses 20 000 eurot tasumisega alles pärast maja valmimist väljast. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejale aknad tarninud.
11.Lepingu kohaselt kohustus hageja kostjale valmistama valmis maja. Lepingus olid pooled isegi fikseerinud, et millised aknad peavad majal olema. Lepinguga ei olnud kaetud üksnes korstnaplekk, elektriinstallatsioonid, torutööd ning parkett.
12.Kostja ei tarninud majale ega pannud majale aknaid, väljast jäi tegemata fassaad, sees jäid tegemata kipsitööd ja paigaldamata vill.
13.Hagejal jäi 2 viimast osamakset kostjale tegemata kuna kostja oli pankrotieelses olukorras ja hagejale sai selgeks, et kostjal ei ole võimalik maja lõpuni ehitada. 2015. a juulis teatas kostja hagejale Lepingu täitmise suutmatusest. Nimetatud ajast loeb hageja Lepingu kostja poolse täitmise suutmatuse tõttu üles öelduks.
14.Hageja on olnud sunnitud Lepinguga kostja kohustustena kokkulepitud tööd ja materjalid tellima kolmandatelt isikutelt. Hageja on pärast kostja poolt Lepingu täitmisest keeldumist Lepingu täitmiseks teinud kulutusi summas 73 254,12 eurot. Hageja oleks kohustunud Lepingu kohaselt kostjale tasuma veel aga üksnes (20 000 – 5 000) 15 000 eurot. Seega on kostja poolt Lepingu rikkumisega tekkinud hagejale kokku kahju suuruses (73 254,12-15 000) 58 254,12 eurot.
15.Kostjal tuleb viivisena 17. märtsi 2017. a seisuga tasuda kokku 10 109,94 eurot. Kostja vastuväited hagile
16.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
17.Hageja ja kostja sõlmisid 2014. a augustis lepingu, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale valmis maja komplekti ning tarnima selle Norra Kuningriigis, Xxxxis asuvale ehitusplatsile 2014. a augustis ja selle seal kokku monteerima. Lepingu kohaselt oli majakomplekti hind 60 000 eurot ning jooniste, tootmise, tarne ja montaaži hind 85 000 eurot.
18.Montaaži maksumuseks lepinguväärtusest oli 20 000 eurot, so viimased kaks osamakset ehk 10 000 eurot pärast kipsitööde lõpetamist majas ning 10 000 eurot üleandmisel.
19.Kostja ei vaidle vastu sellele, et hageja on tasunud viis esimest osamakset kogusummas 125 000 eurot. Sealhulgas tasus hageja 13.11.2014. a viienda osamakse summas 20 000 eurot ehk osamakse, mis muutus sissenõutavaks pärast maja valmimist väljast.
20.Hageja on ebaõigel seisukohal, et maja valmimisaeg ehitusplatsil oleks pidanud olema 2014.a augustis või et kostja on kinnitanud, et maja valmib hiljemalt 12.09.2014. a. Tarnetähtaeg ei ole sama, mis ehitusplatsil maja püstitamise tähtaeg.
21.Kostja arvates puudub vaidlus selles, et maja on toodetud, püstitatud, selle katusekonstruktsioonid on valmis ja maja on väljast valminud ning hageja on müügieseme ja tööd vastu võtnud.
22.Hageja pole esitanud tänini mitte ühtegi pretensiooni seoses maja tarnimise ja püstitamisega. Hageja pole andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
3 (10)
2-17-4267
23.Aknad ja nende paigaldamine ei olnud Lepingujärgseks tööks, vaid oli lisatööks, mille hageja kostjalt tellis. Kostja tarnis aknad ehitusplatsile, kuid sellest hoolimata ei tasunud hageja Lepingujärgseid lõppmakseid (10 000 eurot kipsitööde eest ja 10 000 eurot maja üleandmisel) ja lisatööde eest 20 000 eurot. Sellist kokkulepet, et hageja tasub kostjale lisatööde eest ning kipsitööde eest alles pärast akende tarnimist, poolte vahel ei olnud.
24.Aknad tarnis AS Xxxx otse hagejale. Kostja tegi kõik välistööd ära. Hoone sisetööd jäid kostja poolt lõpetamata. Kostja ei ole nõudnud hagejalt raha sisetööde eest.
25.Isegi kui majal oleks olnud puuduseid, mida kostja võimalikuks ei pea, siis on hageja minetanud õiguse puudustele tugineda. Kuivõrd hageja pole tänini teatanud, milles seisneb töö lepingutingimustele mittevastavus ega ole seda kordagi täpselt kirjeldanud, siis hageja minetas õiguse tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele.
26.Hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist välisfassaadi tööde eest, kuna need tööd olid juba teostatud. Samuti ei saa nõuda garaažiuste paigaldamise eest ega katusepleki ja korstnapleki paigaldamise eest, kuna need ei olnud lepingujärgseks tööks.
27.Hageja on esitanud kulutuste tõendamiseks kuupäevaliselt varasemad arved, kui kostja oli hageja väitel keeldunud lepingut täitmisest. Hageja poolt väidetavalt tehtud kulutused on ebamõistlikult suured.
28.Tegemist ei olnud nn „võtmed kätte“ lahendusega. Hageja oleks pidanud nagunii tegema täiendavaid kulutusi.
29.Pole selge, kuidas on viivise arvestus kujunenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas: -
Pooled sõlmisid 2014. a juunis lepingu, mille kohaselt kohustus kostja püstitama lepingu tingimustele vastava maja aadressile Norra Kuningriik, Xxxx.
-
13.10.2014. a leppisid pooled kokku, et seoses garaažiga tasub hageja kostjale täiendavalt 13 429,80 eurot. Kokku kohustus hageja kostjale tasuma Lepingu tingimustele vastava maja püstitamise eest seega 158 429,80 eurot.
-
Hageja on kostjale Lepingu alusel tasunud viis esimest osamakset kogusummas 125 000 eurot.
-
Lisaks on hageja kostjale tasunud garaaži materjalide muutmisega seoses Kostja poolt väljastatud arve alusel summa suuruses 13 429,80 eurot.
-
Hageja tasus 13.11.2014. a kostjale osamakse summas 20 000 eurot.
-
Kokku on seega hageja Lepingu alusel 2014. a. oktoobri seisuga kostjale tasunud 138 429,80 eurot.
-
Hageja tasus kostja nimel AS-ile Xxxx akende eest 5 000 eurot.
-
Hagejal jäi kostjale tasumata 2 viimast osamakset kokku 20 000 euro ulatuses.
4 (10)
2-17-4267
32.Hageja nõuab kulutuste hüvitamist, mis olid vajalikud maja lõpuni ehitamiseks, kuid mis oli kostja kohustuseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kui asja asutakse alles valmistama, toimub eristamine töövõtulepingu ja müügilepingu vahel selle alusel kas suurem osa kohustustest on seotud tööde tegemisega või mitte. Samas võib olla tegemist ka mõlema lepinguga kui neid on võimalik eristada. Hageja väitel oli tegemist töövõtulepinguga. Kostja väitel oli tegemist müügilepingu ja töövõtulepinguga. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vaidluse lahendamise seisukohalt oluline, kas tegemist oli töövõtulepinguga või müügilepinguga.
33.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Hageja väitel leppisid pooled kokku selles, et hagejale antakse üle valmis maja. Kostja väitel ei olnud tegemist nn „võtmed kätte“ kokkuleppega. Teenuse osutamise lepingu 2014/A BYGG lepivad pooled kokku, et Norges Hus Tootmise OÜ püstitab valmis maja maksumusega 60 000 eurot, millele lisandub jooniste, tootmise, tarne ja montaaži maksumus summas 85 000 eurot. Lepingu lisas „Ehitise ja tarne kirjeldus“ on märgitud, et lepingu hulka kuuluvad välisseinad (fassaad puidust välisvoodriga; 30 mm õhutus; tuuletõke 0,4 mm; 200 mm karkass, täidetud 50 mm villaga; 12 mm OSB-plaadid; 12,5 mm kipsplaadid), siseseinad (kipsplaadid; 12 mm OSBplaadid; 100 mm karkass, täidetud villaga; 12 mm OSB-plaadid), põrandakonstruktsioon (2.korrus)/vahelagi (roheline 22 mm puitlaastplaat DURELIS; talastik vastavalt staatikaarvutustele; heliisolatsioon, 200 mm mineraalvilla; 0,2 mm aurutõke; 50 mm karkass, villaga täidetud; kipsplaadid), katusekonstruktsioon (Monier klassik MUST; 40x60 katusekivi roovid, cc 625 mm; 30x50 mm distantsliistud, cc 625 mm; 0,4 mm hingav katuse aluskate; talad, konstruktsioonipuit, cc 625 mm vastavalt staatikaarvutustele; soojustus, 250 mm mineraalvill; 0,4 mm aurutõke; 50 mm lisakarkass, täidetud villaga, kipsplaadid), vihmaveesüsteem (poolümarad rennid), välisuks, aknad ja rõduuksed (valged puitaknad; aknalengid), sisetrepp (puidust), siseuksed, liistud, tootmisjoonised. Lepingu lisa kohaselt ei sisalda hinnapakkumine korstnaplekki, katuseplekki, elektriinstallatsioone, torutööd ning parketti (I kd tl 4-7, tõlge I kd tl 8-14). Nimetatud lepingust ja selle lisast nähtub, et pooled pidasid valmis maja all silmas lepingu lisas kirjeldatud tööde tegemist ja materjalide paigaldamist, mistõttu ei saanud olla tegemist kokkuleppega mis pidi tähendama nn „võtmed kätte“ lahendust. Kohtule esitatud hinnapakkumine (I kd tl 162-170) kinnitab seda, et kostja ei pidanud tegema kõiki töid (korstnaplekk, katuse ääreplekid, elektriinstallatsioonid, torutööd, liistud). Lisaks eeltoodule ei nähtu Lepingust ega hinnapakkumisest, et kostja tööde hulka oleks kuulunud ka siseviimistlus. Samuti ei kuulunud kostja tööde hulka vundamendi valmistamine (Lepingu punkti 4 kohaselt oli vundamendi olemasolu kostja tööde graafiku kokkuleppimise eelduseks (I kd tl 4-7, tõlge I kd tl 8-14).
34.Vaidlust ei ole selles, et 13.10.2014. a leppisid pooled kokku, et seoses garaažiga tasub hageja kostjale täiendavalt 13 429,80 eurot. Hageja kinnitusel garaažiga seoses tööd tehti. Seega ei ole kohtu hinnangul garaažiga seotud lisakokkulepe käesolevas asjas vaidluse lahendamise seisukohalt oluline.
5 (10)
2-17-4267
35.Hageja väitel ei tarninud kostja majale ega paigaldanud majale aknaid, väljast jäi tegemata fassaad, sees jäid tegemata kipsitööd ja paigaldamata vill. Kostja ei eita, et kostjal jäid tööd lõpetamata. Kostja väitel tegi kostja kõik välistööd ära, kuid hoone sisetööd jäid kostja poolt lõpetamata. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hoone sees jäi kostjal lõpuni tegemata kipsitööd ja lõpuni villa paigaldamine. Puuduste esinemist peab tõendama antud juhul hageja. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostjal jäid välistööd (fassaadi paigaldamine) täielikult tegemata. Hageja on kohtule esitanud fotod hoonest. Kostja ei vaidle vastu sellele, et fotodel on kujutatud vaidlusalust hoonet väljast ja seest. Kostja vastuväide seisneb selles, et ei ole teada, millal on fotod tehtud. Kohtu hinnangul tõendab fotode väljatrüki päises sisalduv info fotode tegemise kuupäeva, milleks on 09.juuni 2015. a (I kd tl 171-230). Kohtul puudub alus järelduseks, et kuupäeva oleks tagantjärgi muudetud. Hoone väliskülgedest tehtud fotodelt nähtub, et osaliselt on fassaadikate paigaldamata. Valdavalt on fassaadikate paigaldatud (I kd tl 183, 185-186, 188-195). Eposti aadressilt xxxx 05.08.2015 e-posti aadressile xxxx saadetud ekirja kohaselt on aadressil Xxxx vajalik lõpetada välisfassaadi tööd. (I kd tl 41, tõlge I kd tl 103). Nimetatud tõenditest kogumis loeb kohus tuvastatuks, et kostjal oli 05.08.2015. a seisuga suuremas osas tehtud välisfassaadi tööd, kuid need olid lõpetamata.
36.Hoone sisemusest tehtud fotodelt nähtub seintes, laes ja katuse all puidust karkass, mis on kohati kaetud OSB-plaadiga, suuremas osas katmata. Üheltki fotolt ei nähtu paigaldatud kipsplaati ega soojustusmaterjali (villa) (I kd tl 172-181, 197-230). E-posti aadressilt xxxx 05.08.2015 e-posti aadressile xxxx saadetud ekirja kohaselt on aadressil Xxxx vajalik kogu majas paigaldada kipsplaadid ja maja seinte ning katuse isolatsioon (I kd tl 41, tõlge I kd tl 103). Nimetatud tõenditest kogumis loeb kohus tuvastatuks, et kostjal oli 05.08.2015. a seisuga hoone sisemuses täies ulatuses paigaldamata kipsplaadid ja soojustusmaterjal (vill). Nimetatud tõenditest ei nähtu, et kipsplaat ja vill oleks paigaldamata osaliselt.
37.Hageja heidab kostjale ette ka akende tarnimata ja paigaldamata jätmist. Vaidluse all ei ole, et hageja tasus ise akende eest Xxxx AS-ile 5 000 eurot. 20.02.2015. a Norges Hus Tootmise OÜ ja Xxxx AS vahel sõlmitud ostu-müügilepingu RP 15/00611 kohaselt kohustus Norges Hus Tootmise OÜ akende eest Xxxx AS-ile tasuma kokku 15 014,58 eurot (I kd tl 30-35). 16.03.2015. a on Xxxx AS esitanud Norges Hus Tootmise OÜ-le arve nr 1530092 summas 15 014,58 eurot puitakende komplekti eest (I kd tl 68). Kostja väitel tarniti aknad ehitusplatsile. Hageja on kohtuistungil ka ise kinnitanud, et aknad saadi, kuid kellelt, on vajalik täpsustada. Hoone väliskülgedelt tehtud fotodelt nähtub, et 09.06.2015. a seisuga on aknad hoonele paigaldamata (I kd tl 171, 182-183, 189-196). E-posti aadressilt xxxx 05.08.2015. a e-posti aadressile xxxx saadetud e-kirja kohaselt on aadressil Xxxx vajalik akende paigaldus (I kd tl 41, tõlge I kd tl 103). Nimetatud tõenditest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et kostja poolt teostatud töö puuduseks oleks olnud akende tarnimata jätmine. Eeltoodust tulenevalt saab kostja töö puuduseks lugeda üksnes akende paigaldamata jätmist.
38.Hageja väitel kandis ta kostja poolt tegemata tööde osas kulutusi kokku summas 73 254,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab kohus hinnata, kas ja kui palju on hageja kandnud kulutusi seoses välisfassaadi tööde lõpetamise, hoone sees kipsplaadi paigaldamise, hoone sees villa paigaldamise ja hoonele akende paigaldamisega.
39.E-posti aadressilt xxxx 05.08.2015. a e-posti aadressile xxxx saadetud e-kirja kohaselt on aadressil Xxxx vajalike tööde kogumaksumuseks 85 000 norra krooni (I kd tl 41, tõlge I kd tl 103). Antud e-kirjast ei ole kohtu hinnangul võimalik teha järeldust selle kohta, millises ulatuses on vajalik teha kulutusi seoses akende ja kipsplaadi paigaldusega, villa paigaldusega ning välisfassaadi tööde lõpetamisega. Xxxx AS 01.08.2015. a arve nr 5 6 (10)
2-17-4267 kohaselt on hageja poolt ostetud 13 mm Norgipsi kipsplaati summas 3 450 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 42). Xxxx AS 25.08.2015. a arve nr 130 kohaselt on hageja poolt ostetud 13 mm Norgipsi kipsplaati summas 3 900 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 44). Xxxx AS 28.08.2015. a arve nr 154 kohaselt on hageja poolt ostetud kipsplaadi kruvid summas 126 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 45). Xxxx AS 07.09.2015. a arve nr 219 kohaselt on hageja poolt ostetud 13 mm Norgipsi kipsplaati summas 3 600 norra krooni (millele lisandub käibemaks) ning tellitud materjalide transport hinnaga 800 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 47). Xxxx AS 29.09.2015. a arve nr 405 kohaselt on hageja poolt ostetud 13 mm Norgipsi kipsplaati summas 7 800 norra krooni (millele lisandub käibemaks) ning tellitud materjalide transport hinnaga 1 000 norra krooni. (I kd tl 48). Xxxx 27.07.2015. a arve nr 1061-2 kohaselt on hageja poolt ostetud Norgipsi kipsplaati summas 32 329,64 norra krooni ning kipsplaadi kruvisid summas 1 007,28 norra krooni. (I kd tl 49). Seega on hageja poolt ostetud kipsplaati kokku summas 51 079,64 norra krooni ja kipsplaadi kruvisid kokku summas 1 133,28 norra krooni ning tasutud transpordi eest kokku 1 800 norra krooni. Kokku seega kipsplaadi ostmise ja tarnimisega seotud kulutusi summas 54 012, 92 norra krooni, millele lisandub käibemaks 25%, s.o kokku 67 516,15 norra krooni.
40.Xxxx AS 28.08.2015. a arve nr 156 kohaselt on hageja poolt ostetud Rockwool kivivilla summas 2 753,25 norra krooni (millele lisandub käibemaks) ning tellitud materjalide transport hinnaga 800 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 46). Xxxx AS 29.07.2015. a arve nr 2810 kohaselt on hageja poolt ostetud Rockwool kivivilla kokku summas 29 042,41 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 50). Xxxx AS 29.07.2015. a arve nr 2811 kohaselt on hageja poolt ostetud Rockwool kivivilla summas 46 376,63 norra krooni (millele lisandub käibemaks) (I kd tl 51). Seega on hageja poolt ostetud kivivilla kokku summas 78 172,29 norra krooni ning tasutud transpordi eest 800 norra krooni. Kokku seega kivivilla ostmise ja tarnimisega seotud kulutusi summas 78 972,29 norra krooni, millele lisandub käibemaks 25%, s.o kokku 98 715,36 norra krooni.
41.Nimetatud arvetest on tarneaadressina (leveringsadresse) märgitud Xxxx järgmistele arvetele - xxxx AS 01.08.2015. a arve nr 5 (I kd tl 42), Xxxx 27.07.2015. a arve nr 1061-2 (I kd tl 49), xxxx AS 29.07.2015. a arve nr 2810 (I kd tl 50), Xxxx AS 29.07.2015. a arve nr 2811 (I kd tl 51). Seega saab nimetatud arvetest järeldada, et arvetel märgitud kaup tarniti aadressile Xxxx. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ülejäänud arvetel märgitud kaup oleks tarnitud aadressile Xxxx. Ülejäänud arvetel on tarneaadressiks märgitud mitte Xxxx, vaid Xxxx.
42.Ehkki hageja poolt kohtule esitatud arvetel on märgitud lisaks teisi ehitusmaterjale, ei saa ainuüksi arvest teha järeldust selle kohta, et arvetel märgitud muude ehitusmaterjalide osas oleks kostja töös esinenud puuduseid. Kohus saab arvesse võtta ainult neid puuduseid, millele hageja on tuginenud. Seejuures jääb kohtule selgusetuks, millise väidetava kostja töös esineva puudusega on seotud arvetel märgitud OSB-plaadid, aurutõke, roovimaterjal ning arvetel L 13628, L 13565, L 13513, 13452, L 13397, L 13330, L 13278 ja L 13656 märgitud metallist tellingute materjalid (I kd tl 42-65). Hageja poolt viidatud puudustega (kostja ei tarninud ega pannud majale aknaid, väljast jäi tegemata fassaad, sees jäid tegemata kipsitööd ja paigaldamata vill) arvetelt nähtuvad muid ehitusmaterjale seostada ei ole võimalik.
43.Hageja on kohtule esitanud K S nimega kinnituse selle kohta, et „Mina ... (Norra ehitusspetsialist) kinnitan käesolevaga, et kõik arvetel nr 5, 57, 130, 154, 156, 219, 405, 1061-
7 (10)
2-17-4267 2, 2810, 2811, 2818, 50342, 169224, 212155, 213656, 214148, L13278, L13330, L13397, L13452, L13513, L13565, L13628, L1313656, 4259718 ja 1530092 (esitatud kohtule seoses tsiviilasjaga nr 2-17-4267) kirjeldatud materjalid on soetatud ning kasutatud lepingus nr 2014/ A BYGG (sõlmitud A Bygg Import og Service AS ning Norges Hus Tootmise OÜ vahel) kirjeldatud maja (Xxxx, Xxxx) lõpuni ehitamiseks vastavalt lepingus nr 2014/ A BYGG toodud tingimustele.“ (I kd tl 115, tõlge I kd tl 116). Kostja seadis dokumendi ehtsuse kahtluse alla. Kohus nõustub kostjaga ja ei pea antud tõendit usaldusväärseks. Antud dokumendist nähtub, et selle tekst on koostatud masinkirjas kuupäevaga 31.10.2017. a ja käsitsi on sellele juurde kirjutatud K S nimi ja kuupäev 01.11.2017. a. Kinnituse tekstis on kasutatud käesoleva tsiviilasja numbrit ja on väidetud, et konkreetsed arved on kohtule esitatud. Seega saab sellisest dokumendi koostamise viisist ja selle sisust teha järelduse selle kohta, et dokumendi koostamise ja sellele märgitud käsikirjalise teksti kirjutamise aeg on erinev, samuti selle kohta, et trükitud tekst ja käsikirjaline tekst on koostatud erinevate isikute poolt. Kohus nõustub kostjaga, et tõenäoliselt on kellegi poolt trükitud tekst antud isikule nimega K S alla kirjutamiseks. Kas ja kuivõrd K S sellele alla kirjutades ka tegelikult arvetel märgitud ehitusmaterjalide kasutamist Xxxx aadressil mäletab või kuivõrd ta arvetelt nähtuvat tegeliku kasutamisega võrdles, jääb selgusetuks. Kohtule jääb lisaks selgusetuks, kuidas teadis K S, millised arved on esitatud kohtule käesolevas tsiviilasjas. Samuti jääb selgusetuks, kuidas seletada K S kinnituses märgituga asjaolu, et enamusel arvetel on tarneaadressiks märgitud mitte Xxxx, vaid xxxx, Xxxx ning kuidas saab olla maja lõpuni ehitamiseks vajalikuks materjaliks arvetel L 13628, L 13565, L 13513, 13452, L 13397, L 13330, L 13278 ja L 13656 märgitud tellingute materjalid.
44.Seoses akende paigaldamata jätmisega ei ole hageja esile toonud ega ka tõendanud, milliseid kulutusi pidi hageja akende paigaldamiseks tegema. Samuti ei ole hageja esile toonud ja tõendanud, milliseid kulutusi ta pidi tegema välisfassaadi tööde lõpetamiseks.
45.Hageja väide selle kohta, et maja ei ole käesoleva hagi esitamiseni valminud, ei ole asja lahendamisel asjakohane, seda olukorras, kus hageja konkreetsetele Lepingus viidatud tööde osas esinenud puudustele (välja arvatud hageja poolt esile toodud osas) tuginenud ei ole. Kohus saab arvesse võtta ainult neid puuduseid, millele hageja on tuginenud. Nii nagu kohus eelnevalt märkis, ei olnud Lepinguga kokku lepitud nn „võtmed kätte“ lahendust. Seega ei saa puudusena käsitleda maja lõpuni tegemata jätmist.
46.Kokku on kohtul seega võimalik hageja poolt viidatud puudustega seostada hageja poolt ostetud ja Xxxx aadressile tarnitud materjale (kipsplaadid ja vill) 112 205,96 norra krooni (31.07.2015.a valuutakursi kohaselt 11 911,71 euro) ulatuses.
47.Nii nagu kohus eelpool viitas, ei ole vaidlust selle üle, et hageja jättis kostjale tasumata viimased osamaksed kokku summas 20 000 eurot. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja tasus kostja eest akende eest 5 000 eurot. Hageja on kinnitanud, et tal jäi kostjale tasumata 20 000 eurot, kuid sellest 5 000 euro maha arvamisel tulnuks hagejal kostjale tasuda 15 000 eurot. Kohtu hinnangul on võimalik käesolevas asjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõendamist leidnud asjaoludest teha järelduse, et hageja poolt viidatud ja tõendamist leidnud puudused kostja töös on hõlmatud kostjale tasumata jäänud summaga. Kostja möönab, et tal jäid tööd lõpetamata ja kostja ei ole nõudnud hagejalt viimaste osamaksete (milleks on kohtu hinnangul 15 000 eurot) tasumist ning kostja töös esinevate puudustena on tuvastamist leidnud puudused 11 911,71 euro ulatuses. Seega ei ole hagejal tekkinud täiendavaid kulutusi, mille tasumist kostjalt nõuda, mistõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
48.Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus kostja väidet selle kohta, et hageja on minetanud õiguse puudustele tugineda. Samuti ei hinda kohus hageja väiteid poolt vahelise suhtlemise
8 (10)
2-17-4267 kohta enne hageja poolt kulutuste tegemisele asumist ja hageja poolt nende väidete kinnitamiseks esitatud tõendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.
50.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 09.05.2018. a, milles märkis, et kostja menetluskuludeks on kostja esindamisega seotud kulud ja äriregistriga seotud kulu kokku summas 3004,66 eurot (koos käibemaksuga). 28.09.2018. a kohtuistungiga seotud kulu - istungi ettevalmistamise ajakulu 1,5 tundi ning kohtuistungi ajakulu (1,5 tundi) palub kostja 140 euro suuruse tunnitasumääraga samuti arvesse võtta.
51.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
52.Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja poolt märgitud menetlustoimingute näol on tegemist põhjendatud menetlustoimingutega. Samuti on põhjendatud nende jaoks kulunud aeg, kokku 24 tundi ja 20 minutit.
53.Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Kostja lepinguline esindaja on märkinud enda tunnitasumääraks 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär ei vasta asja keerukusele ega mahukusele. Tegemist ei ole mahuka tsiviilasjaga, samuti ei ole asi oma sisult ega õiguslikult keskmisest keerukam. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Viidatud kohtuasjades oli tegemist õiguslikult keerukate vaidlustega ja osaliselt mahukate tõendikogumitega. Käesolevas asjas sellist olukorda ei ole. Arvestades, et aastatega võib keskmise advokaaditasu tõusu pidada loomulikuks, peab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks käesolevas asjas 130 eurot (koos käibemaksuga).
54.Arvestades eeltoodut ja kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu, määrab kohus kostja lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa 3 163,3 eurot. 9 (10)
2-17-4267
55.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.