Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel XX.XX.XXX laenulepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale laen 200 eurot 6 kuuks. Hagiavalduses välja toodud asjaoludel on lepingupooled kohtu hinnangul sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede eest (VÕS §-d 404, 406, 408). Käesoleval juhul ei ole kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostjale oleks laenulepingus või muul viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teada antud andmed krediidiandja nime ja aadressi ning maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määra kohta. Kuna kostja on laenu kätte saanud, ei too krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmine VÕS § 408 lõigete 1 ja 2 järgi siiski kaasa lepingu tühisust. Krediidi kulukuse määra lepingus märkimata jätmise korral saab aga intressi VÕS § 408 lg 4 järgi nõuda ainult VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras. Perioodi 13.02.2017 kuni 13.08.2017 eest on seadusjärgne intress 0 eurot, sest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud viimane intressimäär on viidatud perioodil 0% aastas.

VÕS § 408 lg 10 näeb ette, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 0,07% päevas, tuginedes laenulepingu üldtingimuste p-le 4. Kohus leiab, et kuna viidatud laenulepingu üldtingimustes ei ole kokku lepitud viivise määras, puudub hagejal alus arvestada kostja laenulepingust tulenevale võlgnevusele viivist intressiga samas määras. Kohtu arvutuste kohaselt on seadusjärgne viivis perioodi 14.08.2017 kuni 12.09.2018 eest 17,33 eurot. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi ~82% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 82% kostja kanda ja 18% hageja enda kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 75 eurot. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 61,50 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.