Korteriühistu Roo 10, AM, EK, NT, KR, PP ja AK hagi VG vastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VG määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: Korteriühistu Roo 10 (registrikood 80064391 asukoht Roo 10-1, 10611 Tallinn) Hageja II: AM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja III: EK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja IV: NT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja V: KR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja VI: PP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja VII: AK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko Kostja: VG (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Taira Aasa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 16.04.2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Korteriühistu Roo 10 (hagejad I), AM, EK, NT, KR, PP ja AK (hagejad II-VII) esitasid 23.02.2015 Harju Maakohtule hagi VG (kostja) vastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Harju Maakohtu 29.05.2017 otsusega hagi rahuldati ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsusega jäeti hageja I nõue kostja vastu täies ulatuses rahuldamata ning rahuldati hagejate II-VII nõuded kostja vastu osaliselt. Menetluskulude jaotuse osas otsustas ringkonnakohus, et menetluskulud hageja I hagis jäävad hageja I kanda ning hagejate II-VII hagis 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hagejate II-VII kanda.
3.Hagejad esitasid 13.12.2016, 16.12.2016, 02.05.2017 ja 14.12.2017 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hagejate menetluskulud riigilõivust 825 eurot, ekspertiisitasust 3580,80 eurot, menetluskulust seoses päringute tegemisega 12 eurot ja õigusabikuludest 9188 eurot.
4.Kostja esitas 13.12.2016, 15.12.2016, 02.05.2017, 11.12.2017 ja 11.12.2017 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palub hagejatelt välja mõista menetluskulud, mis koosnevad õigusabikuludest 10 974 eurot, asja läbivaatamise kuludest 33,54 eurot seoses tõlketööga ja 315 eurot seoses ekspertarvamuse tasuga. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohtu 16.04.2018 määrusega rahuldati hagejate ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõisteti kostjalt hagejate II-VII kasuks välja menetluskulud 7937,88 eurot; hagejalt I kostja kasuks menetluskulud 1535,00 eurot ning hagejatelt II-VII kostja kasuks 2763,40 eurot. Kohus tasaarvestas hagejate IIVII ja kostja vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hagejate II-VII kasuks välja menetluskulud 5174,48 eurot ja viivise menetluskuludelt.
6.Tulenevalt sellest, et poolte esitatud menetluskulude nimekirjades ei ole täielikult eristatud hageja I hagis kostja vastu tehtud menetluskulusid hagejate II-VII hagis kostja vastu tehtud menetluskuludest, arvestas kohus, et 1/7 hagejate kantud menetluskuludest
oli kantud hageja I hagis kostja vastu ja 6/7 hagejate menetluskuludest oli kantud hagejate II - VII hagis kostja vastu. Kohus võttis nimetatud arvestuse aluseks asjaolu, et käesolevas asjas oli 7 hagejat, mistõttu eelduslikult hagejale I langes 1/7 kõigi hagejate menetluskuludest.
7.Hagejate põhjendatud menetluskuluks on 13 229,80 eurot, millest 8937 eurot on kohtuvälised kulud, 700 eurot riigilõiv, 12 eurot seoses päringute tegemisega ning 3580,80 eurot ekspertiisitasu. Kohus arvestas, et 1/7 hagejate kantud menetluskuludest summas 1889,97 eurot (13 229,80/7) oli kantud hageja I hagis kostja vastu ja 6/7 hagejate menetluskuludest summas 11 339,83 eurot oli kantud hagejate II - VII hagis kostja vastu. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejatele II-VII hüvitada 70% menetluskuludest, tuleb kostjalt hagejate II-VII kasuks välja mõista menetluskulud 7937,88 eurot (11 339,83x70/100).
8.Kostja põhjendatud menetluskuluks on 10 746,54 eurot (koos käibemaksuga), millest õigusabiteenuse kulud on 10 398 eurot (koos käibemaksuga), asja läbivaatamise kulud 33,54 eurot seoses tõlketööga ja 315 eurot seoses ekspertarvamuse tasuga. Kohus arvestas, et 1/7 kostja kantud menetluskuludest summas 1535,22 eurot (10 746,54/7) oli kantud hageja I hagis kostja vastu ja 6/7 hagejate menetluskuludest summas 9211,32 eurot oli kantud hagejate II - VII hagis kostja vastu. Võttes arvesse, et hagejal I tuleb kostjale hüvitada kostja menetluskulud, tuleb hagejalt I kostja kasuks välja mõista menetluskulud 1535,22 eurot. Võttes arvesse, et hagejatel II-VII tuleb kostjale hüvitada 30% kostja menetluskuludest, tuleb hagejatelt II-VII kostja kasuks välja mõista menetluskulud 2763,40 eurot (9211,32x30/100).
9.Lähtudes eeltoodust määras kohus tasaarvestada hagejate II-VII ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud (TsMS § 445 lg 1) ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis kostjalt hagejate II-VII kasuks välja menetluskulud 5174,48 eurot (7937,88-2763,40). Määruskaebus
10.Kostja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada (s.o resolutsiooni p-de 2 ja 8 osas) ning teha asjas uus määrus, millega jätta ekspertiisitasu 3580,80 eurot hageja I kanda või alternatiivselt mõista kostjalt hagejate II-VII kasuks välja 1/7 (Roo 10 elamus on 7 korterit) ekspertiisitasust ehk 511,54 eurot (3580,80 / 7 = 511,54); juhul, kui kohus jätab ekspertiisitasust 70 % kostja kanda, siis palub kostja kindlaks määrata hagejatele II-VII hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tasumise kord selliselt, et menetluskulud tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates seitsme kuu jooksul võrdsete osamaksetena.
11.28.03.2016 ekspertarvamuses leidis ekspert, et Roo 10 hoones ekspertiisi käigus tuvastatud defektid, kahjustused ja deformatsioonid on põhjustatud hoone east, hoonealuse pinnase ebaühtlasest vajumisest ning konstruktiivse lahendusemuutmisest, mitte aga korteri 8 omaniku tegevusest. Ekspert teostas kogu hoone ekspertiisi mitte aga ainult korteri 8 osas. Seega ei ole kogu elamu ekspertiisi kulude suurem osa (70% ekspertiisitasust) kostjalt välja mõistmine millegagi põhjendatud. Ekspertiisi tulemus puudutab Roo 10 kõiki kaasomanike, mistõttu oleks õiglasem kaasomanikel kanda ekspertiisi kulud võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt.
12.Alternatiivina võib kohus välja mõista ekspertiisi kulud hagejalt, kes omakorda saab kommunaalkulude arve esitamisel jagada antud ekspertiisi kulud korteriühistu liikmete vahel vastavalt nt korteriomandi suurusele.
13.Menetluskulude tasumise suuruse ja korra määramisel ei ole kohus võtnud arvesse hagejate paljusust ja seotust. Kostjal tuleb määruse jõustumisest maksta koheselt 5174,48 eurot. Kaebuse esitaja igakuine sissetulek ei võimalda seda, mistõttu oleks mõistlik, kui kohus annaks kostjale mõistlikult pikema ajaperioodi menetluskulude tasumiseks.
Menetluse edasine käik
14.Hagejad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes osas, milles kaebaja vaidlustab seda, et maakohus määras rahaliselt kindlaks ekspertiisitasude suuruse ja mõistis sellest 70 % kostjalt välja ning ei määranud kindlaks otsuse täitmise korda. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagejate menetluskulude rahalisele suurusele ega vaidlustanud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
17.Esiteks vaidlustab kaebaja seda, et 70 % ekspertiisitasust jäeti tema kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotus määrati kindlaks Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2018 otsusega, seega oleks kaebaja saanud menetluskulude jaotust vaidlustada ka nimetatud otsuse peale edasi kaevates. Kaebaja seda teinud ei ole. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa menetluskulude jaotust enam vaidlustada.
18.Kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 445 lg 1 kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas selline võlgniku taotluse rahuldamine on mõistlik ja ega see ei kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Tasumise ajatamine riivab paratamatult hagejate huve, mistõttu on ajatamine võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid (näiteks raske haigus), mis annaksis kohtule aluse taotluse rahuldamist kaaluda ning seega jääb kostja taotlus rahuldamata. Kui kostjal esineb siiski raskusi väljamõistetud menetluskulude tasumisel, siis on pooltel võimalik maakohtu määruse jõustumisel täitmise korras vabatahtlikult kokku leppida (nt sõlmida maksegraafik). Samuti on täitemenetluse seadustiku § 45 alusel võimalik võlgnikul taotleda, et kohus määruse täitmise peataks või täitmise pikendaks või ajataks, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane.
19.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.