Hageja I seaduslik esindaja Xxxx, hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko, kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristjan Tamm ja Taira Aasa.
Rahuldada Korteriühistu Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxxhagi Xxxxvastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt.
2.Kohustada Xxxx taastama 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest xxxx aadressil asuva korteri xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektiga nr 113/1-49 võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele ning 2.1 lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandesein ja 2.2 eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru, soojustama otsaseina ühe postidevahe ulatuses, kinnitama sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitama 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvima kaetud ava ja teostama kohtvärvimine.
3.Mõista Xxxxvälja Korteriühistu Xxxx kasuks kahjuhüvitis summas 636 eurot.
4.Mõista Xxxxvälja Korteriühistu Xxxx kasuks viivis summas 115,57 eurot.
5.Mõista Xxxxvälja Korteriühistu Xxxx kasuks viivis põhivõlgnevuselt summas 626 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejad II-VII on Tallinnas xxxx aadressil asuvas kortermajas asuvate korteriomandite nr 1-2 ning 4-7 omanikud. Kostja on samas hoones asuva korteriomandi nr 8 omanik. Majas tegutseb korteriühistu, kuhu kuuluvad hagejad II-VII ja kostja. Hoones ei ole korterit numbriga 3.
2.Kostja omandas korteri 05.03.2012. Mõned kuud pärast korteri omandamist alustas kostja hagejatega kooskõlastamata ehitustegevusega. Muuhulgas lammutas kostja endale kuuluvas korteris mitmed sisekandeseinad, muutis gaasikatla auru väljalasketoru asukoha ja tegi hoone välisseina augu. Mittekvalifitseeritud demonteerimise käigus said kahjustatud korteri nr 8 ja selle all oleva korteri 4 vahelaed, mistõttu tekkis korterile nr 4 korduvalt veekahju.
3.12.09.2012 esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) projekteerimistingimuste taotluse nr XXXX, mille kohaselt kavatses ta ühendada toad 8-5 ja 8-4 ning tõsta kööginurk toast 8-3 tuppa 8-4 vastavalt lisatud eskiisile. Projekteerimistingimuste taotlusele lisas kostja vanad korteri plaanid, kuigi selleks ajaks olid korteri siseseinad tubade 8-5 ja 8-4 vahel juba lammutatud ja gaasisüsteem ümber ehitatud. TLPA poolt 17.09.2012 väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb ehitustegevuse alustamiseks koostada ehitusprojekt.
4.Pelgulinna ehitusmääruse § 11 lg 5 kohaselt tuleb Pelgulinna piirkonnas olemasolevate hoonete sisemiste ümberplaneeringute juures säilitada kandeseinad ning lubatud on ainult sekundaarsete vaheseinte muutmine. Hageja 1 põhikirja punkti 3.2 (14) kohaselt ei tohi kostja kui korteriühistu liige ehitada juhatuse kirjaliku loata ümber gaasi-, veevarustus-, ja kanalisatsioonisüsteemi ega lõhkuda või nõrgendada korteri ümberehitamisel hoone kandvaid seinakonstruktsioone.
5.Hoone projekt näeb selgelt ette, et kõik korterite siseseinad on olemuselt kandeseinad (p-d 3 ja 4), st nende omavoliline lammutamine ei ole lubatud ning võib kahjustada maja konstruktsioone. Pelgulinna ehitusmäärus ei luba selliste seinte lammutamist, samuti pole kandeseinte lammutamine võimalik ilma ehitusloata ehitusseaduse (edaspidi nimetatud EhS) alusel.
6.19.09.2013 tuvastasid hagejad ülevaatuse ja katsetuse käigus, et inimese raskuse all vajusid korteri 8 kohal olevad talad tugevalt läbi ja inimese liikumisel tekkis vibratsioon – st et vaheseinte lammutamine korteris 8 on vähendanud maja konstruktsioonide tugevust ja jäikust. Selliste järelduste kontrollimiseks tellis hageja I ekspertarvamuse xxxx OÜ eksperdilt. Ekspert tuvastas, et katuse kandekonstruktsioonis on tekkinud deformatsioonid, mille põhjus on pööningu vahelae talade sillete suurenemine seoses vaheseina demonteerimisega korteris 8, mis oli tugisein vahelae taladele. OÜ Xxxx spetsialist tuvastas ehitise ülevaatuse akti punktis 3, et katusekonstruktsiooni kandepostid on äravajunud, konstruktsioonid on kõvasti liikunud, katusepinnal tekkinud vajumised ning fassaadi pinnal tekkinud pragusid.
7.Hageja I oli sunnitud kandma kohtueelselt kulusid seonduvalt kostja poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega ning selle mahu väljaselgitamisega. Hageja I on kandnud õigusabikulusid seonduvalt asjaga seotud materjalide analüüsiga summas 180 eurot. Lisaks on hageja I olnud sunnitud hoonel lasuvate puuduste väljaselgitamiseks tellima OÜ-lt xxxx OÜ ekspertiisi, mille maksumus oli 300 eurot. Samuti on hageja I kostja tegutsemise tõttu olnud sunnitud tellima OÜ-lt Xxxx ehitise ülevaatuse akti, millise teenuse osutamise eest on hageja I tasunud 336 eurot. Kostja on kohustatud hagejale I VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitama kahju summas 816,00 eurot. VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel nõuab hageja I kostjalt kahjuhüvitiselt viiviste väljamõistmist alates käesoleva hagi esitamisest kuni kohustuste kohase täitmiseni.
8.Hagejad paluvad kohustada kostja hiljemalt 30 päeva jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist taastama Tallinnas xxxxaadressil asuva korteri (registriosa nr 2602701) projektijärgne seisukord või projektijärgsega võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele, sealhulgas teostama järgnevad ehitustööd: 1.1. lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandeseinad vastavuses xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht Tallinnas Xxxx8-korteriga" IV osa punktides 2 ja 3 sätestatuga ning ekspertarvamuse nr TR 1786/2016 lisas 2 toodud plaaniga “Projekt 1949. I-II korruse plaan”, või kohustada kostjat lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandeseinad vastavuses hageja 1 poolt tellitava Xxxxhoone ehitusprojektiga, mille korteri nr 8 puudutav osa on koostatud kooskõlas xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht Tallinnas Xxxx8-korteriga" IV osa punktides 2 ja 3 sätestatuga. Eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru; soojustama kogu Xxxxhoone otsasein ühe postidevahe ulatuses saepuru ja lubja seguga; kinnitama sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitama 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvima kaetud ava tsementmördiga ja teostada kohtvärvimine. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hagejad ei saa nõuda siseseinte osas 1949. aastal koostatud projektijärgse olukorra taastamist. Kostja arusaamist mööda võib korteriomanik üldjuhul kasutada enda korteri reaalosa oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või teiste korteriomanike õigustatud huvidega (KOS § 10 lg 1). Teised korteriomanikud saavad nõuda kostjalt tegevustest hoidumist, mis kujutavad endast teiste korteriomanike õiguste kahjustamist (AÕS § 72 lg 5) või mis läheksid vastuollu nende õigustatud huviga (KOS § 10 lg 1). Eelnimetatud sätetest tulenevalt saavad hagejad nõuda kostjalt tegevustest hoidumist, mis kahjustaks nende õigustatud huvisid või õiguseid.
10.Käesoleval juhul ei nõua hagejad oma esmase nõudena kostjalt mitte ohutult ehitamist, vaid 1949. aastal koostatud ehitusprojekti järgse olukorra taastamist. Hagejad saaksid seda nõuda üksnes juhul, kui vastav nõudealus oleks otseselt seaduses sätestatud või juhul, kui hoone ohutust ei ole võimalik muul viisil tagada, kui 1951 aegset seinte olukorda, mil hoone valmis, taastades. Kumbagi eelnimetatud olukordadest käesoleval juhul ei esine, sest seadusest ei tulene kostjale kohustust elada 1951. aasta plaanilahendusega korteris ning hoone ohutust on võimalik tagada muul viisil, kui ajaloolisi siseseinu taastades.
11.Ekspert leidis, et hoones 02.03.2016 paikvaatlusel tuvastatud defektid, kahjustused ja deformatsioonid ei ole põhjustatud korteris nr 8 tehtud ümberehitustöödest. Ekspert leidis ka, et ehitise taastatavate sisekandeseinte konstruktiivne lahendus võib erineda projektikohasest juhul, kui nende jäikus on arvutustega tõendatud.
12.Seoses hagejate alternatiivnõudega panna kohtuotsusega kostjale kohustus ehitada korteri seinad ümber hageja poolt tulevikus koostatava ehitusprojekti järgi, siis selline isiku kohustuse kohtuotsusega sõltuvusse panemine teise isiku suvast ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse aluspõhimõtetega. Kohtuotsus, mis paneks kostjale kohustusi, mille sisu määrab tulevikus hageja tema tellitava projektiga, oleks eelnimetatud
põhimõtetega vastuolus ja annaks hagejale võimaluse tellida ehitusprojekt, mille sisu ei pruugi olla kooskõlas kostja õigustatud huvidega.
13.Hageja sooritusnõuded tuleks jätta rahuldamata ka põhjusel, et niivõrd ebaselgelt sõnastatud sooritusnõuete täitmine oleks problemaatiline kui mitte võimatu. Kohtutäituril ei ole pädevust hinnata, kas kostja poolt rajatav sein oleks kooskõlas 1949 aastal koostatud ehitusprojekti IV-s osas punkides 2 ja 3 sätestatud nõudega või mitte, mida hagejad on aga oma hagi täpsustuses taotlenud.
14.Hagejad nõuavad kostjalt ka välisseinas asuva gaasipaigaldise suitsutoru väljaviigu eemaldamist. Kostja korterisse on paigaldatud kaasaegne gaasikütteseade, mis vajab väljaviiku. Hagejate nõue on suunatud sellele, et kostja ei tohiks oma korteris kasutada kaasaegset küttelahendust, vaid peaks lähtuma 1949 koostatud tehnilisest lahendusest. Gaasikatla panekust ei ole teistel korteriomanikele tekkinud negatiivseid mõjutusi. Seega ei saa teised korteriomanikud nõuda kostjalt vana ja iganenud 1949 projekteeritud küttelahenduse kasutamist või millegi muutmist, sest olemasolev olukord ei riku teiste korteriomanike õigustatud huvisid. Hagejate poolt suitsutoru likvideerimist puudutav nõue on sõnastatud ka niivõrd ebaselgelt, et seda ei ole võimalik täita.
15.Hagejate sooritusnõuete rahuldamine peaks olema välistatud ka tulenevalt hea usu põhimõttest, sest kostja tegevus ei ole sisuliselt rikkunud teiste korteriomanike huve, sest hoone vajumised ei ole olnud tingitud kostja tegevusest ning kostja korteri osas on võimalik stabiilsuse tagamine siseseinu taastamata.
16.Hagejate kahjuhüvitusnõue ja viivise nõue on alusetud. Hagejate tellitud asjatundjaarvamused on olnud sisult ebaõiged, mida kinnitab xxxx ekspertarvamus. Kostja tegevus ei ole hoone konstruktsioone kahjustanud. Hagejate kantud kulude näol ei ole tegemist mõistlike kuludega VÕS § 128 lg 3 mõistes, mis on käsitletavad otsese varalise kahjuna. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud pooled kohtuistungil ära ja uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et hagejad II-VII on Tallinnas Xxxxaadressil asuvas kortermajas asuvate korteriomandite nr 1-2 ning 4-7 omanikud (kd I lk 12-17). Kostja on samas hoones asuva korteriomandi nr 8 omanik (kd I lk 18). Hageja I on majas tegutsev korteriühistu. Kostja omandas korteriomandi nr 8 2012. aastal ning tegi korteris ümberehitusi, mille raames lammutas mitmed siseseinad, muutis gaasikatla auru väljalasketoru asukohta ja tegi hoone välisseina augu.
19.Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat taastama Xxxx Tallinn asuvas korteriomandis projektijärgne seisukord või projektijärgsega võrdväärne seisukord, eemaldama fassaadiseinas olev suitsutoru, soojustama Xxxx hoone otsasein ning mõista kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitis 816 eurot ning viivised alates 23.02.2015 seaduses ettenähtud määras. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hagejatel ei ole võimalik kostjalt nõuda projektijärgse olukorra taastamist, kuna 1949. aastal kehtinud projekti järgi ehitamine ei vastaks kehtivast ehitusseadustikust tulenevatele nõutele. Samuti on kostja hinnangul hagejate nõuded põhjendamatud, kuna kostja tehtud ümberehitustööd ei kahjusta ühelgi viisil hagejate huve. Kostja leiab, et ka hageja I kahjuhüvitamise nõue on alusetu.
20.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hagejad II-VII ja kostja on korteriomanikud Xxxx Tallinn asuval kinnistul, tuleb asja lahendamisel kaaluda
korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3, § 16 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1, 5, § 74 lg 1 kohaldamist.
21.Kohtu hinnangul esineb alus asuda seisukohale, et kostja on teinud kaasomandisse kuuluva eseme ümberehituse KOS § 1 lg 2 mõttes. Nimelt tuleneb KOS § 1 lg-st 2, et kaasomandi ese on korteriomandiseaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis korteriomandiseaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-21-155-14 p-s 13 leidnud, et ehitise osaks olevad kõik seinad, s.o nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Antud juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et ta on Xxxx Tallinn korteriomandis eemaldanud osa siseseintest ning samuti teinud fassaadseina suitsutoru tarbeks augu. Seega esineb kohtul alus asuda seisukohale, et kostja on teinud muudatusi kaasomandi esemesse, kuna kostja on lammutanud osa oma korteriomandi siseseintest ning samuti teinud augu fassaadseina.
22.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-155-14 p-s 13 täiendavalt märkinud, et juhul, kui üks kaasomanik asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, võivad teised kaasomanikud AÕS § 74 alusel nõuda endise olukorra taastamist. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis olevat asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 72 lg-st 1 tulenevalt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse.
23.KOS § 16 lg 1 kohaselt on ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada korteriomandiseaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda korteriomandiseaduse § 15 lõike 5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle korteriomandiseaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra.
24.Kohus märgib, et antud juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et tal oli ümberkorralduste tegemiseks ühegi kaasomaniku nõusolek, samuti ei ole teised kaasomanikud selleks andnud oma heakskiitu tagantjärgi. Seega puudub alus jätta hagi rahuldamata AÕS § 72 lg-st 1, § 74 lg 1 või KOS § 16 lg 1 alusel, mis oleks võimalik üksnes siis, kui kostja oleks tõendanud, et tal oli ümberkorralduste tegemiseks vähemalt 50% või kõigi kaasomanike nõusolek.
25.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohtul täiendavalt analüüsida, kas antud juhul võib olla tegemist KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud olukorraga, mille kohaselt kostja tegi kaasomandi osaga toiminguid, mille toime teistele korteriomanikele ei ületanud omandi tavakasutusest tekkivad mõjusid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-185-13 p-s 11 leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teisele korteriomanikule kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohus on eelviidatud lahendist tulenevalt seisukohal, et
kostja tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui selle tõttu tekib teistele kaasomanikele kahju.
26.Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja on lammutanud osa korteri siseseintest ning teinud ka välisfassaadi augu. Nimetatud asjaolud ilmnevad TLPA 05.02.2013 ettekirjutusest (kd I lk 50-52), millest punktist 4 tuleneb, et kostja korteris on muuhulgas lammutatud seinad ja ehitatud välja gaasikatel koos süsteemiga. Asjaolu, et kostja gaasikütte süsteemi tõttu on tekitatud auk hoone välisseina, ilmneb riiklikult tunnustatud ekspert xxxx ekspertarvamuse punktist 3.10.5 (kd III lk 116). Hagejate väitel on kostja nimetatud tegevused põhjustanud hagejatele kahju, kuna hoone konstruktsioonid on siseseinte lammutamise tulemusel saanud kannatada. Hagejad on oma väite tõendamiseks esitanud xxxxOÜ arvamuse (kd I lk 83-93), mille kohaselt on hoone katuses tekkinud deformatsioonid ning tugede ja talade vajumise põhjus on pööningu vahelae talade sillete suurenemine seoses vaheseina demonteerimisega korteris 8, mis oli tugisein vahelae taladele (kd I lk 86). Lisaks on hagejad esitanud XxxxOÜ ehitise ülevaatuse akti (kd I lk 100-104), millest nähtub, et seinte demonteerimise tõttu on hoone konstruktsioonid kahjustada saanud. Samuti ilmneb riiklikult tunnustatud ekspert xxxx ekspertarvamusest, et Xxxx ehitise kandekonstruktsioonide projektijärgse jäikuse tagamiseks tuleb muuhulgas taastada ehitise piki- ja põiksuunalised sisekandeseinad korteris 8 (kd III lk 120). Kohus on seisukohal, et eelviidatud tõenditest, sealhulgas xxxx ekspertarvamusest nähtuvalt on Xxxx hoonel esinevad puudused tekkinud mitmete tegurite koosmõjus, kuid muuhulgas on ehitise kandekonstruktsioonide nõuetekohasele jäikusele mittevastamine tingitud asjaolust, et kostja korteris on seinad eemaldatud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et olukorras, kus kostja korteris seinte lammutamine on aidanud kaasa hoone kandekonstruktsioonide nõuetekohasele jäikusele mittevastamisele, on tegemist teistele kaasomanikele kahju tekitava tegevusega, mis väljub tavakasutuse raamidest.
27.Samuti on riiklikult tunnustatud ekspert asunud kostja korterist tuleneva väljaviigutoru osas seisukohale, et selle paigaldus ei vasta heale ehitustavale, kuna eemaldada tuleks suitsutoru ümbritsev polüuretaanvaht, tihendada läbiviik tuletõkke vahuga ning paigaldada tootja paigaldusjuhendites ette nähtud väline dekoratiiväärik (kd III lk 121). Kohus on seisukohal, et heale ehitustavale mittevastava ning mitmete puudustega väljaviigutoru paigaldamine ning seeläbi ka hoone fassaadi augu tekitamise näol on samuti tegemist teistele kaasomanikele kahju tekitava tegevusega, mis väljub tavakasutuse raamidest. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et antud juhul ei esine KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevaid aluseid, mis välistaksid hagi rahuldamise.
28.Kostja on viidanud asjaolule, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-03 p-s 19 selgitanud, et kui juurdeehitus otseselt kellegi huve ei riku, ei esine ka alust nõuda selle lammutamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, mis võimaldaks kohaldada kõnealuses lahendis antud suuniseid, kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on teinud muudatusi, mis kahjustavad teiste kaasomanike huve. Seega puudub ka alus asuda seisukohale, et hagejad oleksid esitanud nõude, mis on vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Hagejatel on seadusest tulenev õigus vastava nõude esitamiseks, kuna asjas esitatud tõendite pinnalt on tuvastamist leidnud, et kostja tegevus on üks teguritest, mis on kaasomandis olevale esemele kahjulikke mõjutusi põhjustanud.
29.Hagejad on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat taastama Tallinnas xxxxaadressil asuva korteri projektijärgne seisukord või projektijärgsega võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele, sealhulgas teostama järgnevad ehitustööd: lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandesein vastavuses xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht xxxx-korteriga" IV osa punktides 2 ja 3 sätestatuga ning ekspertarvamuse nr xxxx lisas 2 toodud plaaniga “Projekt 1949. I-II korruse plaan”, või kohustada kostjat lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandesein vastavuses hageja I poolt tellitava Xxxxhoone ehitusprojektiga, mille korteri nr 8 puudutav osa on koostatud kooskõlas xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht xxxx-korteriga" IV osa punktides 2 ja 3 sätestatuga.
30.Kohus on seisukohal, et hagejate vastav nõue endise olukorra taastamiseks tuleb AÕS § 74 lg 1 ja KOS § 11 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue kuulub rahuldamisele osas, mille kohaselt kostjat tuleb kohustada taastama Tallinnas xxxxaadressil asuva korteri xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektiga nr 113/1-49 võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele, sealhulgas lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandesein. Kohtu hinnangul ei ole hagejate nõudest põhjendatud osa, millega hagejad paluvad kandeseinte taastamist vastavuses 29.11.1949 koostatud ehitusprojekti või hagejate poolt tulevikus tellitava Xxxxhoone ehitusprojektiga. Seinte taastamine kooskõlas 1949. aastal valinud projektiga ei ole käesoleval ajal asjakohane, kuna nii ehitusnõudeid kui –materjalid on võrreldes nimetatud ajastuga kardinaalselt muutunud. Kohus leiab, et hagejate huvid on igakülgselt kaitstud olukorras, kus kohus kohustab kostjat seinu taastama projektijärgsega võrdväärses seisukorras. Nimelt kohustab see kostjat seinu taastama tingimustel, mis peavad vastama projektiga võrdväärsetele nõuetele, kuid selleks on võimalik kasutada kaasaegseid ehitusvõtteid ja –materjale.
31.Seoses hagejate taotlusega, et kohus kohustaks kostjat seinu taastama kooskõlas tulevikus Xxxx hoonele tellitava projektiga, märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole võimalik panna kostjale kohustust järgida alles tulevikus loodavat projekti, mille sisu ei ole kohtule ega kostjale teada. Kohus leiab, et sellisel juhul ei oleks kostjale tagatud piisav võimalus oma õiguste kaitseks, kuna hagejad võivad projektis ette näha kostja jaoks ebamõistlikke ning põhjendamatult koormavaid tingimusi.
32.Hagejad on esitanud ka nõude kohustada kostjat taastama Tallinnas xxxxaadressil asuva korteri projektijärgne seisukord või projektijärgsega võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele, sealhulgas eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru; soojustama kogu Xxxxhoone otsasein ühe postidevahe ulatuses saepuru ja lubja seguga; kinnitama sisemise ja välimise 25 mm paksuse laudise; kinnitama 25 mm paksuse TEP-plaadi laadne ehitustoote; krohvima kaetud ava tsementmördiga ja teostada kohtvärvimine. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue kuulub rahuldamisele osas, mille kohaselt kostjat tuleb
kohustada taastama Tallinnas xxxxaadressil asuva korteri xxxx poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektiga nr 113/1-49 võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele ning eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru, soojustama otsaseina ühe postidevahe ulatuses, kinnitama sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitama 25 mm paksune TEPplaadi laadne ehitustoode; krohvima kaetud ava ja teostama kohtvärvimine. Kohtu hinnangul ei ole hagejate nõudest põhjendatud osa, millega hagejad on spetsiifiliselt ära näidanud, millisel viisil ja milliste materjalidega kostja endise olukorra peab taastama. Kohus leiab, et hagejate huvid on igakülgselt kaitstud olukorras, kus kohus kohustab kostjat suitsutoru välisfassaadist eemaldama ning seina olukorda taastama projektijärgsega võrdväärses seisukorras. Sellisel juhul on kostjal võimalik kasutada kõiki kaasaegseid ehitusvõtteid ja –materjale, mis vastavad nõuetele ning taastavad projektijärgsega võrdväärse olukorra. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt hagejate taotlusest tuleb kostjal kohtuotsuses nimetatud taastamistööd läbi viia 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
33.Seoses kostja vastuväitega, et hagejate nõue gaasitoru väljaviigu likvideerimiseks ei ole täidetav, kuna nõudest ei ole aru saada, kus vastav toru asub, märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole hagejad esitanud nõuet viisil, mis muudaks selle täitmise raskesti arusaadavaks või võimatuks. Nimelt on hagejate nõudes ära näidatud, et hagejad nõuavad Xxxx-8 korteriomandist tuleneva ning hoone välisfassaadi ulatuva suitsutoru likvideerimist. Kohtu hinnangul on suitsutoru asukoht piisava täpsusega ära määratud ning kohtutäituril ei tohiks tekkida raskusi arusaamisega, millise Xxxx hoone välisfassaadis oleva toru eemaldamist silmas peetakse.
34.Kostja on menetluses tuginenud ka asjaolul, et toimingute, mida hagejad kostjale ette heidavad, tegemiseks ei ole enam ehitusluba vaja, mistõttu ei ole hagejatel õigust nõuda tehtud tööde kõrvaldamist. Kohus on seisukohal, et käesoleva asja lahendamise aspektist ei ole oluline, kas kostjal oli tööde tegemise ajal ehitusluba või kas nüüdseks on tulenevalt ehitusseadustiku muudatustest loa olemasolu vajadus üldse ära langenud. Nimelt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud asjaõigusseadusest ja korteriomandi seadusest tulenevaid nõudeid ning üksnes need asjaolud on tinginud hagi osalise rahuldamise, mitte ehitusseadustikuga seotud küsimused.
35.Hageja I on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 816 eurot, kuna hageja I on enne kohtusse pöördumist tasunud õigusabiteenuse eest 180 eurot, tellinud hoonel olevate puuduste väljaselgitamiseks ekspertiisi summas 300 eurot ning tellinud ehitise ülevaatuse akti summas 336 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-08 p-s 18 asunud seisukohale, et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
36.Antud juhul on hageja I esitanud kahju tekkimise tõendina arve ja maksekorralduse (kd I lk 98), millest nähtuvalt on hageja I tasunud Deivi Vaht Õigusbüroole arve nr 17/02/14
alusel 180 eurot. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja I poolt õigusbüroo arve esitamine või tasumine ei anna alust vastavat summat kostjalt välja mõista, kuna nimetatud dokumentidest ei nähtu, et tegemist oleks arvega, mis seostus kostja vastu nõude esitamisega. Seega tuleb hageja nõue kohtueelse õigusabikulu väljanõudmiseks rahuldamata jätta.
37.Hageja I on esitanud xxxxOÜ arvamuse (kd I lk 83-93), samuti lepingu nr 507/2013 (kd I lk 95) ja arve nr 507/2013 (kd I lk 96), mille kohaselt on ekspertiisi maksumus 300 eurot. Kohus on seisukohal, et eelviidatud dokumentidest tulenevalt on hageja I tõendanud, et hageja I pidi seoses kostja vastu nõude esitamisega ekspertiisi tellimise näol kandma kulusid 300 eurot. Kohus leiab, et tegemist oli asjakohaste kulutustega, kuna kohus on otsuse tegemisel tuginenud muuhulgas xxxxOÜ arvamusele.
38.Hageja I on esitanud OÜ Xxxx ehituse ülevaatuse akti (kd I lk 100-104), samuti lepingu nr 2014/05 (kd I lk 105-107) ja arve nr 2947 (kd I lk 108), mille kohaselt on ekspertiisi maksumus 336 eurot. Kohus on seisukohal, et eelviidatud dokumentidest tulenevalt on hageja I tõendanud, et hageja I pidi seoses kostja vastu nõude esitamisega OÜ-lt Xxxx ülevaatuse akti tellimise tõttu kandma kulusid 336 eurot. Kohus leiab, et tegemist oli asjakohaste kulutustega, kuna kohus on otsuse tegemisel tuginenud muuhulgas OÜ Xxxx ehituse ülevaatuse aktile.
39.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja I nõue kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista 636 eurot.
40.Hageja I palub kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning seejärel TsMS § 367 alusel jooksvalt. Kohus leiab, et hageja I viivisenõue tuleb VÕS § 101 lg 6, § 113 lg 1, 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldada. Kohus mõistab viivise välja kindlaksmääratud summana perioodil alates hagi esitamisest, mis oli 23.02.2015, kuni kohtuotsuse tegemiseni, mis on 29.05.2017 põhivõlgnevuselt 636 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras summas 115,57 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Võlaperiood
41.Samuti mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt summas 626 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
42.Kohus on antud asjas 21.04.2015 määrusega kohaldanud hagi tagamist ning keelanud xxxx (isikukood xxxx) Tallinnas Xxxx aadressil asuvas korteris mis tahes ehitustööde (sh rekonstrueerimis-, tehnosüsteemide muutmis- või asendamis-, lammutamis-, viimistlustööd) tegemine ilma Korteriühistuga Xxxx (registrikood xxxx) kooskõlastamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt, tuleb 21.04.2015 määrusega kohaldanud hagi tagamine jõusse jätta. Seoses kostja 11.05.2017 esitatud väitega, et TLPA on edastanud kostjale teate, mille kohaselt kostja ehitusteatis on kantud ehitusregistrisse ning kostjal ei ole avalikõiguslikke takistusi remonditööde teostamiseks, märgib kohus, et nimetatud asjaolu ei anna alust hagi tagamise tühistamiseks. Nimelt on kohus juba selgitanud, et käesolevas asjas ei ole oluline kostja tehtud ehitustöödele antud avalik-õiguslik hinnang, vaid asjaolu, et kostja on rikkunud asjaõigusseadusest ja korteriomandiseadusest tulenevaid nõudeid.
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1, 132 lg 1 alusel on hagihind 4 381,69 eurot. Menetluskulud
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud osaliselt nii hageja kohustamisnõude kui kahjuhüvitamise nõude, millest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta käesoleva asja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.