Ele Liiv (eesistuja), Kaire Pullerits, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.01.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-2870
Tsiviilasi
Korteriühistu Roo 10, XX, YY, NN (N), KK (K), PP (P) ja AA (A) hagi VV (V) vastu endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Roo 10, XX, YY, NN, KK, PP ja AA apellatsioonkaebus VV apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Korteriühistu Roo 10, XX, YY, NN, KK, PP ja AA apellatsioonkaebuse hind 0 eurot VV apellatsioonkaebuse hind 4381,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I Korteriühistu Roo 10 (registrikood 80064391) Hageja II XX (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja III YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja IV NN (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja V KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja VI PP (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja VII AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline Kravtšenko
esindaja
vandeadvokaat
Ksenia
Kostja VV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristjan Tamm ja Taira Aasa Kohtuistungi toimumise aeg
11.12.2017
1(20)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 29.05.2017 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hageja I nõue kostja vastu rahuldamata täies ulatuses ning rahuldada hagejate II-VII nõue kostja vastu osaliselt. Tühistada osaliselt hagi tagamise abinõud. Määrata uuesti menetluskulude jaotus.
4.1.Jätta rahuldamata Korteriühistu Roo 10 hagi VV vastu 816 euro ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõude 816 euro jäägilt alates 23.02.2015 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.
4.2.Rahuldada osaliselt XX, YY, NN, KK, PP ja AA hagi endise olukorra taastamiseks ja kohustada VV taastama 30 päeva jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist käesolevas asjas Tallinnas Roo tn 10-8 aadressil asuvas korteris (registriosa nr 2602701) sisekandeseinte demonteerimisele eelnenud kandekonstruktsioonide tehniline jäikus.
4.3.Jätta rahuldamata XX, YY, NN, KK, PP ja AA hagi endise olukorra taastamiseks osas, millega hagejad II-VII taotlesid endise olukorra taastamist VV poolt Tallinnas Roo tn 10-8 aadressil asuvas korteris (registriosa nr 2602701) vastavalt projektijärgsele seisukorrale või projektijärgsega võrdväärsele seisukorrale, sealhulgas teostama järgnevad tööd:
4.3.1.lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunalised ja põiksuunalised kandeseinad vastavuses Vabariikliku Projekteerimise Trusti Estonprojekti poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht Tallinnas Roo tn. nr 10 8-korteriga" IV osa punktides 2 ja 3 sätestatuga ning ekspertarvamuse nr TR 1786/2016 lisas 2 toodud plaaniga “Projekt 1949. I-II korruse plaan” või
4.3.2.kui kohus leiab, et kostja kohustamine seinte taastamiseks ilma hoone ehitusprojekti koostamisteta ei ole võimalik, kohustada kostjat lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunalised ja põiksuunalised kandeseinad vastavuses hageja I poolt tellitava Roo tn 10 hoone ehitusprojektiga, mille korteri nr 8 puudutav osa on koostatud kooskõlas Vabariikliku Projekteerimise Trusti Estonprojekti poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht Tallinnas Roo tn. nr 10 8-korteriga" IV osa punktides 2 ja 3 sätestatuga.
4.4.Jätta rahuldamata XX, YY, NN, KK, PP ja AA hagi VV vastu kohustada VV eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru; soojustada kogu Roo tn 10 hoone otsasein ühe postidevahe ulatuses saepuru ja lubja seguga; kinnitada sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitada 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvida kaetud ava tsementmördiga ja teostada kohtvärvimine.
2(20)
4.5.Jätta poolte menetluskulud Korteriühistu Roo 10 hagis VV vastu maakohtus ja apellatsioonimenetluses Korteriühistu Roo 10 kanda. 4.6.Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsioonimenetluses XX, YY, NN, KK, PP ja AA hagis VV vastu endise olukorra taastamiseks 70% ulatuses VV kanda ja 30% ulatuses XX, YY, NN, KK, PP ja AA kanda. 4.7.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus.
4.8.Tühistada osaliselt hagi tagamise korras maakohtu 21.04.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks keelati VV-l Tallinnas Roo 10-8 aadressil asuvas korteris mistahes ehitustööde (sh rekonstrueerimis-, lammutamis-, viimistlustööd) tegemine ilma Korteriühistuga Roo 10 kooskõlastamata. 4.9.Jätta kehtima hagi tagamise korras maakohtu 21.04.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati VV lubama Korteriühistu Roo 10 esindajat Tallinnas Roo 10-8 aadressil asuvasse korterisse korteri ülevaatuse teostamiseks ja korteri ehitusjärgse seisukorra fikseerimiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Roo 10 (hageja I), XX (hageja II), YY (hageja III), NN (hageja IV), KK (hageja V), PP (hageja VI) ja AA (hageja VII) esitasid 23.02.2015 Harju Maakohtule hagi VV (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat hiljemalt 30 päeva jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist taastama Tallinnas Roo 10-8 asuva korteri projektijärgne seisukord või projektijärgsega võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele, sh teostama järgnevad ehitustööd: lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunalised ja põiksuunalised kandeseinad vastavuses Vabariikliku Projekteerimise Trusti Estonprojekti 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht Tallinnas Roo tn. nr 10 8-korteriga" IV osa p-des 2 ja 3 sätestatuga ning ekspertarvamuse nr TR 1786/2016 lisas 2 toodud plaaniga “Projekt 1949. I-II korruse plaan”, või kohustada kostjat lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandeseinad vastavuses hageja I poolt tellitava Roo 10 hoone ehitusprojektiga, mille korteri nr 8 puudutav osa on koostatud kooskõlas Vabariikliku Projekteerimise Trusti Estonprojekti poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektis nr 113/1-49 "Kaheksa korteriga kahekorruselise puust elamu tüüpprojekti kohaldamise projekt, Asukoht Tallinnas Roo tn. nr 10 8-korteriga" IV osa p-des 2 ja 3 sätestatuga. Eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru; soojustama kogu Roo 10 hoone otsasein ühe postidevahe ulatuses saepuru ja lubja seguga; kinnitama sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitama 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvima kaetud ava tsementmördiga ja teostama kohtvärvimine. Hageja I palus kostjalt
3(20)
võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel välja mõista kahju 816 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt alates 23.02.2015 kuni selle täitmiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt on hagejad II-VII Tallinnas Roo 10 asuvas kortermajas asuvate korteriomandite nr 1-2 ning 4-7 omanikud. Kostja on samas hoones asuva korteriomandi nr 8 omanik. Majas tegutseb korteriühistu, kuhu kuuluvad hagejad II-VII ja kostja. Hoones ei ole korterit nr 3. Kostja omandas korteri 05.03.2012. Mõned kuud pärast korteri omandamist alustas kostja oma korteris hagejatega kooskõlastamata ehitustegevusega, mh lammutas mitmed sisekandeseinad, muutis gaasikatla auru väljalasketoru asukoha ja tegi hoone välisseina augu. Tööde käigus said kahjustatud korteri 8 ja selle all oleva korteri 4 vahelaed, mistõttu tekkis korterile 4 korduvalt veekahju. 12.09.2012 esitas kostja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) projekteerimistingimuste taotluse nr PT166220, mille kohaselt kavatses ta ühendada toad 8-5 ja 8-4 ning tõsta kööginurga toast 8-3 tuppa 8-4 vastavalt lisatud eskiisile. Projekteerimistingimuste taotlusele lisas kostja vanad korteri plaanid, kuigi selleks ajaks olid korteri siseseinad tubade 8-5 ja 8-4 vahel juba lammutatud ja gaasisüsteem ümber ehitatud. TLPA poolt 17.09.2012 väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb ehitustegevuse alustamiseks koostada ehitusprojekt. Pelgulinna ehitusmääruse § 11 lg 5 kohaselt tuleb Pelgulinna piirkonnas olemasolevate hoonete sisemiste ümberplaneeringute juures säilitada kandeseinad ning lubatud on ainult sekundaarsete vaheseinte muutmine. Hageja I põhikirja p 3.2 (14) kohaselt ei tohi kostja kui korteriühistu liige ehitada juhatuse kirjaliku loata ümber gaasi-, veevarustus-, ja kanalisatsioonisüsteemi ega lõhkuda või nõrgendada korteri ümberehitamisel hoone kandvaid seinakonstruktsioone. Hoone projekt näeb selgelt ette, et kõik korterite siseseinad on olemuselt kandeseinad (p-d 3 ja 4), st nende omavoliline lammutamine ei ole lubatud ning võib kahjustada maja konstruktsioone. Pelgulinna ehitusmäärus ei luba selliste seinte lammutamist, samuti pole kandeseinte lammutamine võimalik ilma ehitusloata ehitusseaduse (EhS) alusel. 19.09.2013 tuvastasid hagejad ülevaatuse ja katsetuse käigus, et inimese raskuse all vajusid korteri 8 kohal olevad talad tugevalt läbi ja inimese liikumisel tekkis vibratsioon – st et vaheseinte lammutamine korteris 8 on vähendanud maja konstruktsioonide tugevust ja jäikust. Selliste järelduste kontrollimiseks tellis hageja I ekspertarvamuse Laazi Ehituse Osaühingu eksperdilt, kes tuvastas, et katuse kandekonstruktsioonis on tekkinud deformatsioonid, mille põhjus on pööningu vahelae talade sillete suurenemine seoses vaheseina demonteerimisega korteris 8, mis oli tugisein vahelae taladele. Ehituskonsult Grupp OÜ spetsialist tuvastas ehitise ülevaatuse akti p-s 3, et katusekonstruktsiooni kandepostid on ära vajunud, konstruktsioonid on kõvasti liikunud, katusepinnal on tekkinud vajumised ja fassaadi pinnal on tekkinud praod. Hageja I oli sunnitud kandma kohtueelselt kulusid kostja poolt seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega ja selle mahu väljaselgitamisega. Hageja I kandis õigusabikulusid seonduvalt asjaga seotud materjalide analüüsiga 180 eurot. Lisaks oli hageja I sunnitud hoonel lasuvate puuduste väljaselgitamiseks tellima Laazi Ehituse Osaühingult ekspertiisi, mille maksumus oli 300 eurot. Samuti on hageja I kostja tegutsemise tõttu olnud sunnitud tellima Ehituskonsult Grupp OÜ-lt ehitise ülevaatuse akti, mille eest hageja I tasus 336 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
4(20)
Hagejad ei saa nõuda siseseinte osas 1949 koostatud projektijärgse olukorra taastamist. Korteriomanik võib kasutada enda korteri reaalosa oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või teiste korteriomanike õigustatud huvidega (korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg 1). Teised korteriomanikud saavad nõuda kostjalt tegevustest hoidumist, mis kujutavad endast teiste korteriomanike õiguste kahjustamist (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5) või mis läheksid vastuollu nende õigustatud huviga. Hagejad ei nõua esmase nõudena kostjalt mitte ohutult ehitamist, vaid 1949 koostatud ehitusprojekti järgse olukorra taastamist. Hagejad saaksid seda nõuda juhul, kui vastav nõudealus oleks otseselt seaduses sätestatud või juhul, kui hoone ohutust ei ole võimalik muul viisil tagada, kui 1951 aegset seinte olukorda, mil hoone valmis, taastades. Kumbagi nimetatud olukordadest ei esine, sest seadusest ei tulene kostjale kohustust elada 1951 plaanilahendusega korteris ja hoone ohutust on võimalik tagada muul viisil. Ekspert TR leidis, et hoones 02.03.2016 paikvaatlusel tuvastatud defektid, kahjustused ja deformatsioonid ei ole põhjustatud korteris 8 tehtud ümberehitustöödest ning et ehitise taastatavate sisekandeseinte konstruktiivne lahendus võib erineda projektikohasest juhul, kui nende jäikus on arvutustega tõendatud. Otsusega kostjale kohustuse panemine ehitada korteri seinad ümber tulevikus koostatava ehitusprojekti järgi, on isiku kohustuse otsusega sõltuvusse panemine teise isiku suvast ja ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse aluspõhimõtetega. See annaks hagejale ka võimaluse tellida ehitusprojekt, mille sisu ei pruugi olla kooskõlas kostja õigustatud huvidega. Hageja sooritusnõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna niivõrd ebaselgelt sõnastatud nõuete täitmine oleks problemaatiline kui mitte võimatu. Kohtutäituril ei ole pädevust hinnata, kas kostja poolt rajatav sein oleks kooskõlas 1949 koostatud ehitusprojekti IV osas p-des 2 ja 3 sätestatud nõudega või mitte, mida hagejad on aga oma hagi täpsustuses taotlenud. Hagejad nõuavad kostjalt välisseinas asuva gaasipaigaldise suitsutoru väljaviigu eemaldamist. Kostja korterisse on paigaldatud kaasaegne gaasikütteseade, mis vajab väljaviiku. Hagejad leiavad, et kostja ei tohiks oma korteris kasutada kaasaegset küttelahendust, vaid peaks lähtuma 1949 koostatud tehnilisest lahendusest. Teised korteriomanikud ei saa nõuda kostjalt vana ja iganenud 1949 projekteeritud küttelahenduse kasutamist või millegi muutmist, sest olemasolev olukord ei riku teiste korteriomanike õigustatud huvisid. Hagejate poolt suitsutoru likvideerimist puudutav nõue on sõnastatud niivõrd ebaselgelt, et seda ei ole võimalik täita. Hagejate sooritusnõuete rahuldamine peaks olema välistatud ka tulenevalt hea usu põhimõttest, sest kostja tegevus ei ole rikkunud teiste korteriomanike huve. Hoone vajumised ei ole tingitud kostja tegevusest ja kostja korteri osas on võimalik stabiilsuse tagamine siseseinu taastamata. Hagejate kahjunõue ja viivise nõue on alusetud. Hagejate tellitud asjatundjaarvamused on ebaõiged, mida kinnitab TR ekspertarvamus. Kostja tegevus ei ole hoone konstruktsioone kahjustanud. Hagejate kantud kulude näol ei ole tegemist mõistlike kuludega VÕS § 128 lg 3 mõistes, mis on käsitletavad otsese varalise kahjuna. Maakohtu otsus
3.29.05.2017 otsusega maakohus rahuldas hagi endise olukorra taastamiseks ja kahju hüvitamiseks osaliselt, kohustades kostjat taastama 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Tallinnas Roo 10-8 asuva korteri Vabariikliku Projekteerimise Trusti Estonprojekti poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektiga nr 113/1-49 võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele ning lammutama korteris nr 8 pikisuunalist kandeseina asendav mittekandev terasprofiilidele kinnitatud kipsplaatidest
5(20)
sisesein ning taastama pikisuunaline ja põiksuunaline kandesein ja eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru, soojustama otsaseina ühe postidevahe ulatuses, kinnitama sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitama 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvima kaetud ava ja teostama kohtvärvimine. Kohus mõistis kostjalt välja hageja I kasuks kahjuhüvitise 636 eurot, viivise 115,57 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. 21.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine jäi jõusse. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Vaidlus puudub, et hagejad II-VII on Tallinnas Roo 10 kortermajas asuvate korteriomandite nr 1-2 ja 4-7 omanikud (kd I lk 12-17). Kostja on samas hoones asuva korteriomandi nr 8 omanik (kd I lk 18). Hageja I on majas tegutsev korteriühistu. 2012 omandas kostja korteriomandi nr 8 ja tegi korteris ümberehitusi, mille raames lammutas mitmed siseseinad, muutis gaasikatla auru väljalasketoru asukohta ja tegi hoone välisseina augu. Tulenevalt asjaolust, et hagejad II-VII ja kostja on korteriomanikud Roo 10, Tallinn asuval kinnistul, tuleb asja lahendamisel kaaluda KOS § 11 lg 1 p 1, § 12 lg 3, § 16 lg 1 ja AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 ning § 74 lg 1 kohaldamist. Kostja on teinud kaasomandisse kuuluva eseme ümberehituse KOS § 1 lg 2 mõttes. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta on Roo 10-8 korteriomandis eemaldanud osa siseseintest ja teinud fassaadseina suitsutoru tarbeks augu. Seega kostja on teinud muudatusi kaasomandi esemesse. Juhul, kui üks kaasomanik asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, võivad teised kaasomanikud AÕS § 74 alusel nõuda endise olukorra taastamist (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-155-14, p 13). Kostja ei väitnud ega tõendanud, et tal oli ümberkorralduste tegemiseks ühegi kaasomaniku nõusolek, samuti ei ole teised kaasomanikud selleks andnud oma heakskiitu tagantjärgi. Seega puudus alus jätta hagi rahuldamata AÕS § 72 lg 1, § 74 lg 1 või KOS § 16 lg 1 alusel. Korteri siseseinte lammutamine ja välisfassaadi augu tegemine ilmneb TLPA 05.02.2013 ettekirjutuse (kd I lk 50-52) p-st 4. Asjaolu, et kostja gaasikütte süsteemi tõttu on tekitatud auk hoone välisseina, ilmneb riiklikult tunnustatud ekspert TR ekspertarvamuse p-st 3.10.5 (kd III lk 116). Hagejate väitel on kostja nimetatud tegevused põhjustanud hagejatele kahju, kuna hoone konstruktsioonid on siseseinte lammutamise tulemusel saanud kannatada. Hagejad on oma väite tõendamiseks esitanud Laazi Ehituse Osaühingu arvamuse (kd I lk 83-93), mille kohaselt on hoone katuses tekkinud deformatsioonid ning tugede ja talade vajumise põhjus on pööningu vahelae talade sillete suurenemine seoses vaheseina demonteerimisega korteris 8, mis oli tugisein vahelae taladele (kd I lk 86). Lisaks esitasid hagejad Ehituskonsult Grupp OÜ ehitise ülevaatuse akti (kd I lk 100-104), millest nähtus, et seinte demonteerimise tõttu on hoone konstruktsioonid kahjustada saanud. Samuti ilmnes TR ekspertarvamusest, et Roo 10 kandekonstruktsioonide projektijärgse jäikuse tagamiseks tuleb mh taastada ehitise piki- ja põiksuunalised sisekandeseinad korteris 8 (kd III lk 120). Eelviidatud tõenditest, sh TR ekspertarvamusest nähtuvalt on Roo 10 hoonel esinevad puudused tekkinud mitmete tegurite koosmõjus, kuid mh on ehitise kandekonstruktsioonide nõuetekohasele jäikusele mittevastamine tingitud asjaolust, et kostja korteris on seinad eemaldatud. Olukorras, kus kostja korteris seinte lammutamine aitas kaasa hoone kandekonstruktsioonide nõuetekohasele jäikusele mittevastamisele, on tegemist teistele kaasomanikele kahju tekitava tegevusega, mis väljub tavakasutuse raamidest. Samuti asus ekspert kostja korterist tuleneva väljaviigutoru osas seisukohale, et selle paigaldus ei vasta heale ehitustavale, kuna eemaldada tuleks suitsutoru ümbritsev polüuretaanvaht, tihendada läbiviik tuletõkke vahuga ning paigaldada tootja paigaldusjuhendites ette nähtud väline dekoratiiväärik (kd III lk 121). Heale ehitustavale mittevastava ja mitmete puudustega väljaviigutoru paigaldamine ning seeläbi hoone fassaadi
6(20)
augu tekitamise näol on samuti tegemist teistele kaasomanikele kahju tekitava tegevusega, mis väljub tavakasutuse raamidest. Seega ei esine KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevaid aluseid, mis välistaksid hagi rahuldamise. Hagejad ei esitanud nõuet, mis on vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Hagejate nõudest ei ole põhjendatud osa, millega hagejad palusid kandeseinte taastamist vastavuses 29.11.1949 koostatud ehitusprojekti või hagejate poolt tulevikus tellitava Roo 10 hoone ehitusprojektiga. Seinte taastamine kooskõlas 1949 valminud projektiga ei ole asjakohane, kuna nii ehitusnõudeid kui –materjalid on võrreldes nimetatud ajastuga kardinaalselt muutunud. Hagejate huvid on kaitstud olukorras, kus kohus kohustab kostjat seinu taastama projektijärgsega võrdväärses seisukorras, kuna see kohustab kostjat seinu taastama tingimustel, mis peavad vastama projektiga võrdväärsetele nõuetele, kuid selleks on võimalik kasutada kaasaegseid ehitusvõtteid ja –materjale. Seoses hagejate taotlusega kohustada kostjat seinu taastama kooskõlas tulevikus Roo 10 hoonele tellitava projektiga, märkis kohus, et kostjale ei ole võimalik panna kohustust järgida tulevikus loodavat projekti, mille sisu ei ole teada. Rahuldamisele kuulus hagejate nõue, mille kohaselt kostjat tuleb kohustada taastama Tallinnas Roo 10-8 asuva korteri Vabariikliku Projekteerimise Trusti Estonprojekti poolt 29.11.1949 koostatud ehitusprojektiga nr 113/1-49 võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele ning eemaldama välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru, soojustama otsaseina ühe postidevahe ulatuses, kinnitama sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitama 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvima kaetud ava ja teostama kohtvärvimine. Hagejate nõudest ei olnud põhjendatud osa, millega hagejad näitasid spetsiifiliselt ära, millisel viisil ja milliste materjalidega kostja endise olukorra peab taastama. Hagejate huvid on kaitstud olukorras, kus kohus kohustab kostjat suitsutoru välisfassaadist eemaldama ja seina olukorda taastama projektijärgsega võrdväärses seisukorras. Sellisel juhul on kostjal võimalik kasutada kaasaegseid ehitusvõtteid ja –materjale, mis vastavad nõuetele ning taastavad projektijärgsega võrdväärse olukorra. Lähtuvalt hagejate taotlusest tuleb kostjal taastamistööd läbi viia 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hagejad ei esitanud nõuet gaasitoru väljaviigu likvideerimiseks viisil, mis muudaks selle täitmise raskesti arusaadavaks või võimatuks. Hagejad nõuavad Roo 10-8 korteriomandist tuleneva ja hoone välisfassaadi ulatuva suitsutoru likvideerimist. Suitsutoru asukoht on piisava täpsusega ära määratud ja kohtutäituril ei tohiks tekkida raskusi arusaamisega, millise Roo 10 hoone välisfassaadis oleva toru eemaldamist silmas peetakse. Asja lahendamisel ei ole oluline, kas kostjal oli tööde tegemise ajal ehitusluba või kas nüüdseks on tulenevalt EhS muudatustest loa olemasolu vajadus ära langenud. Kostja rikkus AÕS ja KOS tulenevaid nõudeid ja üksnes need asjaolud tingisid hagi osalise rahuldamise. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Hageja I esitas kahju tekkimise tõendina arve ja maksekorralduse (kd I lk 98), mille järgi tasus hageja I Deivi Vaht Õigusbüroole arve nr 17/02/14 alusel 180 eurot. Ainuüksi hageja I poolt õigusbüroo arve esitamine või tasumine ei anna alust vastavat summat kostjalt välja mõista, kuna arvest ei nähtu, et tegemist oleks arvega, mis seostus kostja vastu nõude esitamisega. Seega tuli hageja nõue kohtueelse õigusabikulu väljanõudmiseks rahuldamata jätta.
7(20)
Hageja I esitas Laazi Ehituse Osaühingu arvamuse (kd I lk 83-93), lepingu nr 507/2013 (kd I lk 95) ja arve nr 507/2013 (kd I lk 96), mille kohaselt oli ekspertiisi maksumus 300 eurot. Kuna hageja I tõendas, et pidi seoses kostja vastu nõude esitamisega ekspertiisi tellimise näol kandma kulusid 300 eurot, oli tegemist asjakohaste kulutustega, kuna kohus tugines arvamusele. Hageja I esitas Ehituskonsult Grupp OÜ ehituse ülevaatuse akti (kd I lk 100-104), lepingu nr 2014/05 (kd I lk 105-107) ja arve nr 2947 (kd I lk 108), mille kohaselt oli ekspertiisi maksumus 336 eurot. Kuna hageja I tõendas, et ta pidi seoses kostja vastu nõude esitamisega Ehituskonsult Grupp OÜ-lt ülevaatuse akti tellimise tõttu kandma kulusid 336 eurot, oli tegemist asjakohaste kulutustega, kuna kohus tugines ehituse ülevaatuse aktile. Seega tuli hageja I nõue kahju hüvitamiseks rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja I kasuks välja mõista 636 eurot. Hageja I viivisenõue tuli VÕS § 101 lg 6, § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldada. Kohus mõistis viivise välja kindlaksmääratud summana perioodil alates hagi esitamisest (23.02.2015) kuni otsuse tegemiseni (29.05.2017) põhivõlalt 636 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 115,57 eurot ning samuti viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuli 21.04.2015 määrusega kohaldanud hagi tagamine jõusse jätta. Kostja 11.05.2017 väide, et TLPA on edastanud talle teate, mille kohaselt kostja ehitusteatis on kantud ehitusregistrisse ning kostjal ei ole avalik-õiguslikke takistusi remonditööde teostamiseks, ei anna alust hagi tagamise tühistamiseks. TsMS § 163 lg 1 alusel jäid menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja kohustamis- ja kahjuhüvitamisnõue rahuldati osaliselt. Hagejate apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud 9857 eurot hagejate kasuks ja menetluskulud 365,09 eurot hageja I kasuks. Hagejad paluvad märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsiooniastme menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas valesti TsMS § 163 lg 1 ja jättis kohaldamata TsMS § 162 lg 1. Kuna hagi resolutiivosa nõuded on esitatud erinevate subjektide nimel (kohustamisnõuded korteriühistu ja korteriomanike nimel ning kahju hüvitamise nõue üksnes korteriühistu nimel), ei olnud kohtul alust käsitleda neid menetluskulude jaotuses ühiselt. Hagejate kohustamisnõuded on rahuldatud täies ulatuses. Asjaolu, et kohus otsustas sõnastada hagejate nõuet veidi ümber, ei muuda fakti, et kohustamisnõue on rahuldatud. Teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmine ei tähenda hagi osalist rahuldamist. Hagejate kulud ekspertiisi teostamisele olid 3580,80 eurot, mis on väikese korteriühistu jaoks suur summa. Kuna maakohus tugines ekspert TR arvamusele, oli tõend asjakohane ja puudub alus jätta see kulu hagejate kanda. Lisaks viitasid hagejad TsMS § 169 lg-tele 1 ja 3. Kostja kasutas kõiki võimalikke meetmeid menetluse venitamiseks ja maakohus nõudis hagejatelt peaaegu iga kostja menetlusdokumendi osas seisukoha esitamist. Sellised taotlused jäid enamasti rahuldamata. Hageja I kahju hüvitamise nõuded rahuldati 76,7% ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel peab kostja hüvitama hagejate menetluskulud 9857 eurot (5919+3580,80+7,20+300+50) täies ulatuses. Kohus ei ole osundanud ühelegi TsMS 4. jaos
8(20)
ette nähtud võimalusele, miks peavad hagejate menetluskulud jääma nende endi kanda. TsMS § 162 lg 1 alusel oleks õiglane jaotada menetluskulud kahju hüvitamise nõudega seonduvalt poolte (s.o hageja I ja kostja) vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sel juhul peaks kostja hüvitama 76,7% hageja I menetluskuludest ehk 365,09 eurot ((301+175)*0,767). Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, menetlusõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Kuna hagejate sooritusnõuded on alusetud, ei tuleks välja mõista nende kohtueelseid nõude maksmapanekuga seotud kulusid. Kohtuotsuse resolutsioon ei ole täidetav ja üheselt mõistetav. Kuna maakohus kohustas kostjat taastama ajaloolise ehitusprojektiga võrdväärse seisukorra, siis resolutsioonis kasutatud mõiste „võrdväärne“ on äärmiselt subjektiivne. Ebaselge on, kas kostja tohib ehitada TLPA-lt ehitusõiguse saanud ehitusprojekti järgi. Kuna Structure Engineering OÜ koostatud ehitusprojektile on TLPA ehitusõiguse andnud, siis on see võrdväärne 1949 projektiga. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele, kuna selle resolutsioonist ei nähtu rahuldamata jäänud alternatiivnõuded (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-16, p 12). Maakohus kohustas kostjat taastama korterisisesed piki- ja põikvaheseinad 30 päeva jooksul. Kostja korteri all asuvas korteris 4 eelnimetatud kohas kandeseinu ei asu. Kandeseinte toetamine vahelaele, mille all puudub kandesein, ei ole ehituslikult korrektne ja see ohustab hoone kandevõimet. Ka ekspert märkis oma 28.03.2016 arvamuse lk 19, et mh tuleb taastada ehitise piki- ja põiksuunalised sisekandeseinad korteris 4. Seega peaks korter 4 omanik ja kostja tegema korteri siseseinte taastamisel koostööd, kuid kohtuotsus sellega ei arvesta. Kuna hagi taotlus ja maakohtu otsus on vastuolus seadusega ning ei arvesta vajadusega koostada otsuse täitmiseks ehitusprojekt ja esitada ehitusteatis, mida ei ole koos ehitustööde teostamisega võimalik 30 päeva jooksul teha, tuleb otsus tühistada. Kohtuotsuse täitmine ei ole võimalik 21.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tõttu. Kostja on allutatud ehitustööde tegemise lubamisel hageja I suvale. Mittetäidetav kohtuotsus on ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Alternatiivselt taotleb kostja, et kaebuse mitterahuldamisel kohus tühistaks vähemalt kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis hindamata asjas olulist tähtsust omavad tõendid. Kohus ei arvestanud eksperdi TR 15.08.2016 arvamusega, mille kohaselt hoones 02.03.2016 paikvaatlusel tuvastatud defektid, kahjustused ja deformatsioonid ei ole põhjustatud korteris 8 teostatud ümberehitustöödest ning Structure Engineering OÜ poolt koostatud ehitusprojekt, mille järgi kostja soovib ehitada, on nõuetekohane ja projektis esitatud tehniliste lahendustega tagatakse kandekonstruktsioonide nõuetekohane jäikus korteri 8 ulatuses. Kohus ei analüüsinud ka Nordpartner Grupp OÜ ekspertarvamust, milles asjatundja asus seisukohale, et hoone vajumised on tingitud hoone vundamendi aluspinnase kandevõime muutustest ning varasematest vajumistest on tingitud korteri 8 põranda ja laetalade kalle välisseina suunas, mis paratamatult mõjutab katusekonstruktsioonide liikumist. Maakohus hindas ebaõigesti TR 28.03.2016 ekspertarvamust. Kohus leidis ebaõigesti, et ekspertarvamusest nähtub, et hoone jäikuse tagamiseks tuleb ka taastada kostja korteri piki- ja põiksuunalised kandeseinad, mistõttu on kostjapoolne siseseinte lammutamine aidanud kaasa kaasomanikele kahju tekkimisele. Esiteks ei soovi kostja eemaldada korteris piki- ja
9(20)
põiksuunalisi sisekandeseinu. Teiseks ei ole õige järeldus, et kostja senine tegevus on tekitanud hagejatele kahju. Need kahjustused olid hoonel varem. Kostjat ei saa kohustada taastama olukorda, mis erineb korteri omandamise hetke olukorrast. Kostja ei ole rajanud gaasikatla aurutorule välisseina uut väljaviiku, vaid nihutanud olemasolevat väljaviiku. Korteri eelmine omanik lammutas 2010-2011 korteris asunud vanad kütteseadmed (pliidi, ahju jms) ning asendas need gaasikatlaga, mis eeldas aurutoru väljaviigu paigaldamist. Hagejad saavad nõuda üksnes kaasomaniku poolt teostatud ebaseadusliku tegevuse tagajärgede likvideerimist, mitte aga eelmise kaasomaniku poolt tehtu likvideerimist. Gaasitoru väljaviigu nihutamisega ei kaasne hagejatele lubamatuid mõjutusi, kui kostjal võimaldatakse läbiviigu toru ots korrektselt vormistada. Kostja küsis gaasitoruga seoses 13.06.2013 seisukoha TLPA-lt ja kostjale vastati 17.06.2013, et gaasitoru võib nihutada ning selleks mingit avalik-õiguslikku luba ei ole vaja. Hagejad talusid enam kui aasta vältel gaasitoru väljaviigu paiknemist korteri nr 8 välisseinas enne kui kostja korteri omandas. See oleks hea usu põhimõtte vastane, kui kehtiv õigus võimaldaks sellistel asjaoludel pärast kaasomandi eseme muudatuse talumist pikema aja vältel asuda uuelt kaasomanikult nõudma esialgse, eelmise omaniku poolt muudetud olukorra taastamist. Kui kostjal ei ole lubatud paigaldada välisseina gaasikatla aurutoru väljaviiku, ei ole kostjal võimalik korterit kütta, sest amortiseerunud kütteseadmed lammutas korteri eelmine omanik välja ja korteris pole muid kütteseadmeid. Kostjal ei ole võimalik suunata gaasikatla aurutoru väljaviiku ka korstnalõõri, sest kostja korteri kasutuses olnud korstnalõõr on korteri 4 omaniku poolt hõivatud. Kostja on teinud varasemalt hagejatele mitmeid kompromissettepanekuid ja hagejad on väljendanud, et neil ei ole midagi kostja soovitud ehitustööde vastu kui kostja teeb ehitustöid nõuetekohaselt. Kostja sai ehitusprojektile vajaliku ehitusõiguse ning ekspert T.Rattasepp kinnitas ehitusprojekti ohutust ja nõuetekohasust. Seega ei esine takistusi, miks hagejad ei võiks loobuda vastuseisust kostja poolt tema korteri sees tehtavatele ehitustöödele. Seda küsimust oleks võimalik vaidlemise asemel lahendada kompromissiga ning kostja palub selles osas TsMS § 4 lg 4 alusel kohtu kaasabi. Vastused apellatsioonkaebustele
6.Kostja palub jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata.
7.Hagejad paluvad jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
10(20)
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide rikkumise ja materiaalõiguse eksliku kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab osaliselt hagi tagamise abinõu ja menetluskulude jaotuse. Kolleegium saab teha TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. I
9.Hageja I on esitanud kahju hüvitamise nõude ja hagejad II-VII on esitanud nõude kaasomandisse kuuluva asja omavolilise muutmisega tekitatud endise olukorra taastamiseks. Hagejate II-VII esitatud hagis leitakse, et kostja tegevus on olnud hoonele kahjulik.
10.Apellatsioonimenetluses puudub vaidlus järgmiste maakohtu poolt tuvastatud asjaolude üle, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel: - Hagejad II-VII on Tallinnas Roo 10 kortermajas asuvate korteriomandite nr 1-2 ja 4-7 omanikud. - Hageja I on majas tegutsev korteriühistu. - Kostja omandas korteriomandi (korter nr 8) 2012 ja lammutas ilma korteriühistu juhatuse eelneva kirjaliku loata (hageja I põhikirja p 3.2. p 14) korteri ümberehitustööde käigus siseseinad, tegi gaasikatla auru väljalasketoru väljaviiguks hoone välisseina augu.
11.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on ümberehitustega teinud kaasomandi osaga toiminguid, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid (KOS § 11 lg 1 p 1) ja peab taastama oma korteris seinad maakohtu poolt otsustatud viisil ja eemaldama maja välisseina läbiva gaasikütteseadme väljaviigu.
12.Maakohus on õigesti määratlenud vaidluses kohaldatava materiaalõiguse ja leidnud õigesti, et kui kostja lammutas oma korteriomandi siseseinad ja tegi augu fassaadiseina, on tegemist muudatustega kaasomandi esemes, milleks oleks olnud vajalik kõikide kaasomanike nõusolek (AÕS § 74 mõttes). Samuti leidis maakohus õigesti, et asjas kuuluvad kohaldamisele KOS § 11 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 1 ja 5, § 74 lg 1. II
13.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebusega seonduvat ja hagejate II-VII nõudega kostja korteris sisekandeseinte taastamiseks seonduvat. Kandvate seinte lammutamine on hagejate II-VII hinnangul vähendanud maja konstruktsioonide tugevust ja jäikust. Kostja leiab, et nimetatud kahju ei ole tekkinud korteris nr 8 tehtud ümberehitustööde tulemusena.
14.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette tõenditest ebaõigete järelduste tegemist ja osade tõendite hindamata jätmist. Osaliselt on nimetatud väited ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
14.1.Oma väidete tõendamiseks esitasid hagejad II-VII hageja I liikmete 19.09.2013 toimunud kogunemise akti (I kd, tl 80-82), Laazi Ehituse OÜ ja Ehituskonsult Grupp OÜ arvamused (I kd, tl 83-94, 100-106), kostja Nordpartner Grupp OÜ arvamuse (I kd, tl 191-193). Lisaks määras kohus asjas ekspertiisi ja ekspert TR esitas ekspertarvamuse (III kd, tl 102-217). Ekspertiisi valmimise järgselt esitas kostja kohtule ekspert TR täpsustava arvamuse (IV kd, tl
11(20)
73-82), mida ringkonnakohus käsitleb kui dokumentaalset tõendit (asja tundva isiku arvamust), kuna vastavat arvamust ei ole asjas määratud eksperdilt küsitud kohtu kaudu.
14.2.Maakohus tuvastas Laazi Ehituse OÜ, Ehituskonsult Grupp OÜ ja TR 28.03.2016 ekspertarvamuse põhjal, et kostja tegevus kandeseinte lammutamise osas oli hoonele kahjulik. Tõenditest tulenevad järeldused on vastuolulised ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hinnanud tõendeid igakülgselt, objektiivselt ja nende koosmõjus, samuti põhjendanud, miks ta Nordpartner Grupp OÜ arvamust ja ekspert TR täiendavat arvamust ei arvesta. Nimetatud menetlusliku puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates tõendeid uuesti ja tehes neist järeldused.
14.3.Hageja I liikmete akt (I kd, tl 80) kajastab 19.09.2013 toimunud hageja I liikmete kogunemist, mille käigus jõudsid koosolijad katsetuse käigus järeldusele, et korteris nr 8 lammutatud seinte mahalõhkumine on oluliselt vähendanud maja konstruktsioonide tugevust ja jäikust. Nimetatud järeldus tehti katsest 100-kilose inimesega, kelle raskuse all vajusid põrandalauad tugevalt läbi ja tema liikumisel tekkis vibratsioon, samuti vibreeris pärlini-post, mis toetas katust ja toetus põrandataladele. Sama katset tehti akti kohaselt ka teiste korterite kohal, kus mingit vibratsiooni ega läbivajumist ei tekkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole katset kajastav akt usaldusväärne tõend selle kohta, et maja kandekonstruktsioonidele on tekkinud kahju ja seda kostja rekonstrueerimistööde tulemusena korteris nr 8. Üksnes korteri lael tekkiva vibratsiooni järgi ei ole tavainimesel vastavat järeldust võimalik hinnata.
14.4.Laazi Ehituse OÜ arvamus on antud korteri nr 8 kohal oleva pööningu, katusekonstruktsioonide ja vahelae ülevaatuse tulemusel. Arvamuses on jõutud järeldusele, et rekonstrueeritavas korteris nr 8, kus muudetakse planeeringut ja likvideeritakse tugiseinu, on vaja lahendada rekonstrueerimisprojekti konstruktiivne osa (konstruktsioonide projekt). Projekt peab tagama konstruktsioonide tugevuse taastamise ja püsimise. Asja tundev isik on märkinud, et katuse kandekonstruktsioonis on tekkinud deformatsioonid: puittoed on taladest vajunud 1520 mm allapoole, teiste korterite kohal selliseid vajumisi ei ole olnud. Tugede ja talade vajumise põhjuseks on pööningu vahelae talade sillete suurenemine seoses vaheseina demonteerimisega korteris nr 8, mis oli tugiseinaks vahelae taladele.
14.5.Ehituskonsult Grupp OÜ arvamus on antud pööningukorruse ülevaatuse tulemusel. Arvamuses on sedastatud, et katusekonstruktsioonide kandepostid on ära vajunud, seoses all olevas korteris kandvate seinte demonteerimisega ja raskuse tõttu on kõvasti muutunud konstruktsioonid, sellest omakorda on tekkinud katuse pinnal vajumised. Korterist nr 8 on toodud välja gaasiboileri heitgaasitoru, seoses ülaltooduga on korteri nr 8 kohal fassaadi pinnal fikseeritud pragusid, mis võivad rikkuda ka fassaadi konstruktsiooni. Arvamuses sedastatakse, et kuna korterisse nr 8 arvamuse andjal pääseda ei õnnestunud, ei saanud fikseerida, millised konstruktsioonid said kahjustada peale kandvate seinte mahavõtmist. Arvamuse kokkuvõttes kajastatakse eelkõige kostja poolt tehtud tööde dokumenteerimist ja avalik-õiguslike normidega kooskõlla viimist, mis ei oma vaidluse lahendamisel tähendust.
14.6.Eelnimetatud kahest asja tundva isiku arvamusest kui dokumentaalsest tõendist nähtub, et arvamuse andjad ei tutvunud korteris nr 8 valitseva olukorraga, samuti ei ole nad hinnanud võimalusi, kas kahju hoonele võib olla tekkinud muudel põhjustel. Arvamustest nähtub, et asja tundvad isikud on lähtunud eelkõige seisukohast, et kahjustused on tekkinud korteris nr 8 kandeseinte eemaldamise tõttu. Väljavõtetega majandustegevuse registrist (II kd, tl 46-47) on tõendatud, et mõlemad asja tundvad isikud tegutsevad majandustegevuse registri kohaselt ehitusekspertiiside vallas ja neil on vastava ala spetsialistid.
12(20)
14.7.Nordpartner Grupp OÜ asja tundva isiku arvamuse kohaselt on korter nr 8 ja laetalade kalle välisseina suunas tingitud varasematest vajumistest vundamendi kandevõime muutuste tõttu, mis paratamatult mõjutab ka katusekonstruktsioonide liikumist. Asja tundev isik on sedastanud, et 21.09.2000 TLPA poolt kinnitatud inventariseerimise plaani järgi on korter nr 8 all oleva korteri nr 4 remonttööde käigus tehtud sisekandeseintesse 2 ava ja lisaks on suurendatud ühes kandeseinas ava sillet kuni kaks meetrit. Korteri nr 4 inventariseerimise seletuskiri väidab, et tegemist on mittekandvate seintega, millega arvamuse andja ei nõustu. Arvamuses on leitud lisaks, et varasemate mõjude hulka peab arvestama ka katuse koormuse muutust (raske savikivi on asendatud plekiga), mille tõttu koormus katusekonstruktsioonidele vähenes oluliselt ja allavajunud konstruktsioonid vabanesid raskuskoormusest ja võisid tekitada konstruktsiooni ühenduskohtades vahed. Kandepostide paljastunud keeltapp on pleekinud ja tolmune, mis kinnitab varasemat deformatsiooni. Arvamuse andja on pidanud vajalikuks kontrollida korteris nr 4 kandeseintesse tehtud avade insenertehnilist lahendust. Arvamusest saab järeldada, et hoone katusekonstruktsioonide deformatsioonid võivad olla tekkinud ka teistel põhjustel. Samas ei tulene tõendist, millises ulatuses on deformatsioonid tingitud varasematest teguritest ja kas see välistab kostja poolt kahju tekitamise. Samuti ei tõenda dokument, et korteris nr 4 on kandvad seinad lammutatud, sest asja tundev isik on pidanud vajalikuks alles kontrollida vastavaid insenertehnilisi lahendusi. Arvamus ei ole põhjenduste osas, milles kaheldakse seletuskirja õigsuses korteris nr 4 mittekandvatesse seintesse avauste tegemises, jälgitav.
14.8.Ekspert TR 28.03.2016 ekspertarvamusest nähtub, et ekspert teostas 03.02.2016 paikvaatluse, mille käigus sisenes ekspert ka korterisse nr 8, kuid korterit nr 4 ei olnud võimalik inspekteerida (III kd, tl 108). Paikvaatlusel tuvastati hoone pikikandeseintes praod, mis viitavad hoone vundamentide vajumisele. Vundamentide ja kandeseinte ebaühtlane vajumine põhjustab deformatsioone ka hoone muudes konstruktiivsetes elementides (vahelagedes, sisekandeseintes) (III kd, tl 112). Ekspert on tuvastanud, kirjeldanud ja fotografeerinud paikvaatlusel avastatud katusetarindi sõlmede ja elementide deformatsioone ja leidnud vahekokkuvõttes, et hoones tuvastatud defektid, kahjustused ja deformatsioonid on põhjustatud hoone east, hoonealuse pinnase ebaühtlasest vajumisest ning konstruktiivse lahenduse muutmisest (III kd, tl 115). Ekspertarvamusega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ekspert tuvastas Roo tn 10 ehitise kandekonstruktsioonide projektijärgse jäikuse tagamiseks vajalikud abinõud, millest üheks on mh ehitise piki- ja põiksuunaliste sisekandeseinte taastamine korterites nr 4, 8 ja teistes korterites, kus need on demonteeritud ja ehitise taastatavate sisekandeseinte konstruktiivne lahendus võib erineda projektikohasest juhul, kui nende jäikus on arvutustega tõendatud (III kd, tl 119-120). Millel põhineb eksperdi järeldus, et lisaks korterile nr 8 on ka teistes korterites sisekandeseinad demonteeritud, see ekspertarvamusest ei järeldu ja arvamus ei ole selles osas kontrollitav. Ekspertarvamusega on tõendatud, et kostja peab oma korteris piki- ja põiksuunalised sisekandeseinad taastama, see ei pea toimuma ehitise projektijärgselt ja üksnes see ei tagaks Roo tn 10 ehitise kandekonstruktsioonide projektijärgset või nõuetekohast jäikust. Ekspert ei ole sisuliselt analüüsinud, kas ja millises ulatuses kostja korteris demonteeritud seinad on tekitanud hoonele kahju ja kuivõrd on see tekitatud majas varem teostatud töödest või välistest teguritest.
14.9.TR 15.08.2016 arvamuse p-s 4.1. on leitud, et hoones 02.03.2016 paikvaatlusel tuvastatud defektid, kahjustused ja deformatsioonid ei ole põhjustatud korteris nr 8 teostatud ümberehitustöödest. TR pole seejuures täpsustanud, kas ta peab silmas kõiki varasemas ekspertarvamuses märgitud hoone kahjustusi. Samuti on arvamus vastuolus eksperdi varasema seisukohaga, et hoone kahjustused on seotud selle konstruktiivse lahenduse muutmisega ja
13(20)
kandekonstruktsioonide projektijärgse jäikuse tagamiseks vajalikuks abinõuks on mh ehitise piki- ja põiksuunaliste sisekandeseinte taastamine korteris nr 8. Kuivõrd ekspert ei ole oma varasemaid järeldusi kandeseinte taastamise osas ümber lükanud, peab ringkonnakohus usaldusväärsemaks ekspert TR ekspertarvamuses toodud järeldust kostja kohustuse kohta sisekandeseinad taastada. Sellest omakorda järeldub, et sisekandeseinte demonteerimine kostja korteris on tekitanud ja/või tekitab hoonele kahju.
14.10.Kuigi ekspert on pakkunud esimeses arvamuses teise variandina ka kaaluda, kas projektijärgse seisukorra taastamise asemel viia ehitis vastavusse energiatõhususe miinimumnõuetega, ei tulene arvamusest, millised on selle saavutamiseks vajalikud meetmed ja kuidas aitavad need abinõud maja säilimisele või juba tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele kaasa. Samuti on ekspert leidnud, et kõik hoone puudused ei anna alust pidada hoonet varisemisohtlikuks. Nimetatust saab järeldada, et kostja korteris toimunud seinte demonteerimisest tingitud kahju hoonele on kõrvaldatav ka hoone ülejäänud osasid remontimata.
15.Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu poolt tehtud lahend siseseinte taastamise osas ei ole täidetav ilma seadust rikkumata, kuna korteri nr 4 omanik on oma korteris olevad kandeseinad kunagi omavoliliselt eemaldanud.
15.1.Hagejad on selgitanud 18.05.2015 menetlusdokumendi p-s 5 (II kd, tl 27), et korteris nr 4 tehti vastavad ehitustööd viisteist aastat tagasi, ilma seaduse nõudeid rikkumata ja töödele on väljastatud kasutusluba. Hagejad viitavad seejuures hagiavalduse lisa nr 14 punktile 2. Hagiavalduse lisa nr 14 on vaidlusaluse hoone tüüpprojekti seletuskiri (I kd, tl 36-49), mis ei käsitle ega seega ka saa tõendada asjaolu, et korteris nr 4 on vastavad kandeseinad olemas või mitte. Asjaolu, et korteri nr 4 ehitustöödele on välja antud kasutusluba, ei tõenda iseenesest seda, et hoone kandekonstruktsioonide jäikus ei ole korteris nr 4 viisteist aastat tagasi tehtud ümberehitustööde tõttu hoone seisukorda muutnud.
15.2.Hagejad on toonud esile, et korteri nr 4 rekonstrueerimistööde tulemusel ei ole lammutatud vaheseinte kõiki kandeposte, seega ei eita hagejad vaheseinte lammutamist, väites küll, et kostja poolt tehtud tööd on olnud ulatuslikumad ning mõjutasid hoone konstruktsioone koheselt. Kahe korteri kokkuehituse projektist (I kd, tl 179-187) nähtub, et korteri nr 4 mittekandvasse seina on tehtud paar uut ava, kuid tõendist ei nähtu kandvate seinte lammutamist korteris nr 4. Nagu ringkonnakohus eelpool leidis, ei tulene korteris nr 4 vaheseinte lammutamine ka Nordpartner Grupp OÜ arvamusest.
16.Kuivõrd tõendamist on leidnud kostja korteris olevate sisekandeseinte demonteerimise negatiivne mõju hoonele, on teised kaasomanikud õigustatud nõudma kostjalt endise olukorra taastamist ja hagejate II-VII sooritusnõue endise olukorra taastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Nõude rahuldamise ulatuse osas võtab ringkonnakohus seisukoha allpool. III
17.Pooled ei vaidle, et hoone paikneb miljööväärtuslikus piirkonnas ja on tunnistatud miljööväärtuslikuks hooneks. Pooled vaidlevad, kas gaasikatlatoru läbiviiguga muudetakse hoone arhitektuurilist välisilmet ja kahjustatakse seeläbi kaasomanike huve. Hagejad on tuginenud asjaolule, et hoone ehitusprojekt ei näinud ette gaasiväljalasketoru maja fassaadil ja hagejad ei ole oma kooskõlastust projekti muutmiseks andnud, mistõttu on kostja tegevus ebaseaduslik ning kostja on kohustatud selle tagajärjed kõrvaldama. Hagejad ei tugine asjaolule, et majas pole lubatud paigaldada selles algselt toiminud küttesüsteemi asemel
14(20)
gaasikütet ja vaidlustamata asjaolude kohaselt kasutavad sellist kütmisviisi ka maja teised elanikud.
18.Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrus nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ § 5 lg 1 p 2 ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav, kuna ei reguleeri mitte eraisikute vahelisi, vaid avaliku võimu suhteid eraisikutega. Seetõttu ei ole võimalik väita, et kostja tegevus on ebaseaduslik tulenevalt eelnimetatud määrusest. Hagejad II-VII ei ole tuginenud asjaolule, et avalik võim on nõudnud korteriühistult või korteriomanikelt heakorra eeskirjade täitmist või võtnud ette muid meetmeid (nt trahvinud eeskirjade täitmata jätmise tõttu), mis tooks kaasomanikele kahju. Ka ilma ehitusprojektita ehitamine ei muuda ehitust tsiviilõiguslikus mõttes ebaseaduslikuks, sest vajalikud kooskõlastused on kostjal võimalik hankida tagantjärele ja seejuures kohtu kaudu, kui hagejad II-VII nende andmisest põhjendamatult keelduvad. Vaidluse lahendamisel tuleb seetõttu sisuliselt hinnata, kas kostja poolt gaasitoru väljaviigu ehitamine läbi majaseina rikub hagejate II-VII õigusi, st tekitab hoonele kahju.
19.Asjas puuduvad tõendid, et gaasitoru väljaviigu rajamine kostja poolt teostatud kujul tekitaks hoonele kahju.
19.1.Ehituskonsult Grupp OÜ arvamusest (I kd, tl 102-106) nimetatu ei tulene. Arvamuses on võetud seisukoht ainult selles osas, et korterist nr 8 gaasiboileritoru väljatoomine, mida hoone algses projektis ei ole, ei ole kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei oma nimetatu vaidluse lahendamisel tähendust. Arvamuse p-s 3.2.5. väljendatud seisukoha kujunemine, et seoses ülaltooduga on korteri nr 8 kohal fassaadi pinnal fikseeritud pragusid, mis võib rikkuda ka fassaadi konstruktsiooni, ei ole jälgitav. Pole arusaadav, kas praod on tekkinud seoses p-s 3.2.4. mainitud gaasitoru väljatoomisega hoone seina kaudu või ka tulenevalt muudest eelnevates punktides nimetatud teguritest (nt p 3.2.3. kandekonstruktsioonide vajumisest tekkinud katusekonstruktsioonide vajumine). Arvamusest ei selgu, mil moel võivad praod fassaadi pinnal kahjustada fassaadi konstruktsiooni ja kas mingeid kahjustusi on selles osas juba tekkinud.
19.2.TR on oma 15.08.2016 ekspertarvamuse kolmanda osa vahekokkuvõttes leidnud, et olemasoleva suitsugaaside välisseinast läbiviigu asukoha muutmine ei ole ehitustehniliselt vajalik. Asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada, et gaasitoru väljaviigu ehitamine läbi hoone välisseina oleks tekitanud või tekitaks hoonele kahju või kahjustaks kaasomanike huve muul moel (AÕS § 72 lg 5 mõttes).
19.3.TR 28.03.2016 ekspertarvamuse kohaselt ei vasta väljaviigutoru paigalduse teostus heale ehitustavale, mistõttu tuleb eemaldada suitsutoru ümbritsev polüuretaanvaht ning tihendada läbiviik tuletõkke vahuga ja paigaldada tootja paigaldusjuhendites ette nähtud dekoratiivkatik. Ekspert on teinud kindlaks, et krt 4 ja 8 ehitusprojektijärgsed küttekehad (ahjud) ei ole kasutuses ning on välja lammutatud.
19.4.Alternatiivse lahendusena on TR 28.03.2016 ekspertarvamuse kohaselt võimalik gaasikütteseadme suitsugaaside väljaviigutoru ühendada olemasolevasse korstnasse. Samas ei selgu ekspertarvamusest, kas see on reaalselt teostatav, st kas korstnas on olemas vaba lõõr selleks.
19.5.Ekspert TR 28.03.2016 arvamusest saab aga järeldada, et praegusel kujul on väljaviik esteetiliselt kole ja seetõttu mittevastavuses hea ehitustavaga. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses gaasipaigaldise ehitaja poolt antud fotod, mis kajastavad
15(20)
gaasiseadmete välisosade näidiseid ajaloolistel hoonetel (V kd, tl 165). Kostja ei ole eitanud menetluses, et gaasitoruviik tuleb viia hea ehitustavaga vastavusse. Kostja ei ole seda menetluse jooksul saanud teha, kuna hagi tagamise määrusega on tööd korteris olnud peatatud.
20.Kuna hagejate II-VII esitatud nõude osaliseks rahuldamiseks pole eeltoodust tulenevalt alust, ei analüüsi ringkonnakohus kostja 26.12.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid seonduvalt nõude ebaselguse ja hagis nõutud välisseina soojustamiseks kasutatavate materjalide mittenõuetekohasusega, samuti vastava sooritusnõude rahuldamise hea usu põhimõtte vastasusega. Põhjendatud on kostja seisukoht, et hageja I üldkoosolekul ei ole pädevust kohustada kostjat kohustama taastama maja kandeelemente ning likvideerima suitsutoru väljaviiku seinal. Sellest tulenevalt ei anna ringkonnakohus hinnangut vastavatele tõenditele: korteriomanike 03.02.2014 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (IV kd, tl 83-86).
21.Kostja väited, et hagejad talusid enam kui aasta vältel gaasitoru väljaviigu paiknemist korteri nr 8 välisseinas, et eelmine omanik lammutas amortiseerunud kütteseadmed välja ja korteris pole muid kütteseadmeid, samuti et aurutoru väljaviiku pole võimalik suunata mujale kui välisseinast välja (nt korstnalõõri), kuna alumise korteri nr 4 omanik on selle hõivanud, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 4). Seoses eeltooduga ei oma asja lahendamisel tähendust küsimust, millised tööd teostas kostjale korteri müünud eelmine korteriomanik ja nimetatut tõendavad tõendid: korteri müügikuulutus, gaasitoru vana asukohta kajastav foto, sisegaasi kasutuselevõtu akt, protokoll gaasipaigaldise eelneva tehnilise kontrolli kohta, gaasikütte paigalduse plaan, korter nr 8 rekonstrueerimise plaan 2013. aastast ja ehitusregistri väljavõte (V kd, tl 162-164, 166-169). Hagejate II-VII apellatsioonimenetluses esitatud vastuväited nimetatud osas koos tõenditega ei oma samuti seetõttu asja lahendamisel tähendust ja ringkonnakohus ei analüüsi seetõttu järgmisi tõendeid: hageja I 13.02.2014 ja 09.01.2014 üldkoosolekute protokolle, tehnilise järelevalve akte, 1991.aasta gaasivarustuse tööprojekti, suitsu ja ventilatsiooni uurimise akti 24. augustist 1995, korstnapühkimise akti, Küttesüsteemi Meistrid OÜ ettepanekut ja 12.03.2014 kirja (V kd, tl 141-157). Ringkonnakohus märgib, et korstnalõõriga seonduva küsimuse püstitas kostja oma 26.10.2016 kompromissiettepanekus ja seoses uue küttekeha (kamina) ehitamise sooviga, mitte gaasitoru väljaviiguga seonduvalt.
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus, millega kohus rahuldas hagejate II-VII nõude eemaldada välispiirdes (fassaadiseinas) olev suitsutoru; soojustada kogu Roo tn 10 hoone otsasein ühe postidevahe ulatuses saepuru ja lubja seguga; kinnitada sisemine ja välimine 25 mm paksune laudis; kinnitada 25 mm paksune TEP-plaadi laadne ehitustoode; krohvida kaetud ava tsementmördiga ja teostada kohtvärvimine, tühistada ja hagejate II-VII nõue tuleb jätta nimetatud osas rahuldamata. IV
23.Kohtuotsuse resolutsiooni selguse osas on kostja apellatsioonkaebus põhjendatud. Hagejate II-VII nõue on sõnastatud viisil, mis ei ole selgelt arusaadav ja täidetav (TsMS § 442 lg 5 mõttes).
24.Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Riigikohus on rõhutanud, et kui otsuse täitmiseks on vajalik korraldada täitemenetlus, peab ka täitur olema võimeline kohtuotsuse resolutsioonist aru saama. Eriti oluline on resolutsiooni täpsus lahendite puhul, millega kohustatakse isikut midagi faktiliselt tegema või mingist tegevusest hoiduma ja kus võib eeldada poolte vaidlust täitemenetluses. Otsuse muude osade
16(20)
või muude dokumentide kaasamise vajadus resolutsiooni mõistmiseks ja täitmiseks näitab üldjuhul resolutsiooni ebapiisavat kvaliteeti. Samas peab lahendi detailsus jääma mõistlikesse piiridesse, kuna liigne detailsus võib kaasa tuua omakorda vaidlusi. Kohtulahendi resolutsioonist peavad nähtuma selle täitmise üldised parameetrid (vt RKTKo nr 3-2-1-36-17, p 16).
24.1.Hageja on sõnastanud oma sooritusnõude viisil, et esitanud esimese poole sooritusnõudest „taastada projektijärgne seisukord või projektijärgsega võrdväärne seisukord, tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele, sealhulgas“. Edasi on nõudes loetlenud kahe võimaliku alternatiivina kostja poolt teostatavad ehitustööd ja esitatud kaks alternatiivi projektide osas, mille järgi tuleb ehitada. Ringkonnakohtu arvates on hagejad II-VII esitanud ühe sooritusnõude endise olukorra taastamiseks koos sisekandeseinte osas kahe võimaliku alternatiiviga.
24.2.Hagejate II-VII esitatud nõuet piki- ja põiksuunaliste kandeseinte taastamise osas „tagamaks korteri konstruktsioonide vastavus kehtivatele normatiividele“, „vastavalt 1949 koostatud ehitusprojektile“ (resolutsiooni p 1.1.) või „vastavalt hageja I poolt tellitavale ehitusprojektile“ ei ole võimalik viidatud projektide sisu teadmata. Lisaks tekiks suure tõenäosusega kohtutäituril raskusi ehitustööde vastavuse hindamisega kehtivatele normatiividele ja projektidele täitemenetluses, kuna pooled esitavad selle kohta vastandlikke tõendeid, tõlgendaksid ka vastavust 1949 projektile või hageja I poolt tellitud projektile ilmselgelt erinevalt. Vaidlus võib tekkida, millisel ajal kehtivatele normatiividele peavad ehitustööd vastama.
24.3.Hagist on ilmne, et hagejad soovivad tagada tehniliste lahendustega kandekonstruktsioonide nõuetekohase tehnilise jäikuse korteri nr 8 ulatuses, et vältida hoonele edasiste kahjustuste tekkimist. Seega tuleb resolutsiooni selguse mõttes kohustada kostjat taastama sisekandeseinte demonteerimisele eelnenud kandekonstruktsioonide tehniline jäikus korteri nr 8 ulatuses, ilma umbmääraselt vastavaid normatiive või konkreetseid projekte määratlemata. Millist tehnilist lahendust kostja selleks kasutab, ei ole seejuures oluline. Hagejate II-VII nõue sisekandeseinte osas tuleb rahuldada osaliselt, jättes sellest välja viited kehtivatele normatiividele koos järgnevate viidetega konkreetsetele ehitustöödele ja nende vastavusele projektidele.
24.4.Kuigi olemuselt võib eeltoodud viiteid vaadelda ka hagejate II-VII poolt taotletud sooritusnõude – taastada endine olukord – täitmise viisi ja korrana (TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes), on hagejad leidnud, et tegemist on kohustusnõudega koos erinevate alternatiividega. Seega tuleb nõude rahuldamata jätmise ulatus kajastada selliselt ka otsuse resolutsioonis.
24.5.Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsusest ei nähtu hagejate II-VII nõude rahuldamata jätmise ulatus. Seoses nimetatuga ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Ringkonnakohus saab nimetatud menetlusliku vea parandada, näidates kohtuotsuses ära nõude rahuldamata jätmise ulatuse.
25.Hagejad II-VII on taotlenud hagis endise olukorra taastamist 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Sisuliselt on ka nimetatu näol tegemist kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise taotlusega TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Kostja on apellatsioonkaebuses leidnud, et sellise tähtaja jooksul ei ole võimalik koostada ehitusprojekti, esitada selle kohta ehitusteatist, saada TLPA-lt nõusolek ehitamiseks ja läbi viia faktilised
17(20)
ehitustööd. Ainuüksi ehitusõiguse saanud Structure Eningeering OÜ projektiga seotud menetlus võttis aega enam kui poolteist aastat. Kuna ringkonnakohus ei seo otsuse resolutsiooni mingi konkreetse projektiga, ei oma kostja vastavad väited asja lahendamisel tähendust. Kostja on läbinud juba eelmainitud ehitusprojektiga seotud menetluse, samuti on kostja 24.04.2017 ekirjas (V kd, tl 8) avaldanud, et kostjal on tekkinud ehitusõigus (EhS § 36 lg 2 mõttes). Nimetatut on kostja kinnitanud 11.05.2017 menetlusdokumendis, milles kostja on märkinud, et seoses TLPA 27.04.2017 kirjaga kostjale puuduvad kostjal avalik-õiguslikud takistused soovitud ehitustööde tegemiseks ja ehitusteate kandmine ehitisregistrisse kinnitab kostja varasemaid väiteid, et kostja poolt soovitud tööde teostamiseks ei olnud ehitusluba kohustuslik. Kuivõrd kostja ei ole esitanud täiendavaid põhistusi, miks ei ole sisekandeseinte taastamine 30 päeva jooksul võimalik, avalik-õiguslikku menetlust kostjal vaja läbida ei ole, puudub alus maakohtu otsuse nimetatud osas tühistamiseks. V
26.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja I kahju hüvitamise nõude osas. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et asjatundja arvamuste kui dokumentaalsete tõendite kulu on menetluskulu ja selle väljamõistmiseks kahjuhüvitisena puudub erinevalt kohtueelsetest õigusabikuludest üldreeglina alus (vt RKTKm nr 3-2-1-11514, p 13). Samas on käesoleva vaidluse eripäraks asjaolu, et arvamused tellis hageja I, kes sooritusnõuet asjas ei ole kõrvuti hagejatega II-VII esitanud.
27.Kuigi korteriühistule ei saa ette heita, et ta vastava kahju kindlakstegemiseks kulutusi tegi, oleks ebaõiglane käsitleda tõendite saamise kulu, millele hagejad II-VII oma hagis tuginevad, seetõttu hageja I kahjuna ja mitte hagejate II-VII menetluskuluna. Seda ka põhjusel, et sisuliselt on hagejad II-VII ja ka kostja läbi korteriühistu liikmeks olemise osalenud nimetatud kulu kandmisel. Ka oma ühiselt esitatud apellatsioonkaebuse p-s 1.8. tuginevad kõik hagejad asjaolule, et kandsid kulusid seoses kostja tegevuse tagajärgede väljaselgitamisega.
28.Kuigi maakohtus vaidles kostja nimetatud nõudele vastu põhjendusel, et tõendid olid sisult ebaõiged ja kostja tegevus ei ole hoone konstruktsioone kahjustanud, pidi maakohus kahjuhüvitise nõude õiguslikus mõttes ise kvalifitseerima. Ringkonnakohus käsitleb dokumentaalsete tõendite hankimise kulu hagejate II-VII menetluskuluna. Menetluskulude väljamõistmise ulatus oleneb menetluskulude jaotusest, milles ringkonnakohus võtab seisukoha allpool. Asjaolu, et vastav kulu kanti enne kohtumenetluse algust ei oma TsMS § 174 lg 1 mõttes tähendust. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada maakohtu otsus osas (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5), millega maakohus rahuldas osaliselt hageja I nõude ja mõistis kostjalt välja hageja I kasuks 636 eurot, viivise 115,57 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 626 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.05.2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
29.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude kostja vastu 180 euro ulatuses. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud. VI
30.Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust Pelgulinna ehitusmäärusest tulenevad hoonete sisemisi ümberplaneeringuid sätestavad piirangud, samuti TLPA erinevad ettekirjutused kostjale, kostja poolt kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusprojektis sisalduvad võimalikud valeandmed. Tegemist on avaliku võimu ja kostja suhtega, käesolev vaidlus on aga eraisikute õigussuhetest tulenev. Samuti ei oma tähendust hageja I koosolekutel otsustatu ja kostjale esitatud erinevad etteheited. Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus poolte vastavasisulisi väiteid
18(20)
ja järgmisi tõendeid: KÜ Roo 10 06.09.2012, 18.04.2013 üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtede ja volitustega (I kd, tl 20-22, 53, 75-79), TLPA-le esitatud projekteerimistingimuste taotlus, projekteerimistingimused (I kd, tl 23-26), TLPA 05.02.2013 ettekirjutus (I kd, tl 50-52), BAU SERVICE OÜ korteri rekonstrueerimise projekt (I kd, tl 5474), TLPA 02.2013, 16.10.2014, 25.02.2015, 10.04.2015, 16.10.2014, 21.10.2015 vastused hagejale I (I kd, tl 99, 115, 177, 194-196, III kd, tl 32-33), TLPA 17.06.2013 vastus kostjale (I kd, tl 202), TLPA projekti menetlust käsitlev tõend (III kd, tl 74-75), väljavõte portaalist ehitus.tallinn.ee (IV kd, tl 98), TLPA 23.02.2017 kiri ja 10.04.2017 kiri koos lisadega (V kd, tl 9-72).
31.Vaidluse lahendamisel ei ole asjassepuutuvad ka väited, mis seonduvad korterile nr 4 tekkinud veekahjuga ja korteri nr 4 pöördumisega kindlustuse poole, samuti sellega seonduvad tõendid: 02.01.2015 akt koos fotodega (II kd, tl 32-39), väljavõtted kindlustuse kahjutoimikust (II kd, tl 40-45, III kd, tl 18-19). Samuti ei ole asjassepuutuvad väited, mis seonduvad kostja korteris oleva akna avatud olemisega ja sellega seonduvad tõendid: aktid koos fotode ja õhuniiskuse diagrammiga, foto elektrinäidikust, väljavõte portaalist ilmaennustus.ee, kostja gaasiarved (III kd, tl 20-23, 27-30, 34, 41-43, 82).
32.Samuti ei oma tähendust, et korteri eelnev omanik tellis gaasipaigaldise juba enne kostja poolt korteri soetamist ja sellega seonduvad tõendid: gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli protokoll 11. jaanuarist 2011 ja 31.10.2013 (I kd, tl 175, III kd, tl 73), võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügileping (I kd, tl 176). VII
33.Maakohus jättis poolte menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega poolte endi kanda. Hagejad on esitanud nimetatud osas apellatsioonkaebuse.
34.Põhjendatud on hagejate apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei ole eristanud menetluskulude jaotamisel erinevaid hagejaid ja nende nõudeid ning nõuete rahuldamise ulatust. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb menetluskulud uuesti jaotada ja ringkonnakohus arvestab ka vastava hagejate seisukohaga.
35.Hageja I kahju hüvitamise nõue jääb täies ulatuses rahuldamata. Seega jäävad hageja I ja kostja seoses hageja I kahjunõudega esitatud maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja I kanda.
36.Hagejate II-VII sooritusnõude rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Ringkonnakohus arvestab asjaoluga, et sisekandeseinte taastamise nõude osas on hagejate II-VII nõue suurema kaaluga kui gaasiviigu likvideerimise nõue. Ringkonnakohus hindab kogu endise olukorra taastamisnõude rahuldamise kaalu 70 %-le hagejate II-VII nõude rahuldamise ulatusest, lähtudes hagejate hinnangust, et sisekandeseinte seinte demonteerimine kostja korteris on tekitanud hoonele suuremas ulatuses kahju, samal ajal kui gaasitoru läbiviiguga seonduvat on hagejad II-VII hinnanud eelkõige kui esteetiliselt miljööväärtusliku maja välimust rikkuvaks.
37.Hagejate väide, et kostja on venitanud asja menetlust, mistõttu oleks põhjendatud TsMS § 169 lg 1 ja 3 kohaldamine, ei ole põhjendatud. Volituse tõendamise nõue ei ole venitanud asja lahendamist. Kostjale ei saa ette heita, et ta on püüdnud hagi tagamise määruse vaidlustamisega või hagi tagamise abinõu muutmise taotlusega hoida ära endal täiendava kahju tekkimist ka siis, kui vastavad määruskaebused või taotlused on jäänud rahuldamata. Hagejad on menetluses ka ise esitanud hulgaliselt asjasse puutumatuid väiteid seoses haldusmenetlusega TLPA-s, mille
19(20)
tulemusena on kostja omakorda olnud sunnitud vastavatele väidetele vastama. Mõlemad pooled on menetluses esitanud hulgaliselt asjassepuutumatuid väiteid ja tõendeid, samas ei ole seda võimalik hinnata kostja taktikana menetlust venitada. Hagejate etteheitest, et maakohus lasi peaaegu igale kostja menetlusdokumendile vastata, võib lugeda välja vihjet maakohtu suutmatusele menetlust efektiivselt juhtida. Isegi kui sellega nõustuda, ei ole põhjendatud sellest tingitud menetluskulusid jätta kostja kanda.
38.Kuna ringkonnakohus jaotas menetluskulud uuesti, jääb hageja I apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata ja hageja I menetluskulud ning kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses, mis on seotud hageja I nõudega, jäävad hageja I kanda.
39.Hagejate II-VII apellatsioonkaebuse rahuldab ringkonnakohus osaliselt samas ulatuses hagejate II-VII hagiga, seega tuleb hagejate II-VII apellatsioonkaebusega seotud poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 70 % osas kostja ja 30 % osas hagejate kanda.
40.Kuna maakohus ei ole poolte menetluskulusid kindlaks määranud, jääb nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramine maakohtu otsustada (TsMS § 174 lg 4). VIII
42.11.05.2017 menetlusdokumendis on kostja palunud tühistada ka kohtu poolt seatud hagi tagamise abinõu või alternatiivselt muuta hagi tagamise abinõud, kuna see takistab kohtuotsusega määratud tööde teostamist. Maakohus on jätnud hagi tagamise abinõu tühistamata, põhjendades seda hagi osalise rahuldamisega.
43.Ringkonnakohus leiab, et käesolevas menetluses kohaldatud hagi tagamise abinõuna kehtestatud ehitustööde keeld ei taga otsuse täitmist, vaid teeb selle võimatuks. Hagi tagamise korras on maakohus 21.04.2015 määrusega (I kd, tl 154-157) keelanud kostjal mis tahes ehitustööd hageja I nõusolekuta (resolutsiooni p 2) ja kohustanud lubama hageja I esindajat korterisse ülevaatuse teostamiseks ja korteri ehitusjärgse seisukorra fikseerimiseks (resolutsiooni p 3). Käesolevas asjas tehtava otsuse resolutsioon ei sea kostja kohustust taastada eelnev olukord sõltuvusse hageja I kooskõlastusest tööde tegemiseks, seetõttu puudub vajadus jätta nimetatud hagi tagamise abinõu kehtima. Kuigi kohtuotsusest ei tulene kostjale kohustust lubada peale otsuse jõustumist hageja I esindajat ehitustöödega tutvuma, on mõistlik jätta vastav hagi tagamise abinõu kehtima, et vältida täitemenetluses tarbetuid vaidlusi selle üle, kas kostja on hagejate II-VII kohtuotsusega rahuldatud sooritusnõude täitnud. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 21.04.2015 määruse resolutsiooni punkti 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.