OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA maksekäsu kiirmenetluse avaldus VG vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 25.01.2017.a määrus (maksekäsk)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VG määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (vastustaja): OÜ Advokaadibüroo RS MERCATORIA (registrikood 12813228), tehinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Võlgnik (määruskaebuse esitaja): VG (isikukood XXXXXXXXX), tehinguline esindaja Taira Aasa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 25.01.2017.a määrus (maksekäsk) ja saata asi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Rahuldada VG määruskaebus.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Asjaolud
13.12.2016.a esitas avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus teenuste osutamise eest mõista võlgnikult välja 3717,54 eurot ja viivis alates avalduse esitamisest kuni võla tasumiseni. Avalduse kohaselt on tasumata arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot. Avaldaja taotles võlgniku vastuväite korral asja üleandmist hagimenetlusse ning märkis pädeva kohtuna Tartu Maakohtu.
2.Pärnu Maakohus koostas 20.12.2016.a maksettepaneku määruse. Võlgnik vastuväidet ei esitanud. 25.01.2017.a koostas Pärnu Maakohus maksekäsu, kohustades võlgnikku tasuma 1(5)
Tsiviilasi nr 2-16-129236 avaldajale põhinõude 3717,54 eurot, kõrvalnõuded 81,79 eurot, riigilõivu 131,88 eurot ja menetluskulu 20 eurot.
3.27.02.2017.a esitas võlgnik maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei valda võlgnik eesti keelt. Kui võlgnik avas makseettepaneku e-toimiku kaudu, ei saanud ta aru, mis dokumendiga on tegemist, arvates ekslikult, et tegemist on tsiviilasjaga nr 2-15-2870 ja tema esindaja näeb seda. Võlgnik ei saanud aru makseettepaneku sisust ega mõistnud sellele vastamata jätmise tagajärgi. Võlgnik leidis, et ta ei saanud seetõttu vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumata mõjuval põhjusel. Kui inimene ei valda kohtumenetluse keelt ja seetõttu ei saanud õigeaegselt tegutseda, on see mõjuv põhjus menetlustähtaja möödalaskmiseks. Kohus ei edastanud võlgnikule koos makseettepanekuga vastuväite blanketti. Võlgnik ei ela Eestis. Ta elab ja töötab püsivalt Soomes. Tal puuduvad tehnilised võimalused, sh arvuti ja ID-kaardi lugeja kasutamiseks igapäevaselt. Samuti puuduvad võimalused ja teadmised blanketi otsimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 484 lg 3 kohaselt on kohtul kohustus toimetada võlgnikule kätte koos makseettepanekuga ka vastuväite blankett. Seega rikkus kohus maksekäsu kiirmenetluse olulisi tingimusi (TsMS § 4891 lg 2 p 3). Avaldaja nõue ei ole selge ega põhjendatud (TsMS § 4891 lg 2 p 3). Maakohus oleks pidanud jätma avalduse menetlusse võtmata või rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-08-75592 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et nõue on selgelt põhjendamatu juhul, kui arvestades maksekäsu alusena avalduses toodud asjaolusid, ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on nõude alus elektri, telefoni, gaasi vms teenuste osutamine ja selle teenuse eest tasumata 06.04.2015.a arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot. Nõude alusena on toodud kolm erineva kuupäevaga arvet ning jääb arusaamatuks, milline arve on tegelikult nõude alus. Kui nõude alus on 06.04.2015.a arve nr 2611041, on arusaamatu, mis teenust osutas avaldaja võlgnikule 2015.a aprillis. Võlgnik sai esimest korda teada advokaadist Robert Sarv 10.08.2015.a, mil sõlmiti Robert Sarv advokaadibürooga kliendileping seoses tsiviilasjaga nr 2-15-2870. Seega avaldaja nõue ei ole selge ega põhjendatud. Antud juhul on nõude põhjendamatus maksekäsu kiirmenetlust välistav asjaolu, kuna poolte vahel puudusid nii lepingulised suhted kui ka lepinguvälised võlasuhted, puudusid ka muid tasumist kohustavad kokkulepped. Kui nõude alus on 13.12.2016.a arve, ei saanud avalduse esitamise ajal see nõue olla veel sissenõutav. Maksekäsku on võimalik vaidlustada juhul, kui nõue, mida püütakse maksma panna, ei ole sissenõutav või kui nõude esitamine sõltub vastastikuste kohustuste täitmisest ja kohustus ei ole veel täidetud. Maakohus oleks pidanud jätma maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 1 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetlus ei olnud lubatud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja nõude alus elektri, telefoni, gaasi vms teenuste osutamine. Avaldusest ei selgu, millist elektri-, telefoni- või gaasiteenust avaldaja osutas võlgnikule ja mille alusel, kas see oli vahendusteenus ja kas teenust osutati. Kui osutati, siis kes, millisel viisil ja millisel aadressil (nt elektri ja gaasi eest), arvestades, et võlgnik ei ela Eestis. Kohus ei saa rahuldada maksekäsu taotlust, kui avalduses esitatud väidete tõendatust eeldades ei ole nõue vähemalt osaliselt põhjendatud. Antud juhul elektri, telefoni ja gaasi teenuse nõue on ebaselge ja välistab maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja lepinguline esindaja lõpetas võlgnikuga 10.08.2015.a sõlmitud kliendilepingu 02.09.2016.a, kuid avaldusest tulenevalt koostas avaldaja 30.11.2016.a arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot ja 13.12.2016.a arve nr 2611041 samas summas 3717,54 eurot. Seega koostati arved pärast lepingu lõpetamist. Avaldusest ei selgu, millal saabus arvete tasumise tähtaeg. Kohus ei tohtinud avaldust rahuldada, kuna ei selgunud arvete tasumise tähtaeg. Lisaks eeltoodule ei ole
2(5)
Tsiviilasi nr 2-16-129236 nõue sisuliselt põhjendatud, ei ole selge, millises mahus võlgnik teenust sai. Ei ole selge, millal nõue muutus sissenõutavaks. Määrusest ei tulene, mille alusel ja mis tõendiga on tuvastatud makseettepaneku võlgnikule kättetoimetamine. Määruses toodud kättetoimetamise ajal ehk 22.12.2016.a viibis võlgnik Soomes. Võlgnikul puudus võimalus oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5.Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Määruse põhjendused
6.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 25.01.2017.a määrus (maksekäsk) tuleb tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
7.TsMS § 4891 lg 2 sätestab asjaolud, millele võib võlgniku määruskaebus maksekäsule tugineda. Käesolevas asjas on võlgnik määruskaebuses tuginenud kõikidele lõikes 2 nimetatud asjaoludele, sh sellele, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei selgu nõude esitamiseks vajalikud asjaolud. Riigikohtu seisukoha kohaselt, juhul kui määruskaebuses viidatakse nõude põhjendatuse kontrollimise vajadusele, peab ringkonnakohus kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt (RKTKm-3-2-1-165-16, p 14.4). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 482 lg 1 p 4 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nõude alusena, et tasumata on 30.11.2016.a arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot teenuse osutamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on seega avalduses puudulikult toodud nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus, mh on jäetud kirjeldamata, mis asjaoludel arve tasumist nõuetakse (mis teenust osutati, mis hulgas ja mis tasu eest). Ainuüksi tasumata arve märkimine ei ole arvestatav asjaolude kirjeldusena. Asjaolude lühikirjelduse nõue ei viita sellele, et asjaolusid võib esitada puudulikult ja osaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb välja tuua kõik asjaolud, mis on nõude rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus ei saa leida, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kui selle alusena on toodud üksnes osad asjaolud. Seega nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud asjaolude alusel ei ole nõue õiguslikult põhjendatud ning seega on nõue selgelt põhjendamatu.
8.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et võlgnikule toimetatakse kätte makseettepanek, kus märgitakse TsMS § 482 lõikes 1 nimetatud avalduse andmed, sh asjaolude lühikirjeldus. Seega juhul kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses ega sellest tulenevalt maksettepanekus ei ole toodud nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust, ei ole võlgnikul makseettepaneku saamisel võimalik aru saada, mis nõue on tema vastu esitatud ja kas see on põhjendatud ning kas on vajalik esitada vastuväide. Ringkonnakohus ei saa arvestada avaldaja poolt määruskaebuse vastuses nõude alusena toodud täiendavate asjaoludega. Avaldajal oli võimalik ja kohustus tuua kõik nõude aluseks olevad asjaolud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ning ringkonnakohus saab kontrollida avalduses toodud asjaolude alusel nõude õiguslikku
3(5)
Tsiviilasi nr 2-16-129236 põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse tegemise korral. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega.
9.Sellest hoolimata märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul tugines võlgnik määruskaebuses selgelt nõude põhjendamatuse vastuväitele. Seega oli avaldajal hiljemalt määruskaebuse vastuses võimalik välja tuua kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus leida, et nõue on õiguslikult põhjendatud. Samas ei ole käesoleval juhul avaldaja ka vastuses määruskaebusele esitanud selliseid asjaolusid, mh mis teenust, mis ulatuses ja mis tasu eest avaldaja võlgnikule osutas. Üksnes tasumata arve ei ole asjaolu, mille alusel saaks leida, et nõue on õiguslikult põhjendatud.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb maksekäsk tühistada. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et maksekäsk tuleb tühistada nõude põhjendamatuse tõttu, ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses toodud teisi vastuväiteid (mh võlgniku keeleoskusega ega arve kättesaamisega seonduvat). Eeltoodud põhjendustel ei oma ka määruskaebuse vastusega avaldaja poolt esitatud tõendid asja lahendamisel tähendust. Asjaolud kui faktiväited peavad olema esile toodud menetlusdokumendis ning kohus ei saa tõenditest (mh kliendilepingust) neid iseseisvalt tuvastada.
11.TsMS § 4891 lg 4 teise lause kohaselt maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on avaldaja taotlenud asja üleandmist hagimenetlusse ning nimetanud pädeva kohtuna Tartu Maakohtu, millest tulenevalt annab ringkonnakohus asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus saab avalduse saamisel kontrollida, kas asi allub talle kohtualluvuse reeglite järgi (RKTKm nr 3-2-2-2-14, p 14 esimene lõik).
12.Seoses võlgniku poolt 03.05.2017.a esitatud menetlusdokumentidega märgib ringkonnakohus, et vastaspool ei andnud tähtaja korduvaks pikendamiseks nõusolekut ning seega on menetlusdokumendid esitatud hilinenult, kuna kohus määras tähtaegu esimest korda pikendades uue tähtaja kuni 02.05.2017.a kl 10. Sellest hoolimata saab kohus vastuväiteid, menetluskulude nimekirja ja taotlusi menetleda TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kuivõrd dokumentide hilisem esitamine ühe päeva võrra ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist, kuivõrd kohtu poolt määratud vastustaja menetluskulude nimekirja esitamise tähtpäev oli 05.05.2017.a.
13.TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd antud juhul jätkub menetlus hagimenetluses, ei märgi ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele maakohtu poolt vastavalt asja läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja läbivaatamisel.
14.TsMS § 4891 lg 5 kohaselt ei saa maksekäsu peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-16-129236
Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.