2-16-129236/26 - Maksekäsk - Maksekäsu kiirmenetlus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.27.02.2017.a esitas võlgnik maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei valda võlgnik eesti keelt. Kui võlgnik avas makseettepaneku e-toimiku kaudu, ei saanud ta aru, mis dokumendiga on tegemist, arvates ekslikult, et tegemist on tsiviilasjaga nr 2-15-2870 ja tema esindaja näeb seda. Võlgnik ei saanud aru makseettepaneku sisust ega mõistnud sellele vastamata jätmise tagajärgi. Võlgnik leidis, et ta ei saanud seetõttu vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumata mõjuval põhjusel. Kui inimene ei valda kohtumenetluse keelt ja seetõttu ei saanud õigeaegselt tegutseda, on see mõjuv põhjus menetlustähtaja möödalaskmiseks. Kohus ei edastanud võlgnikule koos makseettepanekuga vastuväite blanketti. Võlgnik ei ela Eestis. Ta elab ja töötab püsivalt Soomes. Tal puuduvad tehnilised võimalused, sh arvuti ja ID-kaardi lugeja kasutamiseks igapäevaselt. Samuti puuduvad võimalused ja teadmised blanketi otsimiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 484 lg 3 kohaselt on kohtul kohustus toimetada võlgnikule kätte koos makseettepanekuga ka vastuväite blankett. Seega rikkus kohus maksekäsu kiirmenetluse olulisi tingimusi (TsMS § 4891 lg 2 p 3). Avaldaja nõue ei ole selge ega põhjendatud (TsMS § 4891 lg 2 p 3). Maakohus oleks pidanud jätma avalduse menetlusse võtmata või rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-08-75592 märkis Tallinna Ringkonnakohus, et nõue on selgelt põhjendamatu juhul, kui arvestades maksekäsu alusena avalduses toodud asjaolusid, ei ole nõuet õiguslikult võimalik rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on nõude alus elektri, telefoni, gaasi vms teenuste osutamine ja selle teenuse eest tasumata 06.04.2015.a arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot. Nõude alusena on toodud kolm erineva kuupäevaga arvet ning jääb arusaamatuks, milline arve on tegelikult nõude alus. Kui nõude alus on 06.04.2015.a arve nr 2611041, on arusaamatu, mis teenust osutas avaldaja võlgnikule 2015.a aprillis. Võlgnik sai esimest korda teada advokaadist Robert Sarv 10.08.2015.a, mil sõlmiti Robert Sarv advokaadibürooga kliendileping seoses tsiviilasjaga nr 2-15-2870. Seega avaldaja nõue ei ole selge ega põhjendatud. Antud juhul on nõude põhjendamatus maksekäsu kiirmenetlust välistav asjaolu, kuna poolte vahel puudusid nii lepingulised suhted kui ka lepinguvälised võlasuhted, puudusid ka muid tasumist kohustavad kokkulepped. Kui nõude alus on 13.12.2016.a arve, ei saanud avalduse esitamise ajal see nõue olla veel sissenõutav. Maksekäsku on võimalik vaidlustada juhul, kui nõue, mida püütakse maksma panna, ei ole sissenõutav või kui nõude esitamine sõltub vastastikuste kohustuste täitmisest ja kohustus ei ole veel täidetud. Maakohus oleks pidanud jätma maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 1 alusel, kuna maksekäsu kiirmenetlus ei olnud lubatud. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja nõude alus elektri, telefoni, gaasi vms teenuste osutamine. Avaldusest ei selgu, millist elektri-, telefoni- või gaasiteenust avaldaja osutas võlgnikule ja mille alusel, kas see oli vahendusteenus ja kas teenust osutati. Kui osutati, siis kes, millisel viisil ja millisel aadressil (nt elektri ja gaasi eest), arvestades, et võlgnik ei ela Eestis. Kohus ei saa rahuldada maksekäsu taotlust, kui avalduses esitatud väidete tõendatust eeldades ei ole nõue vähemalt osaliselt põhjendatud. Antud juhul elektri, telefoni ja gaasi teenuse nõue on ebaselge ja välistab maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja lepinguline esindaja lõpetas võlgnikuga 10.08.2015.a sõlmitud kliendilepingu 02.09.2016.a, kuid avaldusest tulenevalt koostas avaldaja 30.11.2016.a arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot ja 13.12.2016.a arve nr 2611041 samas summas 3717,54 eurot. Seega koostati arved pärast lepingu lõpetamist. Avaldusest ei selgu, millal saabus arvete tasumise tähtaeg. Kohus ei tohtinud avaldust rahuldada, kuna ei selgunud arvete tasumise tähtaeg. Lisaks eeltoodule ei ole

7.TsMS § 4891 lg 2 sätestab asjaolud, millele võib võlgniku määruskaebus maksekäsule tugineda. Käesolevas asjas on võlgnik määruskaebuses tuginenud kõikidele lõikes 2 nimetatud asjaoludele, sh sellele, et nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduses ei selgu nõude esitamiseks vajalikud asjaolud. Riigikohtu seisukoha kohaselt, juhul kui määruskaebuses viidatakse nõude põhjendatuse kontrollimise vajadusele, peab ringkonnakohus kontrollima maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude õiguslikku põhjendatust samamoodi nagu seda tehakse hagi kontrollimisel tagaseljaotsuse korral TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt (RKTKm-3-2-1-165-16, p 14.4). TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 482 lg 1 p 4 kohaselt peab maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldama mh nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldust. Käesoleval juhul on maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nõude alusena, et tasumata on 30.11.2016.a arve nr 2611041 summas 3717,54 eurot teenuse osutamise eest. Ringkonnakohtu hinnangul on seega avalduses puudulikult toodud nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus, mh on jäetud kirjeldamata, mis asjaoludel arve tasumist nõuetakse (mis teenust osutati, mis hulgas ja mis tasu eest). Ainuüksi tasumata arve märkimine ei ole arvestatav asjaolude kirjeldusena. Asjaolude lühikirjelduse nõue ei viita sellele, et asjaolusid võib esitada puudulikult ja osaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb välja tuua kõik asjaolud, mis on nõude rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus ei saa leida, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kui selle alusena on toodud üksnes osad asjaolud. Seega nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud asjaolude alusel ei ole nõue õiguslikult põhjendatud ning seega on nõue selgelt põhjendamatu.