Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-106206/39
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.10.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1342

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-106206

Kohtuasi

XX hagi YY vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.05.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Hanne-Loore Härma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 23.05.2018 määrus osaliselt, s.o osas, milles maakohus mõistis XX-lt YY kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 3 007,2 eurot.

2.Teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata YY hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3 007,2 eurot ja mõista see XX-lt YY kasuks välja.

3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Võtta vastu XX hagist loobumine YY vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. 2) Jätta menetluskulud XX kanda. 3) Määrata YY hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3 007,2 eurot ja mõista see XX-lt YY kasuks välja. 4) Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja tühistatud osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas hageja maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 1 723,87 eurot. Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kuni 1 723,87 euro suuruse menetluskulude hüvitise ja sellelt viivise seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Enamus hageja määruskaebuses toodud väidetest ei ületa künnist, mil ringkonnakohtul on voli ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud esindaja kulud. Siiski on maakohus kohaldanud diskretsiooni valesti osas, milles mõistis hagejalt välja kostja esindaja nn komandeeringu kulu 3 tundi 45 minutit tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus selgitab, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Samuti võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (vt nt Riigikohtu 12.03.2013 määrust asjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Nimetatud kulu (s.o 525 eurot, millele lisandub käibemaks) ei saa hagejalt kostja kasuks välja mõista ja selles osas tuleb maakohtu määrust muuta. Ülejäänud osas maakohus diskretsioonipiire ei ületanud. Vastuseks määruskaebuses nimetatud teistele väidetele selgitab kohus järgmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei kulunud kostja esindajal kohtupraktika analüüsimisele 1 tund ja 55 minutit, nagu väidab hageja, vaid vähem, sest viidatud aja jooksul kostja esindaja ka täiendas kostja vastust. Pealegi tuleb kliendi parimal võimalikul viisil esindamiseks esindajatel olla teadlik asjakohasest kohtupraktikast ja muudest õiguskäsitlustest. Nimetatud kulu on vajalik mh seetõttu, et kohtupraktika täieneb pidevalt ja lepingulised esindajad ei ole enamasti vaid ühe valdkonna spetsialistid.