Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus OÜ Reval Project Management esitas 17.10.2017.a. Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Viru Maakohus saatis 13.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasja kohtualluvuse lahendamiseks Harju Maakohtule. (17.10.2017 Viru Maakohtule). Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku OÜ Reval Project Management juhatuse liikmeks on alates 17.10.2017 äriregistri andmetel J Ž (isikukood xxxx). 17.10.2017 otsustas võlgniku ainuosanik J Ž kutsuda tagasi juhatuse liikme V L ja valida uueks juhatuse liikmeks J Ž ning muuta osaühingu aadressi: osaühingu uueks aadressiks on Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn Sompa tänav 3. Võlgniku juhatuse liikmeks asutamisest 30.11.2005 kuni 17.10.2017 on olnud V L (isikuk), varasemalt oli võlgniku aadressiks Mooni tn 18 -39 Tallinnas. Viru Maakohtu 30.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-15997 nimetati OÜ Reval Project Managemenet ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile korrektset vara ja võlgade nimekirja, ka ei ole vastatud ajutise pankrotihalduri poolt esitatud küsimustele. Ajutine pankrotihaldur saatis päringu võlgniku endisele juhatuse liikmele V Lle. V L lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv vastas 27.09.2018, et V L on vastanud teabenõudele 14. veebruaril 2018, kui samasisulise järelpärimise tegi pankrotihaldur Tiia Kalaus ja edastas eelmisele haldurile edastatud vastused. Võlgnik omas Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE482200221029999735, mis on suletud 13.10.2017, konto lõppsaldo on 0 eurot. Liiklusregistris OÜ Reval Project Management nimele ega vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole ega ole olnud. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole OÜ Reval Project Management nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku äriregistrile esitatud 2016. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnikul on seisuga 31.12.2016.a. põhivara 7 084 euro väärtuses ja käibevara 8 888 euro väärtuses. V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastusest ajutise pankrotihaldur Tiia Kalause järelepäringule selgub, et 2016.a. käibevara summas 8 888 eurot koosnes kassajäägist kogusummas 4 702 eurot, ja teistele ettevõtetele antud laenudest ning nendelt arvutatud intressidest kogusummas 4 186 eurot. Kassajäägist tehti väljamakseid töötasude katteks kuude lõikes kogusummas 3 400 eurot, ülejäänu 1 302 eurot koosnes aasta jooksul saadud ja tasutud väiksemate saadud maksete ja kulude jäägist. Põhivara jääkväärtus, kogusummas 7 084 eurot koosnes kontori sisutusest: vaipkate 1 707,46 eurot; vaipkate 1 811,29 eurot; laud 564,43 eurot; monitor 1 025,74 eurot; seif 344,95 eurot. V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve edastatud vastusest nähtub, et V L kinnitusel on põhivara täielikult amortiseeritud ja utiliseeritud. Vara puudumist võlgnikul kinnitab OÜ Reval Project Management juhatuse liige J Ž Viru Maakohtule 17.10.2017 esitatud pankrotiavalduses. OÜ-l Reval Project Management ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara puudub. OÜ Reval Project Management suhtes on kohtutäitur Risto Sepa menetluses täiteasju kokku summas 16 831,33 eurot. OÜ Reval Project Management seisuga 01.10.2018 maksuvõlg puudub. Täitemenetluste nõuded tulenevad kohtulahenditest tsiviilasjas nr 2-15-10610. Võlgniku pankrotiavaldusest nähtub, et OÜ Reval Project Management võlgneb V Lle 17.10.2017 seisuga 3 785 eurot. V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastusest ajutise pankrotihalduri Tiia Kalause järelepäringule tuleneb, et OÜ Reval Project Management

võlgneb V Lle 3 345,09 eurot. Ajutine pankrotihaldur lähtub aruande koostamisel V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastuses kajastuvast võlasummast 3 345,09 eurot. V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastuse kohaselt ajutise pankrotihaldur Tiia Kalause järelepäringule on OÜ Reval Project Management võlausaldajaks Xxxx OÜ, võla suurus vastuses ei kajastu. Võlgniku pankrotiavalduses Xxxx OÜ võlausaldajana ei kajastu. Võlgniku pangakonto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2016 nähtub, et OÜ Xxxx on teinud võlgniku kontole makseid selgitusega „laenuvõla osaline vähendamine“. 09.10.2017 on OÜ Xxxx teinud võlgniku pangakontole ühe makse summas 220 eurot selgitusega „laen“, ajutine pankrotihaldur lähtub aruande koostamisel V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastusest ja võlgniku pangakontost ning arvestab OÜ Xxxx võimaliku nõude suuruseks 220 eurot. Muud kohustused käesoleva aruande kirjutamise hetkel ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad, kuid ajutisel halduril puuduvad võlgniku raamatupidamisdokumendid. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 20 396,42 eurot. Võlgnikul vara puudub, mistõttu puudub vajadus täiendava analüüsi järele. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. OÜ Reval Project Management kanti registrisse 30.11.2005. Võlgniku põhitegevusalaks oli 2013. majandusaasta aruandes ja pankrotiavalduses märgitud büroohaldus, kombineeritud sekretäriteenus. Võlgniku majandusaasta aruannetest tuleneb, et alates 2013. aastast majandustegevusega ei tegeletud. Pankrotiavalduse kohaselt on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks osaühingu suutmatus oma äriprotsesse üles ehitada selliselt, et oleks tagatud kasumlik tegutsemine. Võlgnik on pankrotiavalduses kirjutanud, et arvestades hetkeseisu turumajanduses, ei ole võlgniku tegevusala kuigi konkurentsivõimeline. V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastuse kohaselt oli OÜ Reval Project Management loodud Xxxxe omanike palvel ja oli seotud Xxxxe arendusega. Peale keskuse müüki kaotas osaühing keskuses tegutsemise eesmärgi. Võlgniku poolt Viru Maakohtule 17.10.2017 esitatud pankrotiavalduses ei ole märgitud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-10610 menetlust ning asjaolu, et Harju Maakohtu 25.11.2016 kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ja mõisteti võlgnikult välja menetluskulud, samuti seda, et Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.03.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-10610 OÜ Reval Project Management apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud OÜ Reval Project Management kanda, kokku moodustavad võlgniku tsiviilasjast nr 2-15-10610 tulenevad kohustused 16 831,33 eurot. V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve 14.02.2018 vastuses puuduvad viited eespoolnimetatud kohtuasjale ning sellest tulenevatele võlgadele. Tulenevalt eespooltoodust saab teha järelduse, et võlgniku majandustegevus lõppes 05.07.2012 Xxxxe müügi järel ning 2013. aastast aktiivset majandustegevust enam ei toimunud. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2017. aasta alguses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgnik 2017. aasta kevadel, tsiviilasjas nr 2-15-10610 tehtud kohtulahendi jõustumisel, maksejõuetu, sest võlgnikul puudus vara sellest tsiviilasjast tulenevate kohustuste summas 16 831,33 eurot tasumiseks ja maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebaõnnestunud kohtuvaidlus tsiviilasja nr 2-15-10610 menetluses. Äriseadustiku § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel

maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Antud sättest tulenevalt jättis võlgniku juhatuse liige V L täitmata juhatuse liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Maksejõuetuse põhjuseks on ka võlgniku endise juhatuse liikme V L halb käitumine, loobuti tegutsemisest ning ei tehtud midagi selleks, et tsiviilasjast nr 2-15-10610 tulenevaid kohustusi summas 16 831,33 eurot võlausaldajatele täita. Tulenevalt ülaltoodust on OÜ Reval Project Management maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Ajutine pankrotihaldur juhib tähelepanu võlgniku poolt kohtule esitatud avalduses esinevatele puudustele ja vasturääkivustele: avalduses on märgitud, et võlgnik loodi 2014. aastal, tegelikult loodi võlgnik 2005. aastal. Avalduses ei kajastu tsiviilasjast nr 2-15-10610 tulenevad võlgniku kohustused summas 16 831,33 eurot. Avalduse kohaselt võttis osaühing tervendamise eesmärgil laenukohustuse ainuosanik V Llt, Võlgniku pangakontolt nähtub, et V L sissemakstud rahast tasuti tsiviilasja nr 2-15-10610 menetluskulusid. Võttes arvesse, et nii pankrotiavalduse esitamisel 17.10.2017 kui ka V L lepingulise esindaja vandeadvokaat Robert Sarve poolt 14.02.2018 vastuse andmisel olid võlgnikul tsiviilasjast nr 2-15-10610 tulenevad kohustused viie võlausaldaja ees, ei ole J Ž ja V L käitunud heas usus ning on esitanud nii kohtule kui ka ajutisele pankrotihaldurile ebatäpseid andmeid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik OÜ Reval Project Management maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse katteks alg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Tulenevalt eespooltoodust tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla vähemalt 3 000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige J Ž (isikukood xxxx). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 20 396,42 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 02.10.2018 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 08.10.2018. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme J Ž (isikukood xxxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot, kokku 702 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.