lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-124332/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-124332/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1767
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 70 lg 4Rahvusvaheline kohtualluvusTsÜS § 14 lg 1Elukoht ja selle muutmineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 317 lg 5Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-124332/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.12.2018

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nord Collect OÜ11897588(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-124332

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-124332

Kohtuasi

Nord Collect OÜ hagi XX vastu põhivõla viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. veebruari 2018. (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nord Collect OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Hageja Nord Collect OÜ (registrikood 11897588), lepinguline esindaja Aleksei Arno

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

a

määrus

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 6. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-124332 ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada Nord Collect OÜ määruskaebus. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 486 lg 2Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 75 lg 1Kohtualluvuse kontrollimine
TsMS § 77Asja kohtualluvuse muutumine
1.Nord Collect OÜ (hageja, avaldaja) esitas 30. oktoobril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostjalt) 936 euro saamiseks. Kohus tegi 7. novembril 2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu Harju Maakohus kohustas 15. detsembri 2017. a määrusega hagejat hagi esitama.

2-17-124332

2.Hageja esitas 17. jaanuaril 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 468 eurot, sissenõudmiskulu 8 eurot 58 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 33 eurot 42 senti, alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitise 125 eurot koos seaduses sätestatud määras viivisega. Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõtja, kellele on loovutatud nõudeõigus lepingust, mille nõude loovutaja sõlmis oma majandustegevuses kostjaga. Esimese astme kohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 6. veebruari 2018. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast, sest hagi ei allu Eesti kohtule. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus tugines kohtualluvuse kindlakstegemisel TsMS § 70 lg-tele 1–3, § 104 lg-le 1, § 106 lg 1 p-le 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-tele 1 ja 4 ning Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I määrus) art-le 4, art-le 5, art 15 lg-le 1 lit b, art 16 lg-le 2, art 18 lg-le 2 ja art 59 lg-le 1.
4.Määruse põhjenduste kohaselt elab kostja Poola Vabariigis (Poola) ja seetõttu võib hageja algatada menetluse kostja vastu üksnes Poola kohtus. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu lepingust tuleneva nõude ja lepingust nähtub selgelt, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Brüssel I art 15 lg 1 lit b ja art 16 lg 2 järgi võib küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga, algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija alaline elukoht. Kostja alaline elukoht tuleb määrata kindlaks Brüsseli I määruse art 59 lg 1 järgi kohaldades kostja elukohariigi siseriiklikke seadusi. TsÜS § 14 lg-te 1 ja 4 alusel tuleb füüsilise isiku alalise elukohana mõista kohta, millega ta on isiklikult kõige enam seotud või kohta, kus ta viibib rohkem kui mingis muus kohas. Rahvastikuregistrist nähtub, et alates 8. jaanuarist 2018 on kostja kehtiv elukoha aadress Poolas XXX. Seega ei olnud kostja alaline elukoht hagi esitamise ajal Eestis. Poolas reguleerib alalise elukoha kindlaksmääramist tsiviilseadustiku art 25, mille järgi loetakse isiku elukohaks linn, milles isik püsiva kavatsusega viibib. Kui isik ei ole Poola kodanik, siis otsustatakse üldine kohtualluvus viibimiskoha järgi ning kui tema viibimiskoht ei ole teada või asub väljaspool Poolat, saab hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi. Kuna kostja on rahvastikuregistris märkinud elukohana Poolas asuva aadressi, saab järeldada, et kostjal on kavatsus seal püsivalt viibida. Seetõttu on kostja alaline elukoht Brüsseli I määruse järgi Poolas. Kuna asjas ei esine Brüsseli I määruse art-s 17 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda art-te 15 ja 16 regulatsioonist, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda.

2-17-124332

5.TsMS § 168 lg 1 alusel kannab menetluskulud hageja. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks maakohtule. Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral palus hageja tagastada ringkonnakohtul kohtumenetluse käigus tasutud riigilõiv (125 eurot). Määruskaebuse kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagi esitati 17. jaanuaril 2018. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas avalduse 30. oktoobril 2017, mistõttu tuleb asja hagimenetlusse üleandmisel lugeda hagi esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kuupäevaga. Õige ei ole maakohtu järeldus, et hagimenetlust alustati pärast kostja elukoha andmete muutumist. Rahvastikuregistri andmete kohaselt elas kostja kuni 8. jaanuarini 2018 Eesti Vabariigis (Eesti). Kuna hagi esitamise kuupäevaks tuleb lugeda maksekäsu kiirmenetluse avaldamise esitamise päev (30. oktoober 2017), allub tsiviilasi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 77). Põhjendamatu on jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjale tekkinud menetluskulusid. Kui maakohus leidis, et hagi ei allu Eesti kohtule, pidanuks maakohus asjas menetluse lõpetama ja kohtumenetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu (125 eurot) hagejale tagastama (TsMS § 150 lg 1 p 3).
7.Maakohus toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte (TsMS § 317 lg 5). Määrust ega määruskaebust ei ole õnnestunud kostjale Poola aadressil isiklikult kätte toimetada.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus kohaldas asja lahendades ekslikult Brüsseli I määrust. Alates 10. jaanuarist 2015 hakati kohaldama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
12.detsembri 2012. a määrust (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Seetõttu tuleb alates 10. jaanuarist 2015 alustatud kohtumenetluste korral lähtuda nimetatud uuest määrusest. Kuna asja õige lahendamise seisukohast tähtsust omavad artiklid on määrustes samas sõnastuses, ei muudaks ainuüksi see eksimus maakohtu määrust siiski lõppjäreldustes valeks.

2-17-124332

11.Maakohus keeldus hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna leidis, et hagi ei allu Harju Maakohtule, sest poolte kohtualluvuse kokkulepe Eesti kohtu alluvuse kohta on tühine ning kostja alane elukoht, millest sõltub Brüsseli I määruse art 16 lg 2 (Brüsseli I bis määruse artikkel 18 lg 2) järgi kohtualluvus, ei ole Eestis. Kolleegium hinnangul ei ole maakohus rahvusvahelise kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud ja keeldus seetõttu ennatlikult hagi menetlusse võtmast.
12.Arvestades hageja nõuet ja hagile lisatud tõendeid, leidis maakohus õigesti, et hageja esitas kostja vastu hagi tarbijaga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks. Õige on ka see, et avalduse saanud kohus peab TsMS § 75 lg 1 I lause järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib üldse avalduse Eesti kohtule esitada.
13.TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi kohaldatakse praeguses asjas esitatud nõude puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole Brüsseli I bis määruses sätestatud teisiti. Brüsseli I bis määruse 4. jaos on reguleeritud kohtualluvust tarbijalepingute puhul ning määruse art 18 lg-st 2 tuleneb, et üldjuhul võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Brüsseli I bis määruse art 19 järgi võib küll eeltoodust kokkuleppe alusel kõrvale kalduda, kuid seda üksnes p-des 1–3 sätestatud juhtudel, s.o kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Eelnevat arvestades leidis maakohus põhjendatult, et Brüsseli I määruse art 16 lg 2 (Brüsseli I bis määruse artikkel 18 lg 2) järgi saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Seega kui kostja elukoht oli hagi esitamise ajal Poolas, sai Brüsseli I bis järgi esitada tema vastu hagi vaid alalise elukoha riigis, s.o Poolas.
14.Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et praegusel juhul tuleb lugeda hagi esitamise ajahetkeks 17. jaanuar 2018, ja lähtuda sellest, milline oli kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht sel ajal. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 30. oktoobril 2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning Pärnu Maakohus andis 5. detsembril 2017 asja hagimenetluses menetlemiseks üle Harju Maakohtule, kes kohustas 15. detsembril 2017 avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 17. jaanuaril 2018. Kuna maksekäsu kiirmenetluse jätkumisel hagimenetluses loetakse hagi TsMS § 486 lg 2 järgi esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, tuleb hagi esitamise ajaks lugeda 30. oktoober 2017. Seetõttu tuleb ka rahvusvahelist kohtualluvust TsMS § 75 lg 1 mõttes kontrollida viidatud kuupäeva seisuga, mil rahvastikuregistri andmete järgi oli kostja elukohaks Eesti.
15.Eeltoodu ei tähenda aga automaatselt seda, et rahvastikuregistrisse kantud kostja elukohast tulenevalt allub kohtuvaidlus Eesti kohtule.

2-17-124332

Harju Maakohus leidis õigesti, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust Brüsseli I määruse art 59 lg 1 (Brüsseli I bis määruse art 62 lg 1). Kuigi rahavastikuregistri andmete järgi asus kostja elukoht kuni 8. jaanuarini 2018 Eestis, ei saa vastupidiselt määruskaebuse väitele praegusel juhul ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et ka TsÜS § 14 lg 1 mõttes elas kostja veel selle ajani Eestis. Seejuures ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimist asjaolu, et Pärnu Maakohus võttis maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7. novembril 2017 menetlusse. Riigikohus on selgitanud, et kuigi maakohus peab TsMS § 75 lg 1 esimese lause alusel avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ei välista see säte siiski rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui avalduses ei ole ühtegi viidet sellele, et kostja ei pruugi elada Eestis, kuid kostjale ei õnnestu tema Eestis teadaolevate kontaktaadresside kaudu kätte toimetada menetlust algatavat dokumenti (Riigikohtu 31. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14 p 10).

16.Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus ennatlikult TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel hagi menetlusse võtmata, kuigi ei olnud välja selgitanud rahvusvahelise kohtualluvuse määramiseks olulisi asjaolusid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
17.TsMS § 173 lg 3 II lause järgi jääb menetluskulude jaotus asja uuel lahendamisel maakohtu otsustada, mistõttu jätab ringkonnakohus vastamata määruskaebuse väitele, et maakohus jaotas menetluskulud valesti.
18.Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei ole määruskaebuse esitaja alternatiivsel riigilõivu tagastamise taotlusel tähtsust ja kolleegium jätab selle tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja