Asjaõigus › Omandiasjad

2-17-19301 Kxxx Hxxxxx kummelagi hagile vastuväiteid ei esitanud. 04.10.2018 toimunud kohtuistungil sõlmisid Pxxxxx Vxxxxxxx ja Rxxx Kxxxxxx kompromissi ning teatasid hagist ja vastuhagist loobumisest Kxxx Hxxxxx vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Rxxx Kxxxxxx ja Pxxxxx Vxxxxxxx ei ole kompromissiga menetluskulude kandmist kokku leppinud, seega jäävad xeed nende endi kanda. TsMS § 150 lõigetest 2 ja 4 tulenevalt tagastab kohus Rxxx Kxxxxxxx taotluse alusel pool tasutud riigilõivust. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

2-17-19301 xxx Kxxxxxxx ja Pxxxxx Vxxxxxxx ei loobunud hagist ja vastuhagist seetõttu, et Kxxx Hxxxxx nende nõuded pärast hagi esitamist oleks rahuldanud. Kxxx Hxxxxx teatas 04.10.2018 kohtuistungil, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohus andis Pxxxxx Vxxxxxxxxxx riigi õigusabi 09.06.2017.a määrusega tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 30% ulatuses osamaksetena (RÕS § 8 p 3). Hüvitamiskohustus tuli määrata kindlaks pärast riigi õigusabi korras osutatava õigusteenuse lõppemist eraldi määrusega või lõpplahendis. Käesolevalt osutas advokaat Katrin Jennsen Pxxxxx Vxxxxxxxxxx õigusabi summas 981,96 eurot. Esindajale makstakse tasu tema töö eest ja kulud välja riigi vahenditest. Nõudeõigus nimetatud kulude hüvitisele läheb aga üle riigile. Lähtudes kohtu 09.06.2017. a määrusest on Pxxxxx Vxxxxxxxxkohustatud riigile riigi õigusabi eest tasuma 294,59 eurot. Kuigi kohus määras 09.06.2017.a määruse õigusabi tasu ja kulude hüvitamise osamaksetena, leiab kohus käesolevalt, et nimetatud summa tuleb tasuda korraga siis, kui hageja on saanud kätte hüvitise omandi kaotamise eest, sest siis on tal oma kulude tasumiseks piisavalt vabu rahalisi vahendeid. Seega tuleb Pxxxxx Vxxxxxxxxx tasuda õigusabi eest ühe osamaksena hiljemalt 01. novembriks 2019. a. Kohus vabastas 26.01.2018. a määrusega Pxxxxx Vxxxxxxxx riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõiv ja 70% õigusabi kulud ning tasa jäävad lähtudes TsMS § 190 lg 7 riigi kanda. /digiallkiri/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.