2-18-11209/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

14.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik A K esitas 25.07.2018 kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Arm’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik A K esitas kohtule allkirjastatud pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja on oma olukorra ja maksejõuetuse kujunemise kohta andnud järgnevaid selgitusi: Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud kohustuste mittenõuetekohase täitmise ning mõtlematute tegude tõttu, mille tagajärjel oli võlgnik kuus aastat kinnipidamisasutuses. Lisaks märgib võlgnik, et alates aastast 2003 on võlgnik tõsise ning pöördumatu terviserikke tõttu töövõimetu, mistõttu jõukohase töö leidmine ei ole tulemusi andnud. Tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast, kus tema sissetulekuks igakuiselt on pension summas 252 eurot ning millest pooles peetakse kinni ja rahuldatakse tasaarvestatakse elatise nõuet ning arvestades, et võlgnik on töövõimetuspensionär, teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole võimalik. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetusest ülesaamine on puuduvate täiendavate rahaliste allikate puudumise tõttu hetkel ebatõenäoline. Võlgnik ei pea ise reaalseks, et ta suudaks oma võlgnevusi ka lähitulevikus tasuda. Võlgnik on märkinud, et talle kuulunud vara on võlgade osaliseks tasumiseks sundvõõrandatud. Ajutise pankrotihalduri poolt välja saadetud päringute vastustest selgub, et võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 38 931,63 eurot, mis on suurem, kui pankrotiavalduses märgitud. Seega võib asuda seisukohale, et võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, mis on tingitud suurest võlakoormusest ja kohustuste täitmiseks piisava vara puudumisest. Võlgnikul on võlgnevusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu

Maksu- ja Tolliameti ees on võlg summas 3585,55 eurot. Aruande koostamise seisuga võlgnikul vara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt kuulus võlgnikule koos D K ́iga ühisomandis onud kinnisvara: elamumaa, xxx. Mainitud kinnisasi on võõrandatud aastal 2018, märkega 29.03.2018.a. kohtumääruse alusel. Võlgnik ise on esitatud avalduses viidanud, et pärimise teel saadud 1⁄2 kinnistust sundvõõrandati võlgade katteks ja sellest saadud vahendite arvel vähendati võlgnevust võlausaldaja xxx ees. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti ajutise halduri päringu vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Swedbank AS-s omab võlgnik arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 0 eurot. Coop Pank AS-s omas võlgnik arvelduskontot nr xxx, mis on suletud 30.03.2015. Danske Bank A/S Eesti filiaal-s omas võlgnik arvelduskontot nr xxx, mis suleti 13.08.2013. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Viimase kolmel aastal Swedbank ́is avatud arvelduskontol tehingud puudusid. Siiski tuleb märkida, et ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on üle jõu käivate laenukohustuste võtmine ning töövõimetus ehk pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Kuriteo tunnustega tegusid seoses maksejõuetuse põhjustamisega ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Arvestades kohustuse suurust ja võrreldes seda varade suurusega ja tõdedes, et võlgniku sissetulek on töövõimetuspension summas 252 eurot ning muu sissetulek puudub, samuti asjaolu, et võlgnik on ise esitanud pankrotiavalduse, tuleb võlgnikku pidada püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja palub välja kuulutada pankroti. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja A K ́i pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku A K’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri

aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 38 931,63 eurot, kuid vara puudub. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 570 eurot, millele lisandub käibemaks summas 114 eurot, kokku 684 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik