Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-8837
Tsiviilasi
Romuliike Mäki Ky hagi OÜ Demokapital vastu põhivõla 16 860.80 euro, viivise 3 099.20 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Demokapital apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
20 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Romuliike Mäki Ky (registrikood 0398857-9), tehinguline esindaja Cärolin Markus Kostja (apellant): OÜ Demokapital (registrikood 10635461), tehinguline esindaja vandeadvokaat Gerly Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2018. a otsus muutmata.
2.OÜ Demokapital apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Demokapital kanda.
4.Rahuldada Romuliike Mäki Ky taotlus ringkonnakohtus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
hüvitatavate
5.Määrata kindlaks Romuliike Mäki Ky ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskuludena 425 eurot ja välja mõista OÜ-lt Demokapital Romuliike Mäki Ky kasuks menetluskulud 425 eurot.
1(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837
6.Määrata, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb OÜl Demokapital hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (425 eurot) tasuda Romuliike Mäki Ky-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta Romuliike Mäki Ky taotlus ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 25 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.Romuliike Mäki Ky (hageja) esitas 06.06.2017 maakohtule hagi OÜ Demokapital (kostja) vastu põhivõla 16 860.80 euro, viivise 3 099.20 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt kaupa, mille hageja tarnis kostja antud aadressile Soomes, Kotka, Talttatie 11. Kauba üleandmisel 02.09.2014 allkirjastati kauba üleandmise-vastuvõtmise teatis. Teatisel on märgitud üle antud kaup ja selle maht: vask A kaaluga 16 600 kg ja vask B kaaluga 10 500 kg. Hageja esitas kostjale arve nr 002854 kauba eest 130 775 euro tasumiseks. Kostjal tuli 02.09.2014 tasuda 60% arvest, s.o 78 465 eurot. Ülejäänud osa arvest, s.o 52 310 eurot, tuli kostjal tasuda 05.09.2014. Kostja tasus hagejale 15.09.2014 pool nimetatud summast, s.o 26 155 eurot.
3.Kostja esindaja AT saatis 18.09.2014 hagejale e-kirja, milles märkis, et osa saadetud kaubast on ebakvaliteetne ning seda soovitakse tagastada. Kostja lisas e-kirjale kreeditarve, milles oli kalkulatsioon ebasobiliku kauba osas, mille summaks oli kostja kokku arvestanud 9 294.20 eurot. Hageja ei vaielnud kostja kreeditarvele vastu. Kuna kostja viimast osamakset ei tasunud ka vähendatud osas, siis esitas hageja 11.11.2014 arve nr 002904, milles on märgitud arvest nr 002854 tasumata osa 26 155 eurot. Tasumata summast on hageja maha arvestanud kostja kreediti 9 294.20 eurot. Seega on kostjal hagejale tasumata 16 860.80 eurot.
4.Lähetusteatise järgi andis hageja kostjale kauba üle ja kostja kinnitas kauba saamist allkirjaga. Seega on kauba valdus kostjale üle läinud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kauba saamise või kauba valduse saamise kohta. Kostja ei ole aktsepteerinud hageja kaupa ulatuses, mille kohta ta esitas kreeditarve. Kuna kostja ei ole rohkem vastuväiteid esitanud, siis on kostja kogu ülejäänud kauba aktsepteerinud.
2(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837 Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja vastuväidete kohaselt ei tõenda kauba lähetusdokument, et kostja on tegelikult kogu lähetatud kauba koguse ostnud. Kostja tahet kogu tarnitud materjali ostmiseks ei tõenda ka hageja esitatud arve nr 002854, sest kuigi arve ei ole sellisena vormistatud, on sisuliselt tegemist ettemaksuarvega. Kostja tasus vastavalt ettemaksu arvele kokku 80% arvest, kuna ettemaksu tegemine oli poolte suhetes väljakujunenud praktika. Asjaolu, et hageja tarnis kauba kostjale selleks, et pakkuda seda müügiks mitte konkreetse tellimuse täitmiseks, tõendab AT 18.09.2014 e-kiri, millest järeldub, et kostja soovis selleks hetkeks välja sorteeritud osa materjali tagastada ja tarnitud kauba suhtes ei ole ostuotsust veel tehtud. Ekslik on seisukoht, et kaubast ebakvaliteetne osa piirdus üksnes kaubaga, mis kajastus kreeditarvel.
7.Vanametalli hulgimüügi äris on tavaline, et müüjad tulevad metalli kokkuostu punktidesse oma kaupa pakkuma, kuid see ei tähenda automaatselt, et kokkuostja ka tarnitud materjali müüja pakutud tingimustel ostab, sest ostusoov sõltub tarnitud materjali tegelikust kogusest ja kvaliteedist, mille väljaselgitamine on mahukas tööprotsess. Praegusel juhul asus Dekam Oy kauba saabumisel 02.09.2014 seda sorteerima ja kaaluma, mille järel selgus, et arvel näidatud kauba liik vanametall (vaskjuhtmed CuA) on kvaliteetne ja tarnitud kogus korrektne. Samas aga kaubaliik vanametall (segavask CuB) ei vasta kvaliteedinõuetele. Kostja teavitas kvaliteediprobleemidest hagejat nii suuliselt kui ka kirjalikult. Hageja teavitamine kvaliteediprobleemidest toimus jooksvalt, nii kuidas kauba sorteerimisega edasi jõuti. Asjaolu, et kostja ei omandanud kaupa, tõendab see, et Dekam Oy ei ole koostatud vastavalt väljakujunenud praktikale väljasorteeritud kauba kvaliteedi ja koguse kohta akti. Tegelikkuses jäi hageja tarnitud kauba (CuB) sorteerimine lõpuks pooleli, kuna kauba kvaliteet oli väga halb. Asjaolu, et kauba sorteerimine jäi pooleli, tõendab Dekam Oy sorteerimise käigus teostatud akti tööversioon.
8.Novembris 2014 teavitas AT hagejat, et kostja ei soovi osta tarnitud CuB liiki kaupa 3705 kg ulatuses kokku hinnaga 4,55 eurot/kg, s.o 16 857.75 eurot. Hageja nõustus kauba tagasi võtma ja lubas tulla sellele järgi. Poolte tavapärase praktika kohaselt selleks eraldi kirjalikku dokumenti ei koostatud. Asjaolu, et hageja pidi toodud kauba ära viima, kinnitab 07.09.2016 seletuskirjas Dekam Oy endine töötaja AS, kellele kostja töötaja AT oli andnud instruktsiooni kauba üleandmiseks hagejale. Eeltoodust järeldub, et kostja ei ole omandanud kaupa hageja arvel näidatud tasumata osas.
9.Hageja leidis ekslikult, et kostja kreeditarve puudutas vaid osa kaubast ning kuna hageja seda kreeditarvet aktsepteeris, tuleb nõude ülejäänud osa kostjal täita. AT selgituste kohaselt esitati kreeditarve hagejale juba siis, kui tarnitud vanametalli sorteerimine oli veel pooleli. Seega on tuvastatav, et kreeditarve ulatus ei saanudki puudutada kogu tarnitud metalli kogust, vaid ainult seda osa, mida oli selleks ajaks jõutud sorteerida. Kuna sorteerimise jätkudes ilmnes, et ebakvaliteetse koguse osakaal on hoopis suurem, katkestati sorteerimine, sest kostjal puudus huvi sellise ebakvaliteetse vanametalli omandamise vastu.
10.Pooled ei vaielnud selle üle, et osa hageja tarnitud vanametallist oli ebakvaliteetne. Kvaliteetse tarne eest on kostja tasunud. Esitatud nõue puudutab vaid kohale toodud ebakvaliteetset vanametalli. Olukorras, kus müügilepingu pool ei ole nõuetekohaselt täitnud
3(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837 oma kohustust, s.t on tarninud ebakvaliteetse kauba, puudub tal õigus nõuda teiselt poolelt ostuhinna tasumist. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 22.02.2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 16 860.80 eurot, viivise 3 099.20 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 358 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised.
12.Kohtu põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled hiljemalt 02.09.2014 ostu-müügilepingu. Kostja väited selle kohta, et ta müügilepingut sõlmimata oli nõus tasuma 80% ettemaksu, ei olnud veenvad. Kostja käitumine viitas sellele, et kostja oli veendunud, et poolte vahel oli kehtiv müügileping ja ta oli kauba ära ostnud, mis seletab kreeditarve esitamist. Kui poolte vahel poleks olnud ostu-müügilepingut, oleks piisanud hagejale teatamisest, et kostja ei soovi nimetatud kaupa. Kostja omandas hageja tarnitud kauba ning kreeditarve koostamine ja poolte kokkuleppest tulenevalt selle esitamine oli kostja jaoks oluline selleks, et ebakvaliteetse materjali osas ei pidanud kostja kreeditarves välja toodud summat tasuma. Seejuures ei ole oluline, et kauba ja koguse kohta pole koostatud vastavat akti, sest kostja on tunnistanud, et ta jättis kauba sorteerimise pooleli, mistõttu ei saagi vastavat akti olemas olla. Õige ei ole kostja seisukoht, et hageja oli nõus kauba tagasi võtma ja lubas tulla sellele järgi. Kuna kostjal oli arve tasumata, tuli hageja järgi kaubale, mis oli kreeditarve alusel hagejale tagastatav. Hageja esindaja HM ning AT kirjavahetusest ei saa järeldada, et hageja oli nõus võtma tagasi kauba, mida kostja ei ole kostja hinnangul omandanud arvel näidatud tasumata osas. Tunnistaja AT ütlustega on tõendatud, et kostjale oli enne kauba saabumist teada selle kogus ja baashind. See, et materjali tuli sorteerida ja et see oli tööjõukulukas, on kostjal endale võetud kohustus, mida tuli täita ja seda ei saa käsitada kostja kahjuna. Eeltooduga on tuvastatud, et pooled saavutasid vastastikuste tahteavalduste vahetamise kaudu kokkuleppe lepingu kõigis olulistes tingimustes (kaubas, hinnas, koguses), seega oli poolte vahel sõlmitud suuline ostu-müügileping. Hageja käitumist materjalide tarnimisega Dekam Oy aadressile saab käsitada oferdina. 02.09.2014 allkirjastamist kauba saamise kohta üleandmisevastuvõtmise teatisel saab käsitada aktseptina.
13.Kostja esitas kreeditarve ainult osale kaubast. Kostja tunnistas, et kauba üle vaatamine (sorteerimine) jäi pooleli, mis on kostja enda riisiko. Kostjal oleks tulnud kaup üle vaadata ja seejärel esitada talle mittesobiva kauba osas kreeditarve nagu see oli pooltevahelises praktikas väljakujunenud. Kostja rikkus oma kohustust vaadata kaup üle. Tulenevalt poolte praktikast, mille kohaselt on kostja ebakvaliteetse tarne osas teinud kreeditarve, ei ole põhjendatud ka kostja seisukoht, et kui müügilepingu pool ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust ning on tarninud kostjale ebakvaliteetset vanametalli, puudub tal õigus nõuda ostuhinna tasumist. Ka praegusel juhul on kostja ühe osa kauba kohta esitanud kreeditarve 02/14RM. Olukord, kus kostja pole ülejäänud tarne kvaliteediga rahul, kuid pole esitanud kreeditarvet, on kostja riisiko.
4(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837 Kostja ei ole CISG art 38 p-st 1 tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, s.t on jätnud kauba sorteerimise pooleli. Samuti ei ole kostja kätte saadud kauba eest kogu ostuhinda tasunud, seega on kostja rikkunud ostu-müügilepingust tulenevat kohustust ning hageja põhinõue tuleb rahuldada.
14.Kuna põhivõla väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka viivise väljamõistmine põhjendatud põhinõudelt (16 860.80 eurot) alates 12.11.2014 kuni 06.06.2017 seadusjärgses määras, ehk 3 099.20 eurot.
15.VÕS § 1131 lg 1 alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagiavalduse rahuldamata. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud tsiviilkohtumenetluse norme. Maakohtu seisukohtadest ei nähtu, millega on tuvastatud kostja aktsept. 02.09.2014 lähetusteatise koostas hageja, märkides sellele nii kostja kui lähetatud kauba andmed. Teatise allkirjastas AS, kes on Dekam Oy töötaja. 02.09.2014 teatis tõendab vaid asjaolu, et kaup saabus sihtkohta. Maakohus ei pööranud piisavat tähelepanu asjaolule, et pakutud kauba omandamise otsus tehti alati tarnitud kauba sorteerimistulemuste põhjal. Puudub loogiline põhjus, miks peaks metalli ja vanametalli kokkuostja olema äriliselt huvitatud sellisest materjalist, millega tal ei ole äritegevuses midagi peale hakata. Maakohus ei andnud hinnangut sellele, mis eesmärgil tarnitud kauba sorteerimine läbi viidi ning milline oli sorteerimistulemuste mõju poolte lepingulisele suhtele. Müügileping sõlmitigi üksnes kvaliteetse metalli ja vanametalli osas. Kui sorteerimistulemused näitasid kohale tarnitud kauba osas ebakvaliteetsust, siis selles osas kaup omanikku ei vahetanud ning selle eest raha ei makstud. Maakohus on poolte praktika sisu ebaõigesti tuvastatud. Pooled ei vaielnud selle üle, et ebakvaliteetsest kaubast lihtsalt anti teada ning hageja nõustus selle Dekam OY platsilt minema viima ilma, et pooled oleks selle osas mingisuguseidki tahteavaldusi vahetanud. Sellest aga järeldub, et kostja kogu pakutavat kaupa ei ostnud, vaid ostu-müügitahe kujundati välja alles sorteerimistulemuste põhjal. On õige, et kui kostja avastas sorteerimisel kauba ebakvaliteetsuse, siis koostas ta müüjale/hagejale nn kreeditarve, mille tegelik tähendus oli aga ebakvaliteetsest kaubast teadaandmine. Pooled ei ole kreeditarvele omistanud sellist tähendust, mida omistas maakohus. Maakohus jättis tähelepanuta, et kreeditarve ja selle suurus 9294.20 eurot hõlmab mitmeid erinevaid tarneid (kokku 4 erinevat arvet), ega ole seostatav vaid konkreetse vaidlusaluse tarnega. Seetõttu ei saa ka üksnes sellele kreeditarve olemasolule omistada tähendust, et seal tooduga piirdusid kõik arvega nr 2854 tarnitud kauba probleemid. Nn kreeditarvel 02/14RM on arvest nr 2854 tagastatavaks märgitud Cu vanad segajäätmed, millist kauba nominatsiooni arve nr 2854 ei sisalda.
5(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837 Maakohus jättis tunnistajate AS ja AT ütlused analüüsimata. Kuna tunnistajate ütluste kohaselt katkestati kauba sorteerimine põhjusel, et koorem sisaldas rohkelt kasutuskõlbmatut muud sodi ega vastanud seega B-vasele, siis tulnuks asuda seisukohale, et kostja kui majandustegevuses tegutsev isik ei soovinud sellist kaupa omandada. Vanametall pidi eelduslikult vastama vähemalt keskmisele kvaliteedile, kuid AT ütluste kohaselt sisaldas B osa vasetarne nii põletatud vaske, messingit kui mineraalseid lisandeid, mis kõik kvalifitseerusid oluliste puudustena. Hagejat teavitati sorteerimistulemustest ning paluti kaup tagasi võtta. Seega kostja teavitas hagejat tarnitud kauba ebakvaliteetsusest ning seda sai teha ka teisiti, kui kreedit teate väljastamisega. Maakohus viitas CISG art 35 p-le 1, mille kohaselt on müüja kohustuseks tarnida lepingutingimustele vastav kaup ning art 36 p 1 kohaselt kannab müüja vastutust kauba iga mittevastavuse eest, mis on kaubal olemas riski ostjale ülemineku hetkel. CISG sätetest ei tulene, et kui müüja rikub müügilepingut sellega, et tarnib kohale ebakvaliteetse kauba, siis ainus asi, mis päästab kostja maksekohustusest, on formaalse nõude järgimine ning teavitada müüjat kauba puudustest. CISG lähtub põhimõttest, et müüjale tuleb kokku lepitud ulatuses tasuda vaid siis, kui müüja on oma kohustused täitnud. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjali ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks.
19.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning on hinnanud esitatud tõendeid TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohuga võrreldes erinevale seisukohale.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, justkui ei nähtuks maakohtu otsusest, millega on tuvastatud kostja nõustumus müügilepingu sõlmimiseks. Maakohus on 02.09.2014 teatise alusel tuvastanud, et vaidlusalune kaup (vanametall) tarniti Dekam OY aadressile Talttatie 11, Kotka Soome. Vaidlust ei ole, et kauba tarnimiseks antud aadressile andis juhise kostja, et kaup jõudis sinna 02.09.2014 kohale ning kaupa asuti kostja juhiste kohaselt sorteerima. Sorteerimisraport esitati tunnistaja AS ütluste kohaselt kostja esindajale AT-le
6(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837 (kohtuistungi protokoll, tl 103 pöördel). Samuti ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et kauba saatelehel märgitud kauba „vask A“ osas kostjal pretensioonid puudusid. AT 18.09.2014 saadetud e-kirjast (tl 9) nähtuvalt teatas kostja esindaja hageja esindajale, et viimases, ehk vaidlusaluses tarnes, on muuhulgas selliseid kahjulikke aineid, mida kostja on sunnitud välja praakima ning tegema seetõttu osa tarne osas allahindlust. Seega, kuna kostja võttis kauba vastu, asus seda sorteerima ning pidas selle sisu ja kvaliteedi osas kirjavahetust hagejaga, saab igal juhul teha järelduse, et kostja on CISG § 18 p 1 tähenduses konkludentselt kauba pakkumise aktsepteerinud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et pooled sõlmisid müügilepingu.
22.Õige ei ole kostja väide, nagu oleks maakohus teinud järelduse, et kostja on sunnitud vastu võtma ka ebakvaliteetse kauba, ilma seda eelnevalt sorteerimata. Maakohus tuvastas õigesti, hinnates pooltevahelist praktikat ning hagejale esitatud kreeditarve tähendust ja sisu, et sorteerimise tulemusel välja selgitatud ebakvaliteetse kauba osas väljastas kostja hagejale kreeditarve ning sellise kauba eest ei tulnud kostjal hagejale tasuda. Nii on 09.10.2014 väljastatud arvel nr 02/14 RM kostja välja toonud selgelt eraldi jaotusena, millise arve alusel ning kui suures ulatuses tarnitud kaubast ei ole kostja vastu võtnud. Seega oli poolte vahel välja kujunenud selline praktika, nagu kostja ise seda on kirjeldanud, s.o hageja tõi vastavalt suulisele kokkuleppele kauba kohale, esitas selle koguse alusel kostjale arve, kuid kauba esialgne hind muutus vastavalt sorteerimistulemusele, kostja esitas selles osas kreeditarve ning ebasobiva kauba eest ei tulnud kostjal tasuda.
23.Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab AT 18.09.2014 e-kiri asjaolu, et ka vaidlusaluse tarnega kostjale saadetud kauba sorteerimistulemused olid kreeditarve väljastamise ajaks kostjale teada. Nimetatud kirja sisust saab järeldada, et selleks ajaks (s.o 16 päeva pärast kauba saabumist) oli kostjale selge, millises osas sisaldab tarnitud kaup kahjulikke lisandeid ning ka seda, millised need lisandid konkreetsel juhul olid (nt kõrbenud vasktraat, messing). Seega pidi kostjale kreeditarve väljastamise ajaks olema teda kauba kogus, mille eest ta hagejale tasu ei maksa või vähendab esialgse tasu suurust. Kostja ei ole uut kreeditarvet väljastanud. Kostja ei ole ka muul moel tõendanud, et tarnitud kaup oli ebakvaliteetne suuremas koguses, kui 09.10.2014 kuupäeva kandval kreeditarvel on märgitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles osas, et isegi, kui kostja jättis ebakvaliteetse kauba tegeliku koguse välja selgitamata seetõttu, et kauba sorteerimist ei viidud lõpule, on see kostja enda riisiko ning kostja ei saa hageja nõudele vastu vaieldes CISG art 38 p-ist 1 tulenevalt enam viidata kauba mittevastavusele.
24.Eeltoodust tulenevalt on hageja müüjana oma kohustuse täitnud, kostja aga ei ole kogu aktsepteeritud kauba eest hagejale tasu maksnud. Seega ei ole alust tühistada maakohtu otsust põhivõla väljamõistmise osas. Kuna kostja ei ole vaidlustanud sissenõudmiskulu suurust ega viiviste arvestust, tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ka selles osas.
25.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-17-8837 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsiooniastmes järgmist toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine, 0,5h – 50 eurot, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine, 3,5h – 350 eurot; kohtu kirjaga tutvumine, kliendile asjaolude selgitamine ja kompromissi arutamine, 0,25h – 25 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine, 0,25h – 25 eurot. Kokku aritmeetilise tehtena on hageja menetluskulud 4,5 tunni ulatuses kogumaksumusega 450 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 100 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluskuludest põhjendatud menetluskulude nimekirja koostamiseks märgitud ajakulu, kuna selle jaoks ei ole vajalik õigusteadmiste olemasolu ja selle saab esitada ka menetlusosaline ise (vt RKTKm, 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12 viimane lõik). Ülejäänud osas vastavad hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ajamahud õigustatult kohtule esitatud dokumentide läbitöötamiseks ja koostamiseks põhjendatud suurusele, samuti vastab hageja esindaja töötunnihind keskmisele töötunnihinnale. Kostjal tuleb hüvitada hagejale apellatsiooniastme menetluskulud 4,25 töötunni eest kogusummas 425 eurot (4,25h x 100 eurot/h). Samuti tuleb rahuldada hageja taotlus väljamõistetud menetluskuludelt seaduses sätestatud viivise väljamõistmiseks. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 0,25 töötunni ulatuses maksumusega 25 eurot (0,25h x 100 eurot/h). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.