4.Välja mõista Demokapital OÜ-lt Romuliike Mäki Ky kasuks menetluskuluna 2358 eurot.
5.Demokapital OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Romuliike Mäki Ky-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.06.06.2017 esitas Romuliike Mäki Ky Harju Maakohtusse hagi OÜ Demokapital vastu põhivõla 16 860,80 euro, viivise 3099,20 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt kaupa. Hageja tarnis kauba kostja poolt antud aadressile Soomes, Kotka, Talttatie 11. Kauba üleandmisel 02.09.2014 allkirjastati kauba üleandmise-vastuvõtmise teatis. Teatisel on märgitud üleantud kauba maht, milleks oli kvaliteet vask A kauba kaal 16 600 kg ja kvaliteet vask B kauba kaal 10 500 kg. Hageja esitas kostjale saadetud kauba eest arve nr 002854 summas 130 775 eurot. Kostjal tuli tasuda 60% arvest, s.o 78 465 eurot ning sellise summa kostja tasus 02.09.2014. Ülejäänud osa arvest, s.o 52 310 eurot, tuli kostjal tasuda 05.09.2014. Kostja tasus hagejale 15.09.2014 vaid pool summast, s.o 26 155 eurot.
3.Kostja esindaja Xxx saatis 18.09.2014 hagejale e-kirja, milles märkis, et osa saadetud kaubast on ebakvaliteetne ning osa saadetud kaubast soovitakse tagastada. Kostja lisas e-kirjale juurde kreeditarve, milles oli kalkulatsioon ebasobiliku kauba osas, mille summaks oli kostja kokku arvestanud 9294,20 eurot. Hageja ei vaielnud vastu kostja poolt esitatud kreeditarvele. Kuivõrd kostja viimast osamakset ei tasunud ka vähendatud osas, siis esitas hageja 11.11.2014 arve nr 002904, milles on märgitud kostja poolt veel eelnevast arvest nr 002854 tasumata osa 26 155 eurot. Tasumata summast 26 155 eurot on hageja maha arvestanud kostja poolt esitatud kreediti summa 9294,20 eurot. Seega kuulub kostjal tasumisele veel 16 860,80 eurot. Kostja viimast osamakset ei tasunud.
4.Asjaolu, kas hageja kasutas Dekam Oy või mõne muu isiku platsi ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest pooltevahelisest praktikast tulenevalt tarnis hageja kauba kostja jaoks kostja poolt antud aadressile. Kostja ise on hagejale aadressi nimetanud, hageja on nimetatud aadressile kostjale ka varasemalt kaupa tarninud ja kostja on kauba alati kätte saanud. Ka käesoleval juhul on kostja tasunud suurema osa nimetatud aadressile tarnitud kauba eest. Hagejal puudus mistahes äritegevus kolmanda isiku Dekam Oy-ga. Dekam Oy ei ole kauba saaja, vahendaja või muu võimalik isik. Seejuures on kostja oma vastuses korduvalt märkinud, et hageja ja kostja vahel on väljakujunenud praktika, mistõttu jääb selgusetuks kostja väide, et hagejal võib olla nõue kolmanda isiku vastu.
5.Lähetusteatis kinnitab, et hageja andis kauba üle kostjale ja kostja on kauba saamist kinnitanud allkirjaga. Seega on kauba valdus kostjale üle läinud. Kostja ei ole kordagi enne hagiavalduse esitamist esitanud vastuväiteid kauba saamise või kauba valduse saamise kohta. Hageja leiab, et kostja on aktsepteerinud hageja poolt tarnitud kauba. Kostja ei ole aktsepteerinud hageja kaupa vaid sellises ulatuses, mille kohta esitas kostja kreeditarve. Kuivõrd kostja ei ole rohkem vastuväiteid esitanud, siis on kostja kogu ülejäänud kauba aktsepteerinud.
6.Hageja selgitab, et kauba osas, mille kohta esitas kostja kreeditarve hageja kostjalt tasu ei nõua. Kreeditarvel märgitud kaup suuruses 2055 kg jäi Soome aadressile, Kotka, Talttatie 11.
Hageja möönab, et selles osas võib tõesti hagejal olla nõue kostja poolt välja toodud kolmanda isiku vastu. Kuid antud juhul nõuab hageja kostjalt tasu ülejäänud kauba osas, mille kohta kostja vastuväidet kirjalikult ega suuliselt ei esitanud ja mille eest jättis kostja tasu maksmata.
7.Kostja leiab, et hageja tarnis kaupa kostjale müügipakkumisena, kuid hageja sellega ei nõustu. Hageja tarnis kogu kauba kostjale, mille eest pidi saama tasu. Hageja on seisukohal, et lepiti kokku nii koguses, hinnas kui ka kauba saabumise ajas, mis tähendab, et ostu-müügileping poolte vahel oli sõlmitud. Hageja esitas kostjale arve ja kostja pidi arve tasuma. Kostja ülesanne ostjana oli kaup üle vaadata ning kostja rikkus kauba ülevaatamise kohustust jättes kauba lõpuni üle vaatamata.
8.Alternatiivselt, isegi siis, kui hageja oleks tarninud kaupa kostjale müügipakkumisena, kostja aktsepteeris kauba. Kostja esitas vastuväite kreeditarvena vaid osale kaubast, mille eest hageja kostjalt tasu ei nõuagi. Kostja ei ole rohkem vastuväiteid kaubale esitanud, kostja ei ole esitanud ka ühtegi vastupidist tõendavat tõendit. Kostja on esitanud näidisaktid, kuid nimetatud aktid ei ole seotud hagejaga. Lisaks esitas kostja sorteerimise käigus teostatud akti tööversiooni, mida ei ole hageja varem näinud, kostja ei ole selliseid dokumente hagejale kunagi esitanud. Kostja vastuväited
9.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagi nõude ulatuses ei ole pooled müügilepingut sõlminud ning hageja nõudel puudub õiguslik alus. Hageja ei ole esitanud selle kohta tõendeid, et kostja oleks konkreetse vaidluse esemeks oleval arvel näidatud kaupa hagejalt tellinud. Hageja teatas kostjale, et tal on pakkuda müügiks vanametalli ja tarnis müügipakkumise esemeks olnud kauba Soomes aadressile Talttatie 11, Kotka. Kostja selgitab, et nimetatud aadressil tegutses Soome äriühing Dekam Oy, kes abistas kostjat tema majandustegevuses Soomes. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse lisana 1 esitatud kauba lähetusdokument ei tõenda ega saa tõendada asjaolu, et kostja on tegelikult kogu lähetatud kauba koguse ostnud.
10.Antud juhul ei tõenda kostja tahet kogu tarnitud materjali ostmiseks ka hageja poolt esitatud arve nr 002854, sest kuigi arve ei ole sellisena vormistatud, on sisuliselt tegemist ettemaksuarvega. Arve esitamine ei tõenda kostja poolt kauba ostmist. Kostja selgitab, et ta tasus vastavalt ettemaksu arvele kokku 80% arvest, kuna ettemaksu tegemine oli hageja ja kostja vaheliste suhetes väljakujunenud praktika. Asjaolu, et hageja tarnis kauba kostjale selleks, et pakkuda seda müügiks, mitte konkreetse tellimuse täitmiseks, tõendab ka hageja poolt hagiavalduse lisana 5 esitatud Xxxi 18.09.2014 e-kiri. E-kirjast järeldub, et kostja soovib selleks hetkeks välja sorteeritud osa materjali tagastada ja tarnitud kauba (CuB) suhtes ei ole ostuotsust veel tehtud. Ekslik on seisukoht, et kaubast ebakvaliteetne osa piirdus üksnes kaubaga, mis kajastus kreeditarvel.
11.Kostja märgib, et vanametalli hulgimüügi äris on tavaline, et müüjad tulevad metalli kokkuostu punktidesse oma kaupa pakkuma, kuid see ei tähenda automaatselt, et kokkuostja ka tarnitud materjali müüja pakutud tingimustel ostab, sest ostusoov sõltub tarnitud materjali tegelikust kogusest ja tegelikust kvaliteedist, mille väljaselgitamine on võrdlemisi mahukas tööprotsess. Ka antud juhul asus Dekam Oy kauba saabumisel 02.09.2014 seda sorteerima ja kaaluma. Kauba sorteerimisel ja kaalumisel selgus, et arvel näidatud kauba liik vanametall (vaskjuhtmed CuA) on kvaliteetne ja tarnitud kogus korrektne. Samas selgus, et arvel näidatud kaubaliik vanametall (segavask CuB) ei vasta kvaliteedinõuetele. Kostja teavitas kvaliteediprobleemidest hagejat nii suuliselt kui ka kirjalikult. Hageja teavitamine kvaliteediprobleemidest toimus jooksvalt, nii kuidas kauba sorteerimisega edasi jõuti. Asjaolu, et kostja ei omandanud hageja poolt väidetud kaupa tõendab see, et Dekam Oy poolt ei ole koostatud vastavalt väljakujunenud praktikale väljasorteeritud kauba kvaliteedi ja koguse kohta
vastavat akti. Tegelikkuses jäi hageja tarnitud kauba (CuB) sorteerimine lõpuks pooleli, kuna kauba kvaliteet oli väga halb. Asjaolu, et kauba sorteerimine jäi pooleli tõendab Dekam Oy sorteerimise käigus teostatud akti tööversioon.
12.Novembris 2014 teavitas kostja Xxxi isikus hagejat, et kostja ei soovi osta tarnitud CuB liiki kaupa 3705 kg ulatuses kokku hinnaga 4,55 eurot/kg, s.o 16 857,75 eurot. Hageja nõustus kauba tagasi võtma ja lubas tulla sellele järgi. Poolte tavapärase praktika kohaselt selleks eraldi kirjalikku dokumenti ei koostatud. Asjaolu, et hageja pidi toodud kauba ära viima kinnitab ka Dekam Oy endine töötaja xxx 07.09.2016 kirjalikus seletuskirjas, kellele kostja töötaja Xxx oli andnud instruktsiooni kauba üleandmiseks hagejale. Eeltoodust järeldub, et kostja ei ole omandanud kaupa hageja arvel näidatud tasumata osas. Tunnistaja Xxx on oma ütlustes selgitanud, et metalli ostmise otsus kujundati vanametalli sorteerimistulemuste põhjal. See tähendab, et kostja tahe oli suunatud vaid kvaliteetse, nõuetele vastava, vanametalli ostmisele. See, et kostjale väljastati enne vanametalli tarnet ettemaksuarve, ei muutnud kostja tahet ega lepingulist kokkulepet.
13.Hageja on oma nõude ehitanud üles konstruktsioonile, et kostja kreeditarve puudutas vaid osa kaubast ning et kuivõrd hageja seda kreeditarvet aktsepteeris, tuleb nõude ülejäänud osa kostjal täita. Samas on Xxx andnud kohtumenetluses selgitusi selle kohta, et kreeditarve esitati hagejale juba siis, kui tarnitud vanametalli sorteerimine oli veel pooleli. Seega on tuvastatav, et kreeditarve ulatus ei saanudki puudutada kogu tarnitud metalli kogust, vaid ainult seda osa, mida oli selleks ajaks jõutud sorteerida. Kuivõrd sorteerimise jätkudes ilmnes, et ebakvaliteetse koguse osakaal on hoopis suurem, katkestati sorteerimine, sest kostjal puudus huvi sellise ebakvaliteetse vanametalli omandamise vastu.
14.Juhul, kui kohus leiab, et müügileping on sõlmitud (millega kostja ei nõustu), välistavad hagi rahuldamise järgmised õiguslikud põhjused. Pooled ei vaidle selle üle, et osa hageja poolt tarnitud vanametallist, s.o. CuB oli ebakvaliteetne. Kvaliteetse tarne, s.o. CuA vanametalli eest on kostja tasunud. Esitatud nõue puudutab vaid kohale toodud ebakvaliteetset vanametalli. Seega seisneb õiguslik küsimus selles, kas müüja, kes on tarninud ostjale ebakvaliteetse kauba, omab õigust esitada ostja vastu müügilepingust tulenevat raha tasumise nõuet. Olukorras, kus müügilepingu pool ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust, puudub tal õigus nõuda teiselt poolelt ostuhinna tasumist.
15.Kostja leiab ka, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja valel õiguslikul alusel. Kostjal ei ole kunagi olnud hageja tarbitud materjalide valdust. Hageja tarnis vaidlusaluse kauba Dekam Oy aadressile Soome Vabariigis. Kostja ei ole kaupa hagejalt ostnud ega omandanud mistahes muul alusel. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla hagejal kostja vastu müügilepingust tulenevat tasu maksmise nõuet, vaid hagejal võib olla kauba tagastusnõue või selle väärtuse hüvitamise nõue Dekam Oy vastu, kelle otsesesse valdusesse hageja kauba toimetas ja kellelt pidi kauba tagasi saama. Maakohtu otsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tarnis kauba Soome aadressile Kotka, Talttatie
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud ostu-müügileping või on hageja kostjale kaupa tarninud müügipakkumisena ning kas kostja on kauba ostnud osaliselt või täielikult. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagi on esitatud õige kostja vastu.
19.Kohalduv õigus ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) artikli 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides kui need riigid on kokkuleppivad riigid või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Käesoleval juhul on pooled sõlminud hiljemalt 02.09.2014 ostu-müügilepingu (vt p 20). Hageja asub Soome Vabariigis ja kostja Eesti Vabariigis. Mõlemad riigid on liitunud CISG-iga. Seega kohaldub käesolevale vaidlusele CISG. Pooled on CISG-i kohaldumisega nõustunud (tlk 107).
20.Kas ja millal on poolte vahel leping sõlmitud CISG art 11 kohaselt pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et poolte vahel pole kirjalikku ostu-müügilepingut (tlk 86). CISG art 14 punkti 1 kohaselt ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. CISG art 18 punkti 1 järgi oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Seega CISG-i järgi sõlmitakse leping oferdi esitamise ja sellele aktsepti andmise kaudu. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja oleks konkreetse vaidluse esemeks oleval arvel näidatud kaupa hagejalt tellinud. Kostja on seisukohal, et metalli ostmise otsus kujundati vanametalli sorteerimistulemuste põhjal. Kostja leiab, et fakt, et talle väljastati enne vanametalli tarnet ettemaksuarve, ei muutnud kostja tahet ega lepingulist kokkulepet. Kostja leiab, et ta ei omandanud kaupa, tõendab ka see, et Dekam Oy poolt ei ole koostatud vastavalt väljakujunenud praktikale väljasorteeritud kauba kvaliteedi ja koguse kohta vastavat akti. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja tarnis materjali 02.09.2014 kostja poolt antud aadressile Talttatie 11, Kotka, Soome, kus asus Dekam Oy. Kostja on selgitanud, et tasus 80% arvest kuna ettemaksu tegemine oli kostja ja hageja vahelistes suhetes väljakujunenud praktika. Kostja leiab, et ta ei omandanud kogu hageja poolt tarnitavat materjali mida tõendab kreeditarve esitamine hagejale. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et ta müügilepingut sõlmimata oli nõus tasuma 80% ettemaksu, ei ole veenvad. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pidi kostja esitama kreeditarveid, kui ta ei olnud müüjaks. Kostja käitumine viitab siiski sellele, et kostja oli veendunud, et poolte vahel oli kehtiv müügileping ja ta oli kauba ära ostnud. Kui poolte vahel poleks olnud ostu-müügilepingut, oleks piisanud kostjal hagejale teatamisest, et ta ei soovi nimetatud kaupa. Kohtu hinnangul näitab kreeditarve, et kostja omandas hageja tarnitud kauba ning kreeditarve koostamine ja poolte kokkuleppest tulenevalt oli esitamine kostja jaoks oluline selleks, et ebakvaliteetse materjali osas ei pidanud kostja kreeditarves välja toodud osa tasuma. Seejuures ei ole oluline, et kauba ja koguse kohta pole koostatud vastavat akti, sest kostja on tunnistanud, et ta jättis kauba sorteerimise pooleli, mistõttu ei saagi vastavat akti olemas olla. Kostja hinnangul oli hageja nõus kauba tagasi võtma ja lubas tulla sellele järgi. Kostja tõendab seda hageja esindaja xxx ja Xxxi vahelise e-kirjavahetusega 2016. aasta septembrist (tlk 59-62). Kostja hinnangul järeldub sellest, et kostja ei ole omandanud kaupa hageja arvel näidatud tasumata osas. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja esindaja xxx 21.09.2016 e-kirjast selgub, et kostjal on tasumata arve ning Intrum Iustitia võib anda arve kohta vajadusel rohkem selgitusi. Samuti on xxx teatanud, et nad saatsid veoauto materjalidele järgi, kuid hoovis polnud tegevust (tlk 61). Kohtu hinnangul saab nimetatud e-kiri tõendada vaid seda, et kostjal oli arve
tasumata ning hageja tuli järgi kaubale, mis oli kreeditarve raames hagejale tagastatav. Nimetatud e-kirjast ei saa järeldada, et hageja oli nõus võtma tagasi kauba, mida kostja ei ole kostja hinnangul omandanud arvel näidatud tasumata osas. Xxx on ka 18.09.2014 e-kirja viimases lõigus märkinud, et ei taha enam segamaterjaliga kahju saada (tlk 9). Istungil on Xxx selle kohta tunnistanud, et kahju tekkis ka sellega, et sorteerimine on tööjõukulukas (tlk 106 pöördel). See, et materjali tuli sorteerida ja et see oli tööjõukulukas on kostjal endale võetud kohustus, mida tuleb täita ja seda ei saa kohtu hinnangul kahjuna käsitleda. Kohus on seisukohal, et kui poolte vahel poleks sõlmitud ostu-müügilepingut, ei oleks kostjale kahju saanud tekkida. Kostjale saaks kahju tekkida vaid juhul, kui poolte vahel on leping. Ka seetõttu pole usutav kostja käsitlus sellest, et poolte vahel pole ostu-müügilepingut. Lisaks on tunnistaja Xxxi ütlustega tõendatud, et „Ostu-müügi osas lepiti kokku kogus ja baashind enne kauba saabumist“ (tlk 105 pöördel). Seega oli kostjale enne kauba saabumist teada selle kogus ja baashind. Kõigest eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul pooled vastastikuste tahteavalduste vahetamise kaudu saavutanud kokkuleppe lepingu kõigis olulistes tingimustes (kaubas, hinnas, koguses) ja eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel on sõlmitud suuline ostumüügileping. Kohtu hinnangul saab hageja käitumist materjalide tarnimisega Dekam Oy aadressile käsitleda kui oferdina. 02.09.2014 allkirjastamist kauba saamise kohta üleandmisevastuvõtmise teatisel (tlk 4) saab käsitleda aktseptina. Kohtu hinnangul saab ostu-müügilepingu lugeda sõlmituks hiljemalt 02.09.2014.
21.Kas kostja on lepingut rikkunud Hageja on kostjale esitanud 11.11.2014 arve nr 002904 summas 26 155 eurot. Tasumata summast 26 155 eurot on hageja maha arvestanud kostja poolt esitatud kreediti summa 9294,20 eurot. Seega on kostjal tasumata 16 860,80 eurot. Kostja vaidleb tasu maksmisele vastu. CISG art 38 punkti 1 kohaselt ostja peab kauba üle vaatama või tagama selle ülevaatuse nii lühikese ajaga, kui see antud asjaoludel on praktiliselt võimalik. Kohus toob välja, et kostja esitas kreeditarve ainult osale kaubast summale 9294,20 eurot. Samuti on kostja tunnistanud, et kauba ülevaatamine (sorteerimine) jäi pooleli. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal oli kohustus kaup üle vaadata ja see, et kostja jättis ülevaatamise pooleli, on kostja enda riisiko. Kostjal oleks tulnud kaup üle vaadata ja seejärel esitada talle mittesobiva kauba osas kreeditarve nagu kostja seda varasemalt teinud oli ja nii nagu see oli pooltevahelises praktikas väljakujunenud. Kohus on seisukohal, et kostjal oli kohustus kaup üle vaadata, seega on kostja rikkunud omapoolset kohustust. CISG artikli 53 kohaselt on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega. CISG artikli 62 kohaselt müüja võib ostjalt nõuda hinna tasumist, tarne vastuvõtmist või muude kohustuste täitmist, juhul kui müüja pole pöördunud õiguskaitsevahendi poole (see pole niisuguse nõudmisega ühitatav). Seega on kostja kohustatud kauba eest tasuma ja hageja võib nõuda kostjalt hinna tasumist. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et müügileping on sõlmitud, siis olukorras, kus müügilepingu pool ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustust (tarninud kostjale ebakvaliteetset vanametalli), puudub tal õigus nõuda teiselt poolelt ostuhinna tasumist. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on poolte vahel olnud praktika, mille kohaselt on kostja ebakvaliteetse tarne osas teinud kreeditarve. Ka käesolevas vaidluses on kostja ühe osa kauba kohta esitanud kreeditarve 02/14RM (tlk 8 pöördel). Olukorras, kus kostja pole ülejäänud tarne kvaliteediga rahul, kuid pole esitanud kreeditarvet nagu poolte omavahelistes suhetes kombeks oli, on kostja riisiko. Kostja pole CISG art 38 punktist 1 tulenevat kohustust kauba ülevaatamist nõuetekohaselt täitnud (s.o on jätnud kauba sorteerimise pooleli).
Samuti ei ole kostja kätte saadud kauba eest kogu ostuhinda tasunud, seega on kostja rikkunud ostu-müügilepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 16 860,80 eurot.
22.Kas hagi on esitatud õige kostja vastu Hageja hinnangul tarnis hageja kauba kostja poolt antud aadressile (tlk 1). Kostja väidab, et tal ei ole kunagi olnud hageja tarbitud materjalide valdust. Kostja ei ole kaupa hagejalt ostnud ega omandanud mistahes muul alusel. Hageja tarnis vaidlusaluse kauba Dekam Oy aadressile Soome Vabariigis. Kostja on kohtuistungil öelnud, et osa kauba suhtes kostja oli ostjaks (tlk 85 pöördel). See tähendab, et ka käesoleval juhul on kostja tasunud suurema osa nimetatud aadressile tarnitud kauba eest. Seega on kostja seisukoht, et kostja ei ole kaupa hagejalt ostnud ega omandanud vastuoluline. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et hageja tarnis kauba just Dekam Oy äriühingu aadressile. Kostja on kohtule esitanud avalduse, milles Dekam Oy töötaja selgitab, et nad võtsid vastu Soomest tulenevaid tarneid Demokapitalile (kostjale) ja üheks tarnijaks oli hageja. Seletuse kohaselt viimane kostjale adresseeritud tarne sisaldas erineva kvaliteediga pool millberry vaske ja pool vasesegu (tlk 58). Asjaolu, et käesolevas vaidluses on tegemist nimetatud tarnega on tuvastatav Xxxi e-kirjaga 18.09.2014 (tlk 9). Samuti on tunnistaja Xxxi ütlustega tõendatud, et hageja oli materjali tarnija kostjale (tlk 105). Kohus on ka eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel on ostu-müügileping, mille kohaselt on kostja kogu kauba hagejalt ära ostnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul kahtlust selles, et hagi on esitatud õigesti OÜ Demokapital vastu.
23.Viivisest Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 3099,20 eurot ajavahemiku 12.11.2014-06.06.2017 eest. Hageja viivisemäär vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust saada mistahes muid kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et kuivõrd põhivõlgnevuse väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, on ka viivise väljamõistmine põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (16 860,80 eurot) alates 12.11.2014 kuni 06.06.2017 summas 3099,20 eurot.
24.Sissenõudmiskulust Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust saada mistahes muid kõrvalnõudeid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on kokku summas 2358 eurot. Summa koosneb hagi esitamiseks tasutud riigilõivust summas 750 eurot, tõlkekuludest summas 108 eurot ja õigusabikuludest summas 1500 eurot.
Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, leiab, et hageja menetluskulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 2358 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.