Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
8. oktoober 2018 Tartu
Tsiviilasja number
2-17-16883
Tsiviilasi
Alexander Borodachevi hagi Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu vastu 10. augusti 2017 juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja parkimiskohtade blokeeringute paigaldamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. mai 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu (registrikood 80038614), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova Vastustaja (hageja): Alexander Borodachev (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Deniss Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2018 otsus.
2.Jätta läbi vaatamata Alexander Borodachevi hagi Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu vastu 10. augusti 2017 juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja parkimiskohtade blokeeringute paigaldamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks.
Rahuldada Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu apellatsioonkaebus.
4.Jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Alexander Borodachevi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alexander Borodachev (hageja) esitas 10. novembril 2017 Viru Maakohtule hagi Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriühistu (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja juhatuse
10.augusti 2017 otsused ning tunnistada ebaseaduslikuks kostja juhatuse tegevus parkimiskohtade blokeeringute paigaldamisel ja kohustada kostjat eemaldama paigaldatud blokeeringud. Hagi asjaolude kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga XXX (hagiavalduses ekslikult märgitud 10-29) omanik ja kostja liige. 25. juuli 2017 korteriomanike üldkoosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) korraldada maja õues sõidukite parkla 51 kohaga; 2) koguda individuaalse parkimiskoha eest igalt omanikult 80 eurot; 3) teha parkimiskohtade jaotamine omanike soove arvestades ülesandeks korteriühistu juhatusele. Kostja juhatus tellis parkla ehitusprojekti ja pärast parkla valmimist paigaldati kõigile parkimiskohtadele blokeeringud individuaalsete lukkudega. Blokeeringute paigaldamist ei olnud parkla ehitusprojektis ette nähtud. Kostja juhatuse 10. augusti 2017 otsustega jagati individuaalsed parkimiskohad vastavalt skeemile ja kinnitati vabade parkimiskohtade rentimise eest tasu 10 eurot kuus. Juhatuse
10.augusti 2017 otsused ei vasta seadusele, samuti ei vasta seadusele kostja juhatuse poolt blokeeringute paigaldamine. Kostja liikmed ei teinud juhatusele ülesandeks kinnitada vabade parkimiskohtade kasutamise eest tasu ega paigaldada parkimiskohtadele blokeeringud. Kostja juhatuse pädevusse ei kuulunud ei seaduse ega kostja põhikirja alusel vabade parkimiskohtade kasutamise eest renditasu määramine. Kuna blokeeringute paigaldamine on toimunud seadusvastaselt, tuleb selle tagajärjed kõrvaldada.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt käitub kostja vastuolus TsÜS §-s 32 sätestatud hea usu põhimõttega. Hageja ei ole vaidlustanud 25. märtsi 2017 korteriomanike üldkoosoleku otsuseid. Puškini tn 10 korterelamu asub linna keskel ja ürituste toimumisel linnas parkisid inimesed oma autod Puškini tn 10 hoovi. Kostja juhatus leidis, et probleemi lahendamiseks ei piisa parkla ehitamisest, vaid vaja on kinnistada iga parkimiskoht konkreetsele korteriomanikule selliselt, et ainult tema saaks parkimiskohta kasutada. Juhatus selgitas 25. juuli 2017 korteriomanike üldkoosolekust osavõtjatele, et igale parkimiskohale on vaja paigaldada blokeering, aga selleks on vaja koguda täiendavaid rahalisi vahendeid summas 80 eurot. Hageja 25. juuli 2017 korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid ei vaidlustanud. Kostja juhatus saatis korteriomanikele parkimiskohtade skeemi palvega näidata, millist kohta nad endale soovivad. Kostja juhatus paigaldas seejärel kõikidele
parkimiskohtadele blokeeringud. Kuna hageja keeldus blokeeringust, siis tema blokeering demonteeriti ja hagejalt raha ei võetud. Vabade parkimiskohtade rentimise eest maksavad 10 eurot kuus üksnes korterite nr 22 ja 45 omanikud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 10. mai 2018 otsusega hagi ning tunnistas kostja juhatuse
10.augusti 2017 otsuse protokolli p-d 2 ja 3 kehtetuks osas, millega otsustati jagada individuaalsed parkimiskohad vastavalt skeemile ja kinnitati vabade parkimiskohtade väljarentimise eest tasu 10 eurot kuus ja tunnistas ebaseaduslikuks kostja juhatuse tegevuse parklalukkude paigaldamisel. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei käsitle kostja juhatuse 10. augusti 2017 otsused konkreetsete parklakohtade kinnistamist konkreetsetele korteriomanikele ja parklakohtade lukustamist, st blokeeringute paigaldamist. Maakohus leidis, et lukustades parklakohad ja võimaldades neile juurdepääsu ainult konkreetsetele korteriomanikele, määras juhatus ühise kinnisasja kasutuskorra, kuid AÕS § 72 lg 1 kohaselt peab selleks olema korteriomanike kokkulepe ning ei piisa enamuse otsusest (vt ka Riigikohtu 18. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10, p 10). Maakohus märkis, et juhatusel ei olnud konkreetsete parklakohtade kinnistamiseks konkreetsetele korteriomanikele ja lukkude paigaldamiseks ka korteriomanike enamuse otsust, kuna neid küsimusi korteriühistu üldkoosolekul ei arutatud ning selliseid volitusi juhatuse üldkoosolekul ei olnud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 10. mai 2018 otsuse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei kontrollinud maakohus, kas hagejal on olemas tsiviilkohtumenetlusõigusvõime. Õigus nõuda korteriühistu üldkoosoleku või juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist või korteriühistu juhatuse tegevuste ebaseaduslikuks tunnistamist kuulub üksnes korteriühistu liikmetele ja korteriomanikele. Kuna hageja ei ole ei kostja liige ega korteriomanik, osales menetluses isik, kellele vaieldav õigus ei kuulu. Maakohus ei võtnud arvesse kostja vastuväiteid ning ei arvestanud seda, et 25. märtsi 2018 korteriühistu üldkoosolekul võeti vastu otsused ehitada autoparkla ja kinnistada igale korteriomanikule isiklik masinakoht autoparklas. Koosolekust võttis osa korteri nr 27 omaniku esindaja, kes üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. Parkla ehitati valmis 2017. aasta juulis ning kuna avatud parkimiskohad ei garanteerinud korteriomanikele võimalust kasutada parkimiskohta igal ajal, esitati juhatusele ettepanek parklalukkude paigaldamiseks. Kostja juhatus kutsus kokku korteriomanike üldkoosoleku, mille päevakorraks oli individuaalne parkimiskoht. Korteriomanikke informeeriti, et ühe parklaluku hind on 80 eurot ning kui otsustatakse paigaldada parklalukud, kogub juhatus selleks raha. 25. juuli 2017 korteriomanike üldkoosolekul otsustati koguda igalt korteriomanikult 80 eurot individuaalse parkimiskoha jaoks ja teha juhatusele ülesandeks jaotada parkimiskohad omanike soove arvestades. Koosolekust võttis osa korteri nr 27 esindaja, kes üldkoosoleku otsuseid ei vaidlustanud. Kuna korteriomanikud maksid parklalukkude paigutamise eest korteriomanike üldkoosoleku 25. juuli 2017 otsuse alusel, mitte kostja juhatuse 10. augusti 2017 otsuse alusel, on väär maakohtu järeldus, et kostja juhatusel ei olnud õigust koguda parklalukkude paigaldamiseks raha.
5.Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse 25. juuni 2018 määrusega menetlusse ja kohustas hagejat apellatsioonkaebusele vastama ning esitama tõendid selle kohta, et ta on Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriomanik ja korteriühistu liige.
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole apellatsioonkaebus võetud õigesti ringkonnakohtu menetlusse. Kostja ei esitanud esimese astme menetluses väidet, et kostja ei ole hageja liige. Kostja on seega apellatsioonimenetluses esitanud uue asjaolu, mis tulnuks esitada esimese astme menetluses, kuna kostja teadis, kes on tema liikmed. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud nimetatud väidet maakohtu menetluses. Ringkonnakohus on põhjendamatult nõudnud hagejalt tõendite esitamist selle kohta, et ta on Narva linn, A. Puškini tn 10 korteriomanik ja korteriühistu liige. Ringkonnakohus ei saa omal algatusel nõuda hagejalt vastavate tõendite esitamist. Kohtunõue ei ole seotud tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ega tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimisega. Kostja võttis omaks, et hageja on korteriomanik ja korteriühistu liige. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, millist õigusnormi on esimese astme kohus otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Puuduvad alusel hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et hagi oli esitatud mittenõuetekohase hageja poolt, tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi tuleb tagastada maakohtule puuduste kõrvaldamiseks ja uue lahendi tegemiseks, kuna on vaja välja selgitada, kas hageja esitas hagiavalduse enda nimel või tegutsedes oma abikaasa Ilona Kozlovskaja lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 5 mõttes.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Ringkonnakohus esitas 28. augustil 2018 hagejale kohtunõude, milles palus hagejal selgitada, milliste asjaolude alusel ta ennast korteriomanikuks peab.
8.Hageja esitas vastuse kohtunõudele, milles teatas, et nimetas end hagiavalduses ekslikult korteriomanikuks ja korteriühistu liikmeks. Korteriomandi, asukohaga XXX, Narva omanik on hageja abikaasa Ilona Kozlovskaja ning korter ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Hageja tegutses hagiavalduse esitamisel enda abikaasa palvel ja täitis oma abikaasa käsundi, st hageja esitas kohtule hagi Ilona Kozlovskaja esindajana TsMS (vastuses ekslikult märgitud TsÜS) § 218 lg 1 p 5 mõttes. Hageja palus juhul, kui ringkonnakohus otsustab maakohtu otsuse tühistada ja hagi läbi vaatamata jätta, jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ei ole süüdi selles, et maakohus ei kontrollinud hagi esitamise eeldusi ja kostja ei teatanud maakohtu menetluses, et hageja ei ole korteriühistu liige. Hageja lisas vastusele Ilona Kozlovskaja poolt digitaalselt allkirjastatud teate, milles Ilona Kozlovskaja kinnitab, et andis hagejale käsundi esitada kohtule hagi ja palub end lugeda käesolevas tsiviilasjas hagejaks. Ilona Kozlovskaja kinnitab, et advokaat Deniss Matvejevil on olnud volitus tema esindamiseks algusest peale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 10. mai 2018 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
10.Hageja on hagis palunud tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 10. augusti 2017 otsused, tunnistada ebaseaduslikuks kostja tegevus parkimiskohtade blokeeringute paigaldamisel ja
kohustada kostjat eemaldama paigaldatud blokeeringud. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta on kostja liige ning talle kuulub korteriomand aadressil XXXX (hagiavalduses ekslikult märgitud 10-29). Ringkonnakohus selgitab, et vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ning parkimiskohtadele blokeeringute paigaldamise ajal reguleeris korteriühistu õiguslikku seisundit, tegevuste alust ja lõpetamise erisusi korteriühistuseadus (KÜS). Kuivõrd KÜS-is ei ole reguleeritud korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid, tuleb KÜS § 1 lg-st 2 tulenevalt kohaldada mittetulundusühingute seaduse sätteid. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 24 lg 7 järgi võib MTÜS § 24 lõigetes 1-6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Käesoleval juhul vaidlustab hageja kostja juhatuse otsuseid, mida võimaldab MTÜS § 24 lg 7. Kostja juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist saab mh nõuda korteriühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Hageja on 10. septembri 2018 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et ta ei ole Puškini tn 10 korteriühistu liige, mistõttu ei kuulu hagejale õigus nõuda kostja juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja on nõudnud ka kostja tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist parkimiskohtade blokeeringute paigaldamisel ja kostja kohustamist paigaldatud blokeeringute eemaldamiseks. Kaasomanik saab AÕS § 74 lg 1 alusel nõuda teistelt kaasomanikelt, kes asja tema nõusolekuta oluliselt muudavad, endise olukorra taastamist (vt Riigikohtu 27. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Kuna hageja ei ole Puškini tn 10 korteriomanik, ei kuulu talle õigus nõuda kostjalt paigaldatud blokeeringute eemaldamist.
11.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Praegusel juhul ei ole hageja pöördunud kohtusse endale materiaalõiguse järgi kuuluva õiguse kaitseks, st tal puudub hagemisõigus materiaalõiguse järgi. TsMS § 3 lg 2 võimaldab seaduses ettenähtud juhtudel kohtul menetleda tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstus õiguse või huvi kaitseks. Hagimenetluses on võimalik teise isiku huve kaitsta kas tema esindajana või tema asemel menetluses osaledes. Praegusel juhul ei tulene hagejale seadusest õigust teise isiku asemel menetluses osaleda. Samas on hageja vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kohtul tuleb välja selgitada, kas hageja esitas hagi enda nimel või tegutsedes oma abikaasa Ilona Kozlovskaja lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 5 mõttes. Kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja abikaasa XXX, Narva korteri omanik, mistõttu kuulub talle ka õigus esitada hagiavalduses esitatud nõudeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole hagi esitanud enda abikaasa lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 5 mõttes. TsMS § 205 lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes
on esitanud hagi. Hagi on esitanud Alexander Borodachev enda lepingulise esindaja advokaat Deniss Matvejevi vahendusel. Hagiavalduses on hagejana märgitud Alexander Borodachev ning ühestki esimese astme kohtumenetluses esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et hagejaks on hoopis Ilona Kozlovskaja. Kui Alexander Borodachev oleks esitanud hagi Ilona Kozlovskaja lepingulise esindajana, pidanuks see kajastuma juba hagiavalduses. Ringkonnakohus märgib, et erandjuhul saab kohus lugeda hagejaks tegelikult õigustatud isiku, kui hagiavalduses on näha, et õigustatud isik tahtis kohtusse pöörduda, kuid eksiti hagemisõiguse kuuluvuse osas (vt Riigikohtu 7. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-182-11, p 14). Siinkohal tuleb aga rõhutada seda, et hageja on hagiavalduses ise kinnitanud, et ta on korteriomanik ja korteriühistu liige, olles seega ka eeldatavalt teadlik, et hagis esitatud nõuete esitamise õigus kuulub üksnes korteriomanikele. Puudub põhjendus lugeda hagejaks Ilona Kozlovskajat ja olemasolevat hagejat tema esindajaks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust hageja asendamiseks.
12.TsMS § 657 lg 3 kohaselt, kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 10. mai 2018 otsuse ning jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi läbivaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja viidatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti, kannab menetluskulud hageja. Praegusel juhul TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks alust ei ole, mistõttu tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Maakohus ei ole kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu poolt 20. aprilli 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 tehtud otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest ning kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ja § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.