1.Parandada 03.04.2017 jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruses esinev ebatäpsus ning täiendada 03.04.2017 määruse resolutsiooni punktiga 2.2 järgmiselt: PankrS § 153 lg 1 p 3 kohases rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded ja jaotised: Jrk nr
Võlausaldaja
C E AS
Tunnustatud nõue (eurodes) 2752,33
Jaotis
2.Lõpetada S L (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
4.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa III rahuldamisjärgus, mille ulatuses on jäänud raha saamata: Jrk nr Võlausaldaja
C E AS
Saamata nõue (EUR) 2752,33
5.Vabastada Terje Eipre pankrotihalduri kohustustest S L (pankrotis) pankrotimenetluses.
6.Määrata pankrotihaldur Terje Eipre tasu suuruseks 1152 eurot, millele lisandub käibemaks 230,4 eurot, kokku 1382,4 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlgnikult OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, kasuks.
7.Jätta S L (pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile, võlgnikule vältimiseks deposiidi tasunud E –L L (isikukood XXX).
ja
raugemise
Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni punkt 1 peale võib võlgnik või pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse lõpetamise peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkt 6 peale võib võlgnik, pankrotihaldur ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 20.05.2016 määrusega kuulutati välja pankrotihalduriks Terje Eipre.
S
L
pankrot ning nimetati
2.21.03.2017 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks ning aruande, milles palus lõpetada S L (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 03.04.2017 määrusega. Kohus tegi 2 (7)
2-16-5956 01.09.2017 määrusega pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2000 eurot. Kolmas isik E –L L tasus nimetatud summa kohtu deposiiti 07.09.2018 ning kohus jätkas pankrotimenetlust.
3.Pankrotihaldur esitas 22.06.2018 kohtule uuesti aruande, milles palub lõpetada võlgniku (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruande kohaselt oli võlgnikul vara 10.06.2016 seisuga kokku kogusummas 193,79 eurot, milleks olid arvelduskontodel asunud rahalised vahendid. Muud vara võlgnikul pankrotimenetluses ei tuvastatud ning seega puudus ka vara, mida müüa võlausaldajate nõuete katteks. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstava elatise tarbeks on võlgnikule väljamakstud 5373,57 eurot. Massikohustuseks on olnud pangakulu 6,36 eurot. Pankrotimenetluse kuluks on kohtu poolt juba välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulud summas 1336,80 eurot ning pankrotihalduri tasu 2361,60 eurot (sh käibemaks 393,60 eurot), mille kinnitamist pankrotihaldur aruandes taotleb. Esimeses järgus tunnustatud nõuded puuduvad. Teises järgus on tunnustatud nõudeid kogusummas 9077,59 eurot. Kolmandas järgus tunnustati nõuet summas 2752,33 eurot. Haldur ei tee väljamakseid üheski järgus tunnustatud võlausaldajate nõuete katteks, kuivõrd võlgnikul puudub pankrotivara, mille arvelt väljamakseid teha. Võlgnikul puudus pandiga tagatud vara, mida pankrotimenetluses müüa. Võlgnikul puudub müümata vara ja haldurile teadaolevalt pole ka teistelt isikutelt vara saada. Oma tegevuse osas toob haldur välja, et ta on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest; taganud seadusele vastava pankrotimenetluse, suhelnud võlausaldajatega, pidanud jooksvat raamatupidamist, korraldanud üldkoosolekuid ning täitnud vara haldamisega (võlgnikule laekunud töötasude haldamine) seotud ülesandeid. Haldur ei ole käesolevas menetluses hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Haldur ei ole esitanud kuriteokaebusi ega -teateid, sest halduri andmetel puuduvad võlgniku tegevuses KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur läbimõtlemata ja vastutustundetut käitumist igapäevaelus, sh kergekäeliselt võetud laene, hasartmänge ja varasemat kuritegelikku käitumist. Pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada S L pankrotimenetlus raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, kui huvitatud isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse jätkamiseks 1500 eurot.
4.Kohus avaldas 26.06.2018 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded S L (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 03.07.2018. Nimetatud tähtaja jooksul ega ka hiljem ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasutud.
5.Pankrotihaldur esitas 20.09.2018 kohtule taotluse vigade parandamiseks. Taotluse kohaselt on 21.03.2017 esitatud jaotusettepanekust ekslikult välja jäänud C E AS-i kolmanda järgu nõudena kaitstud nõue summas 2752,33 eurot. Haldur leiab, et nõude esitamine raugemisaruandes ei mõjuta eelnevalt kinnitatud jaotusettepanekut ega muuda 03.04.2017 kohtumääruse sisu. Pankrotimenetluses on oluline lõpparuannet või raugemisaruannet kinnitav kõiki asjaolusid õigesti kajastav määrus, kuivõrd selle alusel saavad võlausaldajad nõuda hiljem oma kohustuste täitmist võlgnikult juhul, kui kohustustest vabastamise menetlus lõppeb negatiivselt. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 näeb ette, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui 3 (7)
2-16-5956 seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 447 lg 1 kohaselt pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega.
7.06.01.2017 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtub, et C E AS nõue summas 2752,33 eurot tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 3 kohase ehk tähtaegselt esitamata nõudena. Haldur on jätnud nimetatud nõude ekslikult 21.03.2017 esitatud jaotusettepanekus kajastamata. Kuivõrd kõnealune nõue on nõuete kaitsmise koosolekul kolmanda järgu nõudena tunnustatud, kuid 03.04.2017 jaotusettepaneku kinnitamise määruse alusel ei ole vara puudumise tõttu halduri poolt niikuinii väljamakseid teostatud, siis on kohtu hinnangul põhjendatud parandada 03.04.2017 kohtumääruses esinev ebatäpsus käesoleva kohtumäärusega ning täiendada 03.04.2017 kohtumääruse resolutsiooni väljajäänud nõudega. Kohus määrab parandada 03.04.2017 jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruses esinev ebatäpsus ning täiendada 03.04.2017 määruse resolutsiooni punktiga 2.2, kuhu märkida PankrS § 153 lg 1 p 3 kohases rahuldamisjärgus tunnustatud nõudena C E AS nõue summas 2752,33 eurot. TsMS § 477 lg 4 kohaselt võib vigade parandamise määruse peale esitada määruskaebuse.
8.PankrS § 157 p 2 kohaselt võib pankrotimenetlus lõppeda raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
9.Kohtule halduri poolt 22.06.2018 esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on Harju Maakohtu 26.06.2018 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot hiljemalt 03.07.2018. Tähtaja jooksul ei ole summat tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
10.Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et S L (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri sõnul oli maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
11.Võlgnik võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S L (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 4 (7)
2-16-5956
12.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Terje Eipre tuleb vabastada S L (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
13.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
14.Pankrotihaldur on palunud oma tasu suuruseks määrata 1968 eurot, millele lisandub käibemaks 393,60 eurot, kokku 2361,60 eurot. Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult. Pankrotihaldur on oma tööülesannete täitmiseks kulutanud 20,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis. Kohtu hinnangul ei ole halduri tasu taotlus täies ulatuses põhjendatud. Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada (RKTKm 12.10.2011 nr 3-2-1-71-11, p 13). Halduri tasu suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus hindab halduri tasu määramisel peamiselt ülesannete mahtu ja keerukust. Käesoleval juhul on pankrot välja kuulutatud põhjusel, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, pankrotivara pankrotimenetluse kulude katmiseks on sisuliselt puudunud, samuti puudus vara võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Võttes eeltoodut arvesse, märgib kohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt on haldur täitnud talle küll seadusega ettenähtud ülesandeid, kuid nende maht ja keerukus ei vasta kohtu hinnangul halduri tasutaotluses väljatoodule. Võlgniku pankrotimenetluses esines PankrS §-s 158 sätestatud raugemise olukord juba 21.03.2017, mil haldur esitas kohtule koos jaotusettepanekuga taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohus ei lõpetanud menetlust raugemise tõttu, sest kolmas isik E-L L tasus kohtu deposiiti pankrotimenetluse jätkamiseks 2000 eurot. Seega võttes arvesse halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, peab kohus põhjendatud tööülesannete teostamise ajakuluks kokku 12 tundi. Halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse.
15.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihaldur Terje Eipre tasu suuruseks 1152 eurot, millele lisandub käibemaks 230,4 eurot, kokku 1382,4 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlgnikult OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, kasuks.
16.Tulenevalt PankrS § 65 lg-st 11 ja PankrS § 23 lg-st 7 võib lisaks võlgnikule ja haldurile halduri tasu hüvitamise määruse peale esitada määruskaebuse ka pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik. 5 (7)
2-16-5956
17.S L (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et võlgnik on kriminaalkorras korduvalt karistatud, samuti on tänaseni tingimisi karistatud. Haldur toob välja, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine, samuti varasem kuritegelik käitumine. Halduri hinnangul ei ole võlgniku käitumine ka pankrotimenetluse käigus muutunud, mida ilmestab madala tasuvusega töö leidmine, töökohtade püsimatus ja pidev hasartmängude mängimine T OÜ vahendusel. Võlgnik saab pidevalt ülekandeid ema või kolmandate isikute käest summades 20-25 eurot. Kui ülekannete selgitusteks on „vitamiinid“ ja „toiduraha“, kasutab võlgnik laekunud rahalisi vahendeid hasartmängude mängimiseks. Haldur leiab, et olukorras, kus isik on pankrotivõlgnik ning kulutab koheselt toidurahaks saadud rahalised vahendid täies mahus hasartmängudeks, ilmestab isiku sõltuvust hasartmängudest.
18.PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Kohtu hinnangul saab pankrotihalduri poolt välja toodud informatsiooni põhjal järeldada, et võlgnik on nii enne ajutise halduri nimetamist, kui ka käimasoleva pankrotimenetluse kestel tegelenud pidevalt hasartmängude mängimisega. Võlgnik on maksejõuetu ning tema eesmärgiks on läbi pankrotimenetluse jõuda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseni. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 4 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13, p-d 10-11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on pidev hasartmängude mängimine võlgniku poolne tahtlik tegevus, mille puhul võlgnik teab ja saab aru, et sellisel viisil käitudes kahjustab ta võlausaldajate huve ning raiskab oma vara. Võlgnik on lisaks korduvalt kriminaalkorras karistatud ning on ka pankrotimenetluse kestel, so 23.01.2018 süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises (sõidukijuhi süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt). Võlgnik ei ole küll PankrS § 171 lg 2 ps 1 sätestatud kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud, kuid kohtu hinnangul näitab võlgniku kuritegelik käitumine (ka pankrotimenetluse ajal) samuti tema suhtumist. Kuivõrd kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis võlgniku senisel viisil käitumine ei ole kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga.
19.Kohtul on PankrS § 171 lg 2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. See tähendab, et kui esineb mõni PankrS § 171 lg 2 p-des 1-5 sätestatud menetluse algatamata jätmise alus, võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keelduda (RKTKm 08.02.2017, nr 3-2-1-155-16, p. 16). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 4 sätestatud alus ning kohus jätab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
20.PankrS § 175 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. 6 (7)
2-16-5956
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.