Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-11497
Tsiviilasi
R P hagi S B vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 2988,50 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: R P (isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (isikukood 48411030312, Peterburi tee 47, Tallinn 11415; e-post: [email protected]); Kostja: S B (isikukood xxxx, xxxx); Kostja lepinguline esindaja: [email protected]). Menetluse liik
Aleksei
Smelov
(e-post:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine nõudest summas 553,70 eurot ja lõpetada eeltoodu osas menetlus käesolevas tsiviilasjas.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista kostjalt S Bilt (isikukood xxxx) hageja R P (isikukood xxxx) kasuks kahju hüvitisena välja 2234,80 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend neli eurot ja 80 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja S Bi kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda.
2.Mõista kostjalt S Bilt (isikukood xxxx) hageja R P (isikukood xxxx) kasuks menetluskuludena välja 881,25 (kaheksasada kaheksakümmend üks eurot ja 25 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt S Bilt (isikukood xxxx) hageja R P (isikukood xxxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 881,25 eurolt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 29.11.2016 xxxx maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja hagejale kuuluva sõidukiga xxxx, registrinumbriga xxxx otsa seisvale bussile.
2.17.02.2017 alustati Põhja prefektuuri liiklustalituses kriminaalmenetlus KarS § 424 tunnusel. Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli hagejale kuuluva sõiduki roolis olev kostja, kes oli joobeseisundis ja juhtis tahtlikult hagejale kuuluvat sõidukit, mille tagajärjel tekitas kahju. Õnnetuse tagajärjel sai hagejale kuulunud sõiduk kahjustada ega kuulunud taastamisele. Hageja oli sunnitud müüma sõiduki autolammutusele hinnaga 200 eurot Sõiduki teisaldamise kulu oli 38,50 eurot.
3.Sõiduki hind kahju tekitamise ajal oli 3150 eurot. Sarnase sõiduki hind on hagi esitamise ajal oli 3490 eurot. Kuna hagi esitamisel ajal müüdi müügiportaalis ainult ühte sarnast sõidukit, luges hageja sarnese sõiduki hinna keskmiseks turuhinnaks. Hageja leidis, et keskmine müügihind on 3490 eurot ning kostja tekitas hagejale kahju 2988,50 eurot. Kostja on vaatamata hageja pretensioonidele keeldunud kahju hüvitamisest. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 132 lõikele 1 ja lõikele 2, TsÜS §-le 65. Samuti viitas hageja VÕS §-le 1043. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 2988,50 eurot.
4.28.03.2018 seisukohtades viitas hageja, et Harju Maakohtu 22.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9047 mõisteti kostja S B’i süüdi KarS § 424 järgi. Kohtu 22.11.2017 otsus jõustus 08.12.2017. Kriminaalasjas nr 1-17-9047 on tõendamist leidnud, et 29.11.2016 kell 19:48 juhtis kostja xxxx asuva maja juures suunaga Paldiski maantee poole mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Samal ajal toimus xxxx maja juures liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduk xxxx, registrimärgiga xxxx ja xxxx registrimärgiga xxxx. Liiklusõnnetuse põhjusjaks oli sõiduk xxxx, mille roolis oli kostja. Kuna kostja oli joobes, põhjustas ta liiklusõnnetuse. Kui kostja ei oleks joobes olnud, ei oleks ta õnnetust põhjustanud. Esineb põhjuslik seos kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 4, § 128 lõikele 1 ja lõikele 3. Ilmselgelt tekkis liiklusõnnetuste tagajärjel õnnetuses osalenud sõidukitele kahjustusi. Hagejale tekkis kahju 2988,50 eurot.
5.04.07.2018 seisukohtades leidis hageja, et kuna ta oli joobeseisundis, jäi ta autos magama. Sõiduki võtmed olid hageja taskus. Kostja võttis võtmed omavoliliselt ning asus sõidukit juhtima. Hageja ärkas liiklusõnnetuse tagajärjel.
6.Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid sõidukile vigastused esiosas ning deformeerunud on sõiduki vasakpoolne esinurk. Vigastatud on vasakpoolse esiratta vedrustus. Purunes esiklaas.
Vastavalt eksperdi arvamusele oli vaadeldava sõiduki harilik väärtus 29.11.2016 toimunud liiklusõnnetuse ajal 2400 eurot. Lähtudes eksperdi arvamusest oleks sõiduki esiosa vigastuste taastamisremondi maksumuseks vähemalt 4856,30 eurot. Seega ei olnud remont otstarbekas, kuna ületas kahekordselt sõiduki väärtust.
7.Sõiduki teisaldamise sündmuskohalt eest on Politsei- ja Piirivalveamet väljastatud hagejale arve 24463, mille hageja on tasunud. Liiklusõnnetuste tagajärjel tekkis osalenud sõidukitele kahjustusi ja seega tekkis hagejale otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku seadmine võimalikult lähedale olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olnud asjaolu ei oleks esinenud. Hageja palus kostjalt välja mõista 2434,80 eurot.
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 500 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus oli 100 eurot, millele ei lisandunud käibemaks. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja 200 eurot. Taotluse koostamisele kulud 0,5 tundi ja 50 eurot. 28.03.2018 seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. 04.07.2018 seisukoha koostamiseks kulus 1 tund ja 100 eurot. Samuti tasus hageja riigilõivu 275 eurot ja eksperdile arvamuse koostamise eest 400 eurot. Kokku olid hageja menetluskulud 1175 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust ega seda, et kahju tekitas kostja. Kostja nõustus, et 29.11.2016 toimus xxxx maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja hagejale kuuluva sõidukiga otsa seisvale bussile. Kostja ei nõustunud, et tema oli sõiduki roolis. Hageja 29.11.2016 sõitis oma sõiduautoga xxxx kostja elukoha juurde. Sõiduautot juhtis hageja. Kostja viibis koos hagejaga sõidukis, kuid ei juhtinud seda. Hageja oli joobes. Kostjal ei ole juhiluba, tal ei ole sõidukit ning ta ei oska sõidukit juhtida. Kostja pidas paljasõnaliselt hageja väidet, et kostja juhtis sõidukit.
10.Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk ei kuulunud taastamisele. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki väärtuseks oli 3150 eurot.
11.23.04.2018 seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kriminaalasja toimikus puuduvad kahju suurust tõendavad tõendid.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
13.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et 29.11.2016 toimus xxxx maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sõitis hagejale kuuluv sõiduk xxxx, registrinumbriga xxxx, otsa seisvale bussile. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukit juhtis kostja ning milline on hagejale tekitatud kahju suurus.
14.Algses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 2988,50 eurot. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ning palus 04.07.2018 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista 2434,80 eurot. Seega vähendas hageja oma nõuet 553,70 euro võrra.
15.Nõude vähendamine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust
tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõudest osalise loobumise osas kohtulahendis, sest kostjal oli võimalik esitada loobumise osas oma seisukoht. Nõudest osalise loobumise vastuvõtmine ei saa kohtu hinnangul rikkuda kostja õigusi. Kokkuvõttes tuleb vastu võtta hageja loobumine nõude summast 553,70 eurot. Loobutud osas tuleb menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
17.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitis, sest liiklusõnnetuse ja hageja sõiduki hävimise põhjustas sõidukit joobeseisundis juhtinud kostja. Õnnetuse tagajärjel sai hageja sõiduk sedavõrd kahjustada, et ei kuulunud taastamisele. Hageja oli sunnitud müüma sõiduki jäänuki hinnaga 200 eurot ning tasuma sõiduki teisaldamise eest 38,50 eurot. Kostja mõisteti sõiduki joobes juhtimise eest Harju Maakohtu 22.11.2017 otsusega süüdi ning otsus on jõustunud. Kui kostja ei oleks sõidukit juhtides olnud joobes, ei oleks ta õnnetust põhjustanud. Ekspertarvamuse kohaselt oli sõiduki turuväärtuseks õnnetuse toimumise päeval 2400 eurot. Sõiduki taastamisremondi väärtus ületas turuväärtust. Hageja palus kostjalt kahjuna välja mõista 2434,80 eurot.
18.Kostja vaidles hagile tervikuna vastu. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et nimelt tema juhtis õnnetuse toimumise sõidukit. Kostja leidis, et sõidukit juhtis joobeseisundis hageja. Kostjal ei ole juhiluba ega sõidukit, kostja ei oska sõidukit juhtida. Lisaks leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid kahju suuruse osas.
19.Kohus leiab, et hageja nõue kuulub osalisele rahuldamisele. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punkti 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. KarS § 424 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuriteona karistatav. Eeltoodust nähtub, et kui kostja juhtis hagejale kuuluvat sõidukit, põhjustas sellega sõidukit kahjustanud avarii ning oli avarii toimumise ajal joobeseisundis, peab ta hagejale hüvitama sellest tuleneva kahju.
20.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises
seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Samas tuleneb VÕS § 127 lõikes 5, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Seega olukorras, kus hageja on saanud kahjustatud sõiduki eest hüvitist, tuleb see maha arvestada kostjalt nõutavast hüvitisest.
21.VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lõikest 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1. Seega juhul, kui sõiduki parandamine on selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist, mis vastab kahjustatud asja väärtusele selle kahjustamise ajal.
22.Asjas esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 09.01.2017 teatest (toimiku lk 5) nähtub, et 29.11.2016 toimus xxxx juures liiklusõnnetus, kus osalesid sõiduk xxxx registrimärgiga xxxx ja sõiduk xxx registrimärgiga xxxx. Asjaolude selgitamiseks oli alustatud väärteomenetlus.
23.Politsei- ja Piirivalveameti 26.05.2017 teatisest (toimiku lk 6) nähtub, et hageja oli 19.05.2017 esitanud taotluse kostja kriminaalvastutusele võtmiseks. Hageja väiteil kasutas kostja sõidukit omavoliliselt ning tekitas talle kahju summas 2988,50 eurot. Hageja avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud, kuid 17.02.2017 alustati Põhja prefektuuri liiklusmenetlustalituses kriminaalmenetlust põhjusel, et kostja juhtis tahtlikult 29.11.2016 kella 19.48 ajal sõidukit xxxx olles joobeseisundis. Hageja viibis samuti sõidukis ning ei esinenud sõiduki hõivamist kostja poolt.
24.Harju Maakohtu 22.11.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-9047 (toimiku lk 126-127) mõisteti kostja S B süüdi selles, et ta juhtis 29.11.2016 xxxx maja juures mootorsõidukid xxxx olles joobeseisundis. Samuti mõisteti kostja süüdi sõiduki joobeseisundis juhtimises 19.08.2017 sõiduki xxxx juhtimises Saue vallas Kiia-Vääna-Viti tee ja Paldiski mnt ristmikul. Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad, et kostja oli vastutav hagejale tekkinud kahju ehk sõidukile xxxx liiklusõnnetusega tekitatud kahju eest. Kostja juhtis sõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal ning kostja oli joobeseisundis. Vastupidise kohta ehk selle kohta, et sõidukit juhtis hoopis hageja ise, ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja vastuväiteid tulenevalt juhiloa ja sõiduki juhtimisoskuste puudumisest on põhjendamatud, sest kostja on joobeseisundis sõidukeid juhtinud korduvalt.
25.Politsei- ja Piirivalveameti sündmuskoha vaatlusprotokollist 29.11.2016 (toimiku lk 80-85) nähtub, et õnnetuses osales hagejale kuulunud sõiduk xxxx, mille esiosa deformeerus. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt kaotas sõiduauto xxxx juhitavuse ja sõitis vastu autobussi xxx. Sündmuskoha 29.11.2016 vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fotodest (toimiku lk 86-105) nähtub, et sõiduki xxxx esiosa oli tugevalt deformeerunud. Sõiduki xxxx vaatlusprotokolli (toimiku lk 106-109) kohaselt oli sõiduki esiosa deformeeritud, esiklaas vigastatud, eesmised veljed vigastatud. Sõidukil xxx (toimiku lk 110-113) olid vigastused vasakpoolsel küljel.
26.Veebiportaali auto24.ee müügikuulutusest (toimiku lk 9) nähtub, et 2005. aasta sõidukit xxxx sooviti müüa hinnaga 3490 eurot. Ekspert R P arvamusest nr 784/2018 (koos lisadega toimiku lk 128-146) aga nähtub, et kahjustada saanud sõiduki xxxx harilik väärtus õnnetuse toimumise ajal
oli 2400 eurot. Sõiduki taastusremondi maksumuseks hindas ekspert vähemalt 4856,30 eurot. Xxxx OÜ esitas sõiduki taastusremondi maksumuse kalkulatsiooniks samuti 4856,30 eurot (toimiku lk 147-159). Hageja on iseenesest nõustunud, et kahjustada saanud sõiduki turuväärtus oli õnnetuse toimumise ajal 2400 eurot. Siinkohal ei nõustu kohus kostja väidetega, et hagejale tekkinud kahju on täielikult tõendamata. Hageja on tõendanud, et sõiduki turuväärtus oli õnnetuse toimumise ajal 2400 eurot. Lisaks on hageja tõendanud Politsei- ja Piirivalveamet esitatud arvega, et hageja tasus sõiduki teisaldamise eest 34,80 eurot (arve ja tasumise kviitung toimiku lk 160).
27.Hageja palus kostjalt kahju hüvitisena välja mõista sõiduki turuväärtusele vastava hüvitise 2400 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 34,80 eurot ehk kogumis 2434,80 eurot. Kohus leiab, et viidatud summas hüvitis VÕS § 127 lg 5 alusel kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Nimelt on hageja ise esitanud kohtule 24.03.2017 müügilepingu (toimiku lk 7), mille kohaselt ta võõrandas sõiduki xxxx jäänuki hinnaga 200 eurot. Hageja sai müüjalt lepingukohase tasu (maksekorraldus toimiku lk 8). Seega sai hageja sõiduki jäänuki võõrandamise eest 200 eurot, milline summa tuleb hageja nõutud hüvitise summast maha arvata. 200 euro osas ei ole hageja kahju nõue tõendatud. Kogumis kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele osaliselt ehk summas 2434,80 eurot – 200 eurot = 2234,80 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2234,80 eurot.
28.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas jäi hageja nõue rahuldamata 200 euro ulatuses ning hageja loobus oma nõudest 553,70 euro ulatuses. Hageja ei loobunud oma nõudest seetõttu, et kostja oleks selle rahuldanud pärast hagi esitamist. Seega rahuldas kohus hageja nõude ligikaudu 75% ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda 75% ulatuses. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 500 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu suurus oli 100 eurot, millele ei lisandunud käibemaks. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja 200 eurot. Taotluse koostamisele kulud 0,5 tundi ja 50 eurot. 28.03.2018 seisukoha koostamisele kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. 04.07.2018 seisukoha koostamiseks kulus 1 tund ja 100 eurot. Samuti tasus hageja riigilõivu 275 eurot ja eksperdile arvamuse koostamise eest 400 eurot. Kokku olid hageja menetluskulud 1175 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud, samuti hageja õigusabikulud, on põhjendatud ning mõistlikud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude 75%-le vastav osa ehk 881,25 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 881,25 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.