Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): A A (isikukood XXXXXXX, XXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom (e-post: XXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): M L (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Salu (e-post:
XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2018 otsus osas, milles hageja alternatiivne nõue rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 3600 eurot ning viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-116247
3.1.Jätta rahuldamata A A hagi M L vastu laenulepingutest tuleneva põhinõude summas 5 159 euro ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutava viivise 103,04 euro nõudes.
3.2.Jätta rahuldamata A A hagi M L vastu alusetult saadu 3 600 euro ja viivise nõudes.
3.3.Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest summas 150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 8,7 eurot ja lõpetada eeltoodud nõuete osas menetlus käesolevas tsiviilasjas nr 2-17-116247.
3.4.Jätta M L menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A A kanda ja A A menetluskulud tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga kaks suulist laenulepingut. 25.05.2017 sõlmitud laenulepingu alusel laenas hageja kostjale 1400 eurot. Kokkulepe kohaselt kohustus kostja 30. mail 2017 tagasi maksma 2300 eurot ehk saadud laenu summa ning lisaks 900 eurot. Hageja kandis kostjale 25.05.2017 üle laenusumma selgitusega: „Laen, tagasimakse kuupäev 30.05.17 summas 2300 eurot“.
2.12.06.2017 sõlmisid hageja ja kostja teise laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 2200 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 16.06.2017 ning tasuma laenamise eest 800 eurot. Kokku kohustus kostja hagejale tagasi maksma 3000 eurot. 12.06.2017 kandis hageja kostja kontole üle 2200 eurot. Maksekorraldusel oli märgitud: „Laen, kokkulepitud tagasimaksmise kuupäev 16.06.17 summas 3000 eurot“.
3.Hageja leidis, et kui ülekannete selgituste sõnastus ei oleks vastanud tegelikule pooltevahelisele kokkuleppele, oleks kostja pidanud raha hagejale tagasi maksma kui väära põhjendusega ja ebaõigesti ülekantud summa. Kostja seda ei teinud. Sellest järeldub usutavalt, et ülekandes märgitud laenulepingud olid ülekannetes märgitud tingimustel poolte vahel sõlmitud.
4.Peale esimese laenu tagasimakse tähtpäeva saabumist kinnitas kostja, et maksab laenu tagasi. Kostja põhjendas, miks ta seda veel tagasi maksta ei ole saanud ning palus uut laenu selgitades, et siis saab ta oma tehingute eest raha ning maksab kõik laenud tagasi. Kostja jättis laenulepingulised kohustused täitmata. 12.07.2017 saatis hageja kostjale maksunõude. See jäi vastuseta. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväites ei põhjendanud kostja, miks ta ei ole nõudega nõus. Hageja leidis, et vastuväidete põhjendamata jätmine näitab, et hageja esile toodud asjaolud vastavad tegelikkusele.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-116247
5.Hageja nõudis kostjalt võla 5300 euro ehk 2300 euro + 3000 euro ja viivise tasumist. Kuni hagi esitamiseni 13.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 111,74 eurot. Sealt edasi alates 14.09.2017 palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras tasumata summalt aastas. Hageja viitas VÕS §-le 8, § 9 lõikele 1, § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktile 1, § 113 lõikele 1. Hageja leidis, et tema hagi hind on koos viivise nõuetega 5845,74 eurot.
6.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja viivise nõuet. Hageja palus endiselt kostjalt välja mõista põhinõudena 5300 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista kuni hagi esitamiseni 13.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 111,74 eurot. Alates 14.09.2017 palus hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras tasumata põhivõlalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni põhivõla tasumiseni.
7.See, et kostja võimaldas oma pojal pangakaarti kasutada, on kostja otsustada ega puuduta hagejat. Kui hageja ja Estic Group OÜ vahel oleksid rahalised suhted, lahendataks need vajadusel teises menetluses.
8.Hageja on esitanud nõude lähtuvalt laenulepingust. Kui kohus leiab, et laenulepingut ei ole sõlmitud, tuleb kostjal hagejale raha kui alusetult saadu tagasi maksta. Sellisel juhul on nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1027, mille kohaselt peab andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
9.02.04.2018 seisukohtades selgitas hageja, et ta oli tuttav kostja poja R K ga. Neil oli olnud ühiseid tööprojekte ning hagejal ei olnud varasemat põhjust R K mitte usaldada. Hageja poole pöördus kostja poeg R K kui oma ema volitatud esindaja. R K väitis, et ema palub laenu oma korteri müügieelseks remondiks. Korter asus XXXXXXXXX. Hagejal ei olnud põhjust kahelda, et kostja poeg esindab korteriomanikust ema laenutaotlemisel ja suulise laenulepingu sõlmimisel.
10.Kostja maksis 05.06.2018 võlast 150 eurot tagasi. 12. juunil 2017 pöördus R K uuesti oma ema ehk kostja esindajana hageja poole palvega laenata raha juurde, kuna selgus, et enne korteri müüki on vaja veel sanitaartehnika välja vahetada. Töö tegijad ootasid ning notari aeg oli kindlaks määratud 16. juuniks 2017. Seda uskudes laenas hageja kostjale raha ja pani volitatud isiku lubatud laenutingimused pangaülekandesse kirja.
11.Hageja uskus R K mõistlikke ja usutavaid väiteid oma ema soovi kohta raha laenata ja kohe toimuva korteri müügi kohta. R K avaldused ja käitumine mõjutasid hagejat uskuma, et esindajana tegutsevale R K le on viimase ema andnud volituse tehingu tegemiseks ning kostja teab, et R K tegutseb kostja esindajana. Kostja talus R K tegevust ja kostja sai R K tegevuse tulemusena raha. Hageja uskus, et kostja oli nõus sõlmima laenulepingut pangaülekannetes näidatud tingimustel. Seega luges hageja, et esindatav on volituse andnud. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga kunagi laenulepingut sõlminud. Kostja ei tunne hagejat, pole temaga kunagi kohtunud ega talle helistanud. Hageja väited suulise laenulepingu sõlmimise kohta on paljasõnalised ja põhistamata. Hageja kirjed/selgitused maksekorraldustel on meelevaldsed ning ühepoolsed. Kostja ei oma mõju hageja käitumisele, kui viimane teostab maksekorraldust. Kirje selgitusel ei saa olla laenulepingu sisuks.
13.Kostjale teadaolevalt kasutas tema pangakaarti poeg R K . Hagiavalduses viidatud maksetega tasus hageja Estic Green OÜ seadusliku esindajana oma kohustusi Estic Group OÜ
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-116247 ees. Viimase seaduslik esindaja oli kostja poeg R K . Makseid teostati füüsilise isiku arveldusarvele tulenevalt Estic Green OÜ maksejõuetusest.
14.16.03.2018 seisukohtades väitis kostja, et tema poja R K ettevõte Estic Group OÜ teostas Balti jaama turu ehitusel alltöövõttu hageja ettevõttele Estic Green OÜ. Estic Green OÜ maksed teostatud tööde eest olid osalised ja kaootilised. Raamatupidamise väjavõtte kohaselt võlgnes tellija töövõtjale 26 078,59 eurot. Sisuliselt katkesid Estic Green OÜ maksed Estic Goup OÜ-le ajavahemikul jaanuarist märtsini 2017, misjärel hakkas kostja poeg R K aktiivselt hagejalt võlgnevust sisse nõudma.
15.R K pideva võlanõudmise tagajärjel tegi hageja ettepaneku võlgnevus osaliselt tasuda, kuid mitte Estic Green OÜ arveldusarvelt ja mitte Estic Group OÜ arveldusarvele. Kuna R K isiklik arveldusarve oli täitemenetluse tulemusena arestitud, edastas ta hagejale oma ema ehk kostja arveldusarve numbri. Samuti kasutas R K kostja pangakaarti laekunud summa väljavõtmiseks, mis talle teadaolevalt oli Estic Green OÜ võlgnevuse tasumine, sest nii väitis talle telefoni teel hageja. R K ei jälginud, milliseid kirjed olid ülekannete selgitustel. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus võttis vastu hageja loobumise põhinõudest summas 150 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 8,7 eurot ja lõpetas nimetatud nõuete osas menetluse. Jättis rahuldamata hageja esmase nõude mõista kostjalt välja laenulepingute alusel põhinõude 5 150 eurot ja viivise 103,04 eurot. Rahuldas hageja alternatiivnõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadu 3 600 eurot ning nimetatud summalt viivise alates 14.09.2017 VÕS § 133 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 368 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel.
17.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga lepingu läbi viimase poja R K , kes oli kostja esindajaks. Esindajal peab esindatava nimel tehingu sõlmimiseks olema esindusõigus. Asjas kogutud tõenditest sellise esindusõiguse olemasolu R K l järeldada ei saa.
18.Hageja vande all antud ütlustest ei saa järeldada, et kostja oleks olnud teadlik hageja tehtud ülekannetest ehk et ta teadis R K tegevusest laenulepingute sõlmimisel ning talus seda. Tunnistajana ütlusi andnud R K (toimiku lk 106 pöördel – 108) avaldas, et ta ei tea laenulepingute sõlmimisest midagi ning hageja tegi tema ema kontole ülekandeid ettevõtete vaheliste rahaliste suhete alusel. R K väitis, et temal endal oli konto arestitud, mistõttu kanti raha tema ema kontole, kui oli vaja teha kiire ülekanne materjali ostuks. R K kinnitas, et ta kasutas oma ema kontot, kuid tema ema ei teadnud ülekannetest.
19.Hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud kostjaga enda väidetud tingimustel laenulepingute sõlmimist. R K küll kasutas oma ütluste kohaselt kostja kontot, kuid tal puudusid volitused oma ema nimel laenulepingute sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt mistahes tahteavalduse tegemist laenulepingute sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul kohaldada TsÜS § 188 lg 2 ja lugeda tehing sõlmituks nn talumisvolituse alusel. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja esmane nõue mõista kostjalt laenulepingute alusel välja põhinõudena 5150 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 103,04 eurot, tuleb jätta rahuldamata.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-116247
20.Küll aga nõustub kohus sellega, et rahuldamisele kuulub hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja talle alusetult ülekantud summad. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja kontole üle kandnud kokku 3600 eurot. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et tal puudus ligipääs oma kontole ning ta ei saanud ülekantud raha käsutada. Seega on kostja hagejalt saanud 3600 eurot. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud asjaolusid, mis välistaksid tema kohustuse tagastada saadud raha.
21.Hageja palus alternatiivses nõudes mõista kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 14.09.2017. Kuna kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude põhinõude osas, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude summalt 3600 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
22.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
23.Apellant on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme sh jättes tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata. Apellant nõustub maakohtu järeldusega, mille järgi puudub poolte vahel igasugune lepinguline suhe. Samas jääb apellandile arusaamatuks, miks hageja vande all antud ütlused on kohtule usutavamad kui tunnistaja R K omad. Vastus apellatsioonkaebusele 24.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja alternatiivne nõue rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 3600 eurot ning viivis, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
26.Kolleegium nõustub maakohtu käsitlusega, mis puudutab hageja nõuet poolte vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevalt. Maakohus on analüüsinud poolte väiteid ja esitatud tõendeid seoses väidetavate laenulepingute sõlmimisega piisava põhjalikkusega ning selgitanud nõutava arusaadavusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet, mille aluseks oli väidetavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingud, rahuldada. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei tõendanud, et laenulepingute sõlmimise ajal oli R K l kostja esindusõigus lepingute sõlmimiseks. Veelgi enam – tunnistaja R K ütlustest nähtuvalt tal kostja esindusõigus puudus. Seega on tõendatud esindusõiguse puudumine. Kuna hageja vande all antud ütlustest nähtub, et ta ei tundnud isiklikult kostjat ega ole temaga ka kohtunud, jõudis maakohus õigele järeldusele, et laenulepingute sõlmimine hageja ja kostja vahel on tõendamata.
27.Maakohus rahuldas hageja nõude teisena esitatud alternatiivi alusel ning asus seisukohale, et hageja nõue tuleb rahuldada alusetu rikastumise alusel. Maakohus leidis, et kuna hageja poolt raha ülekandmine kostjale on tõendatud, kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal puudus ligipääs oma kontole ning ta ei saanud ülekantud raha käsutada on
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-116247 välistatud see, et kostjal puudub kohustus raha tagastamiseks. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. 28.Asjast nähtuvad järgmised olulised asjaolud: - Hageja kandis kostja kontole 25.05.2017 1 400 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse: “Laen, tagasimakse kuupäev 30.05.17 summas 2 300 eurot“, 12.06.2017 kandis hageja kostja kontole üle 2 200 eurot ja märkis maksekorralduse selgitusse: “Laen, kokkulepitud tagasimaksmise kuupäev 16.06.17 summas 3 000 eurot“. 05.06.2017 kanti kostja kontolt hagejale tagasi 150 eurot. - Hageja suhtles väidetava laenu andmiseks kostjale kostja poja R K ga, kostja endaga hageja suhelnud ei ole. - Kostja väidete järgi oli tema konto käsutamise õigus tema pojal R K l. Seega väitis kostja, et kostja ei olnud hageja poolt ülekantud raha ehk soorituse saajaks.
29.VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Selle sätte kohaldamiseks on oluline hinnata, kes oli hageja soorituse saajaks, sest just temalt saab VÕS § 1028 lg 1 järgi nõuda saadu tagastamist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-135-16, p 18). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis ekslikult, et kostja pole väitnud ega tõendanud, et tal puudus ligipääs oma kontole ning ta ei saanud ülekantud raha käsutada (otsuse p 60). Vastuses hagiavaldusele (tlk 58 pöördel) väitis kostja nimelt, et temale teadaolevalt kasutas tema pangakaarti poeg R K ning hagiavalduses viidatud maksetega tasus hageja Estic Green OÜ seadusliku esindajana oma kohustusi Estic Group OÜ ees, kelle seaduslikuks esindajaks oli kostja poeg R K . Seega jättis maakohus ekslikult tähelepanuta selle, et kostja väidete järgi ei olnud kostja hageja ülekantud soorituse saajaks. Asjas kuulati tunnistajana üle R K , kelle ütlustest nähtub, et ta kasutas oma ema ehk kostja kontot ning ema ei teadnud hageja ülekannetest. Seega tõendas kostja oma väidet selle kohta, et ta oli oma konto käsutamise õiguse andnud üle pojale R K le ning seda, et kostja ei olnud ülekantud soorituse saajaks.
30.Maakohus leidis (otsuse p 62), et kostja ei ole usutavalt põhjendanud, miks pidi hageja oma ettevõtte väidetavat võlgnevust kostja poja ettevõttele (otsuses ekslikult kostja ettevõttele) tasuma kostja kontole ning kuidas R K , kui füüsilise isiku konto arestimine oleks takistanud hagejal väidetava võlgnevuse tasumist R K ettevõttele. Lisaks asus maakohus seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ettevõttel oli võlgnevus kostja poja ettevõtte ees, mida ta tasuma pidi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus ekslikule seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, kes täpselt oli hageja soorituse saajaks - kas R K või tema ettevõte ning, et kostja kohustus oli tõendada, et hageja ettevõttel oli võlgnevus R K ettevõtte ees. Kostja kohustuseks oli, arvestades tema vastuväiteid hagile tõendada, et tema ei olnud soorituse saajaks. Kuna kostja tõendas, et tema ei olnud soorituse saajaks, ei saa hageja nõuda raha tagastamist kostjalt ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
31.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et R K ütluseid ei saa pidada usutavaks, kuna neis esinesid vastuolud ja ebakonkreetsused (otsuse p 63). Selles osas, mis puudutab seda, et kostja ei olnud hageja ülekantud raha osas soorituse saajaks, on tunnistaja R K ütlused selged ja arusaadavad. Kostjal tuli küll põhjendada, miks tema kontot käsutas tema poeg. Kostja ongi esile toonud, et tema kontot käsutas tema poeg seetõttu, et kostja poja äriühing Estic Green OÜ, kellele summad mõeldud olid, oli maksejõuetu, samuti oli kostja poja konto täitemenetluse tõttu arestitud. Seda, kas soorituse saajaks võib pidada R K t, kes kostja kontot
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-116247 käsutas või mingit väidetavalt maksejõuetuks muutunud äriühingut, kelle osanikuks ja/või juhatuse liikmeks oli R K , st kes oleks pidanud olema hageja hagis kohaseks kostjaks, käesoleva asja kostja tõendama ei pidanud. Menetluskulude jaotus
32.Kuna hagi jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 2.