Harju Maakohus
Kohtukooseis
Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-116247
Tsiviilasi
A A hagi M La vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised
Hageja: A A (isikukood xxx, x; tel: x; e-post: x); Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Cartex, x, Tartu 51014; tel: 505 1378, 734 4634; e-post: x); Kostja: M L (isikukood x, x; tel: x; e-postx);
Menetluse liik
Kostja lepinguline esindaja: Alar Salu (x, Harju maakond, e-post: x). kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtumääruse p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli A A hagi M La vastu võla nõudes. Harju Maakohtu 14.05.2018 otsusega võttis kohus vastu hageja osalise hagist loobumise. Kohus jättis rahuldamata hageja esmase nõude, ent rahuldas hageja alternatiivnõude. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1368 eurot ja viivise menetluskulude tasumisega viivitamisel. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma 28.09.2018 otsusega kostja apellatsioonkaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 14.05.2018 otsuse osas, milles hageja alternatiivne nõue rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus jättis tühistatud osas hagi rahuldamata ning muus osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis M La menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A Au kanda ja A Au menetluskulud tema enda kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus oma 12.12.2018 määrusega. Harju Maakohtu 14.05.2018 otsus jõustus osaliselt ning Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsus jõustus koos Riigikohtu 12.12.2018 määrusega. Kostja esitas 07.01.2019 lõpliku menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas kostjale tsiviilasja nr 2-17-116247 hagimenetluses õigusabi A S tunnihinnaga 125 eurot, ajalise miinimumarvestusega 0,25 tundi, st 15 minutit. Kostja esitas tabeli menetluses tehtud toimingute ja toimingutele vastava ajakulu kohta. Hageja märkis tabelis oma menetluskuluks kokku 1250 eurot. Samas märkis kostja, et kostja menetluskulud, so kulud õigusabile lepingulise esindaja näol ja tasutud riigilõiv apellatsioonimenetluses on kokku 3075 eurot. Kostja märkis, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ning tal ei ole õigus seda tagasi arvestada ning esitatud aruandlus ei sisalda käibemaksu. Kostja kinnitas, et kõik märgitud kulud on kantud tsiviilasja nr 2-17-116247 menetlemise raames. Kostja palus määrata tsiviilasja nr 2-17-116247 M L menetluskuludeks kokku 3075 eurot; mõista A A M La kasuks välja 3075 eurot menetluskulusid, millised on kantud kogu tsiviilasja nr 2-17-116247 menetluses läbi kolme kohtuastme; menetluskulude kindlaksmääramise määrusega/otsusega palus M L kohaldada vastavalt TsMS 177 lg 4-le viivise tasumise kohustust VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses; tulenevalt M La poolt antud volitusest palus kostja temale väljamõistetud menetluskulud kanda lepingulise esindaja A S arveldusarvele nr x. Hageja leidis, et hagile vastuse koostamiseks ei saa kuluda rohkem aega kui 1 tund (hagejal kulud 45 min ja 1 tund sarnase töö tegemiseks). Kostja on näidanud eraldi ajakuluks hagiga tutvumise ja vastuse koostamine, kokku 5 tundi. Asi ei ole kaugeltki nii mahukas, et nendeks töödeks kuluks kokku 5 tundi. Hageja märkis, et aega ei saa kuluda kokku üle 2 tunni. Hageja leidis, et kohtunõude täitmiseks ja kirjalike täpsustuste ja tõendite esitamiseks ning hageja uute seisukohtadega tutvumiseks ei saanud kuluda üle 1 tunni. Hageja märkis, et kokku on kostja õigusabi töö maht 12 tundi. Hageja arvates on mõistlik ja vajalik töö kulu maksimaalselt 7 tundi. Hageja õigusabiks kuluv aeg on tavaliselt veidi suurem kui kostja õigusabiks kuluv aeg. Hageja menetluskuluks kulunud aeg on koos kohtuistungi ajaga 23.04.2018 ca 7 tundi. Hageja leidis, et kostjal ei saa põhjendatud õigusabi aeg olla märkimisväärselt suurem. Hageja märkis, et tunnihinna vastu vaielda ei saa
lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-115-14. Hageja palus arvestada kostja õigusabi kuluks maakohtus 7 tundi. Hageja leidis, et kostja on näidanud enda menetluskuludeks 1250 eurot ning hageja esitas 24.04.2018 oma vastuväited kostja menetluskulule maakohtus. Ringkonnakohtu menetluskulu osas ei nõustunud hageja sellega, et kostja esindajal ajakulud kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks on kokku 9 tundi. Kohtuotsus ei olnud õiguslikult keeruline, probleem sai olla ainult faktide hinnanguga tutvumises ja sellele apellatsioonkaebuse koostamisel oma hinnangu andmises. Kahele lehele apellatsiooni põhjenduste väljatoomine (muu osa oli ainult formaalsus) ei saa aega võtta aega koos kohtuotsuse analüüsiga üle paari tunni. Hageja märkis, et kassatsioonkaebus ei ole juriidiliselt keeruline, asjaolud olid nii kostjale kui tema esindajale teada. Sellega tutvumiseks ja konsultatsiooniks ei saa kuluda üle tunni. Kassatsioonkaebusele kostja vastust ei koostanud. Seega on kostja menetluskulu apellatsiooni ja kassatsioonimenetluses põhjendamatult suur. Hageja leidis, et põhjendatud õigusabi ajakulu saaks olla ainult ca 3 tundi. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja märkis, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ning tal ei ole õigus seda tagasi arvestada ning esitatud aruandlus ei sisalda käibemaksu. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et kostja esindaja rakendatud tunnihind 125 eurot on mõistlik ja põhjendatud, kuna see on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega.
Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (RK Tko 03.06.2013 määrus asjas 3-2-1-65-13, p 14). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus (RK Tko 18.05.2010 määrus asjas 3-2-143-10, p 19). Kostja on 23.04.2018 maakohtu menetluskulude nimekirjas märkinud oma menetluskulude suuruseks 1250 eurot (vastavalt tasulisele ajaarvestusele 10 h rakendades tunnihinda 125 eurot) ja palunud vastava menetluskulu hagejalt välja mõista. Samas on kostja oma lõplikus menetluskulude nimekirjas selgesõnaliselt palunud hagejalt välja mõista menetluskulud summas 3075 eurot. Kostja on ilmselgelt ekslikult jätnud lõplikke menetluskulusid kajastavasse tabelisse maakohtu menetluskulude summeritud maksumuse 1250 eurot, kuna lõplikus menetluskulude nimekirjas esitatud tabelis märgitud menetluskulude summeerimisel on menetluskulude tegelik suurus 3075 eurot (nagu hageja on ka menetluskulude nimekirjas esitatud taotluses palunud välja mõista). Eelneva tõttu tuleb kostja menetluskulude nõuet tõlgendada nii, et kostja on palunud hagejalt välja mõista 3075 eurot, mitte 1250 eurot. Kohus aga leiab, et kostja menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et ülepaisutatud on kostja esindaja ajakulu kokku 2,50+2,50=5 h materjali analüüsiks, kliendiga suhtlemiseks ja vastuse koostamiseks hagile. Kohus märgib, et kostja vastus oli sisulises osas 1 lk pikk ning see ei sisaldanud õiguslikku analüüsi. Kohus leiab, et eelviidatud toimingute ajakulu on põhjendatud 2 h ulatuses. Kostja esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta on menetluse vältel analüüsinud 4 h Riigikohtu praktikat. Kostja on märkinud vastava analüüsi maksumuseks 0, ent kuna kostja on vastava analüüsimise ajakulu välja toonud, siis peab kohus vajalikuks ära märkida, et vastav ajakulu ei saa olla põhjendatud, sest kostja pole menetlusdokumentides viidanud Riigikohtu lahenditele ega esitanud Riigikohtu praktikaga seotud õiguslikku käsitlust. Kohus leiab, et arvestades hageja esitatud vastuse sisu ja mahtu ning 26.02.2018 eelistungi pikkust (so 22 min), on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 1 h hageja vastusega tutvumiseks, kliendiga konsulteerimiseks ning esindamiseks eelistungil ja istungi protokolliga tutvumiseks. Arvestades hageja uute seisukohtade sisu ja mahtu, on ühtlasi põhjendatud kostja esindaja ajakulu 2,5 h kohtunõude täitmiseks ja uute seisukohtadega tutvumiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohus märgib, et kuna kohtu 23.04.2018 istung kestis 1,5 h, siis on põhjendatud kostja esindaja istungil osalemise ajakulu 1,5 h. Kohus leiab, et arvestades maakohtu 14.05.2018 otsuse sisu ja mahtu, on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 3,5 h otsusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohus aga leiab, et ülepaisutatud on apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 5,5 h, kuna apellatsioonkaebus oli 1,5 lk pikk ning varasemalt oli kostja esindajal juba kulunud 3,5 h otsusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 1,5 h. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu 1 h vastustaja vastusega tutvumiseks. Samas on põhjendamatu ajakulu 2 h kassatsioonkaebusega tutvumiseks, kuna Riigikohus ei palunud kostjal hageja kassatsioonkaebusele vastata. Eelnevast tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 2+1+2,5+1,5+3,5+1,5+1=13 h ulatuses, millele vastab kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 13*125=1625 eurot.
TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS § 59 lg 15 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus märgib, et kostja tasus vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) lisale 1 apellatsioonkaebuse hinnalt (3888 eurot) nõuetekohaselt riigilõivu summas 325 eurot, mistõttu on vastav menetluskulu põhjendatud. Eelnevast tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud summas 1625+325=1950 eurot. Seega tuleb välja mõista hagejalt A Ault kostja M La kasuks põhjendatud menetluskulud summas 1950 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja palus menetluskulude kindlaksmääramise määrusega kohaldada vastavalt TsMS 177 lg 4-le viivise tasumise kohustust VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Seega tuleb välja mõista hagejalt A A’ult kostja M L’a kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus temale väljamõistetud menetluskulud kanda lepingulise esindaja A S arveldusarvele nr x. Seetõttu tuleb kohustada hagejat A A’u tasuma kostja M L’a põhjendatud menetluskulud kostja lepingulise esindaja A S arveldusarvele nr x. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.