2-16-2834/48 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja

lahend.ee

KORTERIÜHISTU MADISE (hageja) esitas 22. veebruaril 2016 kohtule hagi T T (kostja) vastu võlgnevuse summas 4 289,63 € ja viivise summas 991,14 €, kokku 5 280,77 €, nõudes. Viru Maakohus 26. veebruari 2016 määrusega (I kd, tl 32) jättis hagiavaldus käiguta ja andis hagejale tähtaja määruses osundatud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt hagiavaldusest nähtub, et põhivõlgnevuse ja viivise summad on arvestatud seisuga 31.12.2015. Kohus tuvastas, et hagiavaldusest ei nähtu kuidas on kujunenud põhivõlgnevuse ja viivise summad. Hagiavalduses ei ole märgitud millise perioodi eest on põhivõlgnevus ja viivised arvestatud (märkimata on perioodi algus) ega esitatud detailne arvestuskäik. Kohus leidis, et nimetatud puuduste tõttu ei ole võimalik hinnata hagi põhjendatust. Kuna hagiavalduses ja sellele lisatud tõendis esitatud andmete alusel ei ole võimalik hinnata kostja vastu esitatud nõuete põhjendatust, ei näinud kohus väljavaateid esitatud hagi rahuldamiseks ja leidis, et nõue on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada hagiavalduses esitatud nõuet ja põhjendused (hagi alus). Täpsustada tuli ka võlgnevuse arvestamise ajavahemikku, samuti oli soovitatav esitada hagiavalduses võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise detailne arvestus. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja esitas kohtule 11. märtsil 2016 avalduse nõude suurendamiseks (I kd, tl 36) ja täpsustatud/täiendatud hagiavaldus (I kd, tl 39-41). Täpsustatud/täiendatud hagiavalduse kohaselt teostab hageja alates 10.01.2003 I. Grafovi 6, Narva linn elumaja haldamist ja majandamist. Korteriomandid asukohaga: XXX kuuluvad kostjale. Vastavalt sellele on kostja KORTERIÜHISTU MADISE liige. KORTERIÜHISTU MADISE põhikirja (p.4.2.f) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, ja ettenähtud 2(23)

määras liikmemakse, et katta maja üldise teenindamise kulusid (prügi äravedu, maja ja selle juurde kuuluva maa korrashoid, ühiskasutuses olev elektrienergia, võimalike avariide likvideerimine küttesüsteemides, veevarustuses, kanalisatsioonis ja elektrienergiaga varustamises, televiisoriantennide ja –süsteemide remont, eraldused reservfondi, laenude kustutamine, töötasu väljamaksmine jne.). Maksete suuruse arvutamisel lähtutakse ühistu liikme valduses oleva korteri üldpinna osast, samuti elu- ja mitte-eluruumide üldpinnast majas. KORTERIÜHISTU MADISE põhikirja (p.4.2.g) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt sätestatud tähtajast ja suuruses maksed teenuste eest, mida kasutatakse maja ühiste kommunikatsioonide kaudu (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon, gaas jne.). Teenuste eest tasumise määra arvutamisel on aluseks: külma ja sooja veega varustamise ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõdikute näidud või korteri üldpinna suurus või korteris elavate elanike arv; kütteenergia puhul – korteri köetava pinna suurus. Üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ja on kehtivad. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlgnevus moodustab alates 01.07.2011.a. kuni 31.12.2015.a. seisuga 6 254.76 eurot: korter nr. XXX 3 367.35 eurot korter nr. XXX 2 887.41 eurot Vastavalt Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ja KÜ MADISE põhikirjale (p.4.2.i) on kostjale arvestatud viivis suurusega 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise suurus moodustab alates 01.08.2011.a. kuni 31.12.2015.a. seisuga 3 262.32 eurot: korter nr. XXX 1 679.37 eurot korter nr. XXX 1 582.95 eurot Lõppkokkuvõttes võlgnevuse kogusumma moodustab 9 517.08 eurot (6 254.76 eurot + 3 262.32 eurot). Hageja lisab hagiavalduse tekstile põhivõlgnevuse detailse arvestuse, samuti viivise detailse arvestuse 01. juuli 2011.a. kuni 31. detsembri 2015.a. eest. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele tasuda võlgnevus, kostja ei täida oma kohustusi, seetõttu hageja on sunnitud pöörduma oma huvide kaitseks kohtusse. Võttes arvesse ülaltoodut palub hageja välja mõista kostjalt T T hageja KORTERIÜHISTU MADISE kasuks põhivõlgnevus 6 254.76 eurot ja viivise võlgnevus 3 262.32 eurot, kokku 9 517.08 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 550.00 eurot ning õigusabikulud 186.00 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Viru Maakohus 16. märtsi 2016 määrusega võttis hagi menetlusse.

Hagi vastuse kohaselt hageja väidab, et kostja võlgneb hagejale majandamiskulude põhivõlgnevuse 6254.76 eurot ja viivise võlgnevuse 3262.32 eurot, kokku 9 517.08 eurot. Koos Hagiga Hageja esitas järgmised dokumendid (edaspidi nimetatud Seletused): Juhatuse kinnituse/tõend, et Kostja XXXvõlgnevus KÜ Madise ees seisuga 31.12.2015 moodustab 4470.36 eurot (hagi lisa 4); Juhatuse kinnituse/tõend, et Kostja XXX võlgnevus KU Madise ees seisuga 31.12.2015 moodustab 5046.72 eurot (hagi lisa 7); Juhatuse kinnituse (arvestused, mis on tõendamata ja põhjendamatu raha summade loetelu) Kostja XXX võlgnevuse kohta. Seletused on koostatud Hageja poolt ja seega on Hageja kirjalikud seletused, mis ei tõenda ja ei põhjenda, et Kostja on Hagejale võlgu. See tuleneb ka Riigikohtu 22. 09.1998. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-90-98 (RT III 1998, 27, 267), milles Riigikohus on leidnud, et kohustis ei teki tehingu dokumenteerimisest raamatupidamisregistrites. Tulenevalt § 229 lõikest 2 Hageja seletused ei ole tõendiks, mis tõendaks Kostja võlgnevuse. Seega Hageja väited Kostja võlgnevuse suuruse kohta on tõendamata ja põhjendamata. Hageja väidab, et vaatamata tema korduvatele meeldetuletustele tasuda võlgnevus Kostja ei täida oma kohustusi ja seetõttu Hageja on sunnitud pöörduma oma huvide kaitseks kohtusse. Kostja leiab, et Hageja väite on põhjendamatu ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole Kostjale esitanud meeldetuletusi tasuda väidetava võlgnevuse. Kostja leiab, et Hageja ei ole esitanud põhivõlgnevuse ja viivise detailse arvestust, kuna Hageja seletustes sellist arvestust ei ole. Seletustes on toodut Hageja poolt koostatud erinevate tõendamata ja põhjendamata erinevate rahasummade loetelu, mis ei tõenda ja ei põhjenda võlgnevuse suurust. Hageja esitas tõendina Viru Maakohtu tühistatud 28.03.2012.a kohtuotsuse tsiviilasi nr. 2-1017389. Hageja ei ole hagis põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta esitas selle tõendi. Kostja leiab, et Maakohtu tühistatud 28.03.2012.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-10-17389 on asjakohatu tõend ja seos sellega palub tagastada selle Hagejale. Hageja väidab, et nõude aluseks on üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad majandamiskulude tariifid. Hageja ei ole esitanud neid üldkoosoleku otsuseid. Seega Hageja väide on paljasõnaline, tõendamata ja põhjendamata. Kostja palub jätta Hageja väite arvestamata. Hageja pidanuks oma nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Hageja ei ole seda hagis tõendanud ja seega ei ole tõendanud Kostja võlgnevust. Kostja leiab, et ainuüksi sellest, et Hageja esitas Kostjale juhatuse Seletused Kostja võlgnevuse kohta Kostjale kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende dokumentide esitamisega tõendada seda, kui palju pidi Kostja Hagejale tasuma. Kuna Kostjal ka käesoleva vastuse esitamise hetkel ei ole tekkinud kohustust tasuma Korteriühistule tema nõuete eest, siis Hageja puudub ka õigus nõuda viivise tasumist kohustuse mitte täitmise eest, kuna sellist kohustust Kostjal tänase hetkeni ei ole. Kuna kuni tänase hetkeni Kostjal ei ole kohustust tasuma Hageja nõudeid, siis Kostja ei ole kohustust rikkunud ja Hagejal puudub alus nõuda Kostjalt viivist. 4(23)

Kostja leiab, et Hageja ei ole tõendanud ja põhjendanud viivise suurust ja viiviste arvestuste käigu. Hageja esitas Seletustes ainult viiviste suuruste loetelu. Hageja Seletused ei ole tõend. Seletuste alusel ei ole võimalik jälgida kuidas kujunes viiviste arvestus ja kas see arvestus on õige. Seega viiviste suurus ei ole tõendatud ja põhjendatud. Juhul kui Maakohus leiab, et Hagejal ikkagi on õigus nõuda Kostjalt viivist, siis Kostja palub viivist vähendada. KÜS § 7 lg 4 kohaselt Korteriühistu juhatus võib nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest alates ettenähtud maksekuupäevast kuni tasumise päevani. Kostja leiab, et Hageja nõuab viiviste tasumist, mille suurus on põhjendamatult suur. KÜS § 7 lg 4 kohaselt juhatus võib nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti. Seega seaduses on sätestatud, et juhatusel ei ole kohustust määrata viivist tingimata suuruses 0.07 %. Kostja leiab, et viivise suurus peab olema proportsionaalne Korteriühistule tekitatud kahju suurusele. Kuna Korteriühistule kahju ei ole tekitatud, siis Kostja on seisukohal, et viivise suurus 0.07 % päevas ei ole põhjendatud ja palub viivist vähendada kuni 0% määrani või vähendada kuni VÕS §-s 113 nimetatud määrani. Korteriühistu on teenuste vahendaja korteriomanikele teenuste osutajate (vesi, kütte, prügi teenuste osutajad jne) ja korteriomanike vahel. Seega Korteriühistule saab olla tekitatud kahju korteriomanike tasude viivitamisega ainult juhul kui teenuste osutajad (edaspidi Tarnijad) esitavad Korteriühistule vastava viivise nõude ja Korteriühistul tekkib vastav viiviste tasumise kohustus. Kostja leiab, et Korteriühistule ei ole Kostja poolt tasude viitamisega tekitatud kahju. Hageja ja Kostja vahel ei ole sõlmitud võlaõigusliku lepingut ja seega lepingust ei tulene Kostja kohustus maksma viivist. Seoses sellega Kostja leiab, et Hageja viiviste nõue on põhjendamatu ja palub Hageja viiviste nõude vähendada kuni nullini, .s.o jätta rahuldama või vähendada kuni VÕS §-s 113 nimetatud määrani. Kohus võib VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kuivõrd viivise vähendamist taotleb Kostja, siis on Kostja kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne ning mh, et Hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kostjal ei ole andmeid/tõendi, millest nähtub, et Hageja viivise nõude suurus on ebaproportsionaalne ning, et Hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Need andmed/tõendid asuvad Hageja valduses. Seoses sellega Kostja palub kohut TsMS § 236 lg 2 alusel algatada tõendite kogumist ja kohustada Hagejat esitama dokumendid (kolmandate isikute arved, Korteriühistu maksekorraldused ja raamatupidamise andmed) Korteriühistu poolt viiviste tasumise kohta ajavahemikus alates 01.07.2011.a. kuni 31.12.2015.a. Hageja esitas hagis nõude välja mõista Kostjalt võlgnevuse s.h. ajavahemiku eest 01.07.2011 kuni 31.12.2012.a., mis vastavalt Hageja Seletusele on järgmine: 5(23)

Kuna kostja on korteriühistu MADISE liige, siis tal lasub kohustus tasuda majanduslikud- ja kommunaalkulud ning korteriühistu põhikirjaga ettenähtud ulatuses ja tähtajal. Kostja, kui korteriühistu liige, on kohustatud täitma korteriühistu üldkoosolekute otsuseid. Vastavalt KÜS §13 lg 3 korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja märgib, et kostja ei ole kordagi vaidlustanud korteriühistu otsust. Üldkoosolekute otsused, mis kehtestavad majandamiskulude tariifid, ei ole vaidlustatud ja on kehtivad. Kõik maja teenindamisega seotud otsused võetakse vastu korteriühistu üldkoosolekutel. Kõikidel korteriühistu liikmetel on õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust ja nõuda üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamist. Kuna kostja ei ole kasutanud oma õigust, s.t ta on nõus korteriühistu üldkoosolekutel vastuvõetud otsustega. Üldkoosoleku otsused on kohustuslikud kõikide korteriühistu liikmete jaoks. Kõik korteriühistu liikmed maksavad kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Kui korteriühistu liikmel on arvestuste kohta küsimusi, siis ta võib pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Kostja poolt ei ole korteriühistu juhatusele mingeid avaldusi, vastuväiteid ega pretensioone laekunud. Korteriomandiseadus (KOS) §13 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad kaasomandi majandamise kulutused. Vastavalt Korteriühistuseadus (KÜS) § 15 lg 1 eluruumi omanik peab tasuma nii majanduskulude eest, kui ka veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, ja soojusvarustuse jaoks vajaliku soojusenergia eest. Kostja on jätnud oma kohustused täitmata ja tema põhivõlgnevus moodustab alates 01.07.2011.a. kuni 31.12.2015.a. seisuga 6 254.76 eurot: korter nr. XXX 3 367.35 eurot korter nr. XXX 2 887.41 eurot Vastavalt Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ja KÜ MADISE põhikirjale (p.4.2.i) on kostjale arvestatud viivis suurusega 0,07 % tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise suurus moodustab alates 01.08.2011.a. kuni 31.12.2015.a. seisuga 3 262.32 eurot: korter nr. XXX 1 679.37 eurot korter nr. XXX 1 582.95 eurot Lõppkokkuvõttes võlgnevuse kogusumma moodustab 9 517.08 eurot (6 254.76 eurot + 3 262.32 eurot) Hageja lisab hagiavalduse tekstile põhivõlgnevuse detailse arvestuse, samuti viivise detailse arvestuse 01. juuli 2011.a. kuni 31. detsembri 2015.a. eest. Hageja eraldi märgib, et Viru Maakohus oma 16. märtsi 2016.a. määrusega võttis menetlusse hageja poolt 11. märtsil 2016.a. hagi koos lisadega. Hagimaterjalid olid saadetud kostjale. Hageja lisas hagile Viru Maakohtu 28.03.2012.a. otsuse tsiviilasjas nr. 2-10-17389 eesmärgiga tõendada, et kostja ka varem ei ole täitnud korteriühistu ees oma kohustusi, samuti sellest otsusest nähtub, et kostjalt oli kohtu poolt välja mõistetud võlgnevus korteriühistu ees seisuga 01. juuli 2011.a. (nimetatud otsuse lk 2). Seega käesolevas tsiviilasjas nr 2-16-2834 arutatakse nõuet kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks alates 01. juulist 2011.a. 7(23)

31.detsembri 2015.a. eest. Kostja palub kohaldada hageja nõude osas aegumist, viidates seejuures TsÜS § 146 lg 1. Nimetatud õigusesätte kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja leiab, et antud juhul on aset leidnud oma kohustuste tahtlik rikkumine kostja (kohustatud isiku) poolt - kostja teab ja teadis, et tal lasub talle kuuluva korteriomanditega seotud majandamiskulude tasumise kohustus. Kuid ta ei täida oma kohustusi (Viru Maakohus osundas sellele oma 28.03.2012.a. otsuses tsiviilasjas nr. 2-10-17389). Vastavalt TsÜS § 146 lg 4 käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, et hageja nõuete aegumistähtaeg antud juhul moodustab kümme aastat, kuna kostja tahtlikult rikkus oma kohustusi. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes TsÜS § 146 lg 4, hageja palub jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ja kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks rahuldamata. Hageja lisas täiendavad tõendid. Hageja leiab, et hagi on põhjendatud, toimiku materjalides on olemas hageja nõuete tõendid. Seetõttu hageja toetab oma nõudeid ja palub kohut hagi rahuldada täielikult, ning menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA 17. OKTOOBRI 2016 ARVAMUS (I kd, tl 175-177) Kostja esitas 30.06.2016 arvamuses tõenditena järgmised Korteriühistu 15.07.2015, 4.10.2014, 30.11.2013, 3.10.2012 ja 20.07.2011 protokollid (edaspidi Protokollid). Hageja väidab, et need protokollid tõendavad Kostja võlgnevust. Seega Protokollid on oluline tõend. Kostja (arvamuses on ekslikult märgitud Hageja) leiab, et Hageja poolt esitatud Protokollid ei tõenda Kostja võlgnevust. Protokolli lahutamatuks osaks on: protokoll, registreerimisleht, volikirjad, kutse, lisad. Hageja jättis esitamata protokollide olulised osad – volikirjad ja kutsed üldkoosolekutele. Üldkoosolekute osalejate volikirjad on oluline protokolli osa, kuna tõendab isiku õiguse osaleda üldkoosolekul. Üldkoosoleku kutse on oluline protokolli osa, kuna tõendab, et üldkoosolek oli kutsutut kokku. Kostja leiab, et kuna Protokollides on puudu volikirjad ja kutsed, siis sellised dokumendid on olulisel määral puudulikud ja need Protokollid ei tõenda, et üldkoosolekud olid kutsutud kokku, et üldkoosolekutel osalesid isikud, kellel oli selleks õigus ja vastav korteriühistu liikmete volitus. Seega Protokollidega ei ole tõendatud, et üldkoosoleku otsused on tehtud seaduslikult, korteriühistu liikmete poolt ja seega, et otsused kehtivad. Vastavalt esitatud Protokollidele üldkoosolekutel korteriühistu liikmete nimel osalesid isikud, kes ei olnud korteriomandi omanikud ja seega nendel pidid olema volikirjad. Näiteks, 15.07.2015 üldkoosolekul üks ja sama isik esindas XXX, ktd XXX ja krt XXX ja XXX, XXX ja XXX allkirja pani isik, kes ei ole korteriomandi omanik jne. Samasugune olukord on ka teistes üldkoosoleku protokollides. Üldkoosoleku kutsed tõendavad, et üldkoosolekud oli kokku kutsutud. Kuna kutsed ei ole esitatud, siis ei ole tõendatud ka asjaolu, et üldkoosolekud olid kokku kutsutud. See aga tähendab, et ei ole tõendatud, et üldkoosoleku otsused kehtivad. 8(23)

Hageja ei ole Kostja taotlusele reageerinud ja ei ole esitatud üldkoosolekute osalejate volikirju ja Korteriühistu kutseid üldkoosolekutele. Seega Hageja ei ole esitanud tõendeid ja ei ole tõendanud, et Korteriühistu 15.07.2015.a., 04.10.2014.a., 30.011.2013.a., 03.10.2012.a., 20.07.2011.a. üldkoosolekud olid kokku kutsutud, et seal osalesid korteriühistu liikmed või nende poolt volitatud isikud ja seega, et üldkoosoleku otsused kehtivad. On ebaõige Hageja väide, et alates 10.01.2003.a. Korteriühistu Madise teostab ainult elumaja I.Grafovi 6, Narva haldamist ja majandamist. Vastavalt Korteriühistu põhikirja punktile 1.3 korteriühistu on moodustatud elamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 majandmaiseks. Seega Korteriühistu teostab kahe elamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 majandamist ja korteriühistu liikmeteks on kahe elamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 korteriomanikud. On ebaõige Hageja väide, et ei ole põhjendatud Kostja taotlus Hageja nõude aegumise kohaldamiseks. Hageja on seisukohal, et vastavalt TsÜS § 146 lg 4 tema nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kuna rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja leiab, et Hageja (arvamuses on ekslikult märgitud Kostja) seisukoht on ebaõige. Kostja leiab, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Hageja ei ole toonud teisi asjaolusid ja tõendeid. On väär Hageja väide, et Kostja pahauskne tahtlus tuleneb Viru Maakohtu 28.03.2012.a. otsusest tsiviilasjas nr 2-10-17389 ja tõendiks on Viru Maakohtu 28.03.2012.a. otsus tsiviilasjas nr. 2-1017389, mis on esitatud hagi lisana. Tsiviilasi oli algatatud Korteriühistu hagiavalduse alusel, mis oli esitatud kohtule 15.04.2010.a. Seega Korteriühistu nõude aluseks oli väidetav Kostja võlgnevus seisuga 15.04.2010.a. Hageja aga esitas hagiavalduse nõude alates 01.07.2011.a. Seega hagi nõude kuidagi ei ole seotud ts.asjaga tsiviilasjas nr 2-10-17389 ja seega on asjakohatud asjaolud esitatud tsiviilasjas nr 2-10-17389. Seoses sellega Kostja palub kohut jätta arvestamata Hageja seletused, mis on seotud tsiviilasjaga nr 2-10-17389. Kostja leiab, et Hageja ise tekitas olukorda, mille tulemusena Kostja ei tasunud arveid. Selle põhjuseks on asjaolu, et arved, mis olid esitatud Kostjale Hageja poolt on ebaõiged, on suurem, kui pidid olema tegelikkuses, arvetes esitatud summad ja nende arvestus ei olnud põhjendatud. Seoses Hageja poolt ebaõigete arvete esitamisega Kostja oligi sunnitud neid mitte tasuma, kuna temal puudus selgus arvetes esitatud summade kohta. Kostja esitab tõendina kaks 2012.a. ja 2013.a. arvet, mis tõendavad, et Hageja arvetes on esitanud ebaõiged nõuded. Hageja esitas tõendina Korteriühistu Protokollid koos iga-aastase majandustegevuse kavaga. Majandustegevuse kavas on märgitud tuleviku oletatavad kulud. Majanduskavades on märgitud summaarsed kulud kahe elamu Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 majandmaiseks. KÜS § 151 kohaselt Kostja on kohustatud tasuma ainult elamu Grafovi 6 majanduskulud. Seega selline Hageja kulude arvestus on ebaõige ja Kostja võib keelduda maksete maksmisest tehtud sellise arvestuse alusel kahe elamu peale. Täiendavalt majandustegevuse kavas on arvestuse aluseks võetud elamu Grafovi 6 ebaõige üldpinna arv. Kavas on kirjutatud 1597.4 m2, tegelikkuses aga vastavalt registrile üldpind on 1662.7 m2. On ebaõige Hageja seisukoht, et tema poolt esitatud Kostja väidetavas võlgnevuse arvestuses on esitatud viiviste detailne arvestus ja selles on arvestatud ja põhjendatud põhivõlgnevus. Hageja esitas nendes lisades tabeli, kus viiviste summa on toodut summade alusel. Kuid Hageja ei ole toonud kuidas toimub viivist arvestuse käik iga arve kohta ja seoses sellega ei ole võimalik jälgida viiviste arvestust ja kontrollida, kas viiviste arvestus on õige. Hageja ei ole esitanud 9(23)

arvestusi ja põhjendusi ka põhinõudes esitatud majanduskulude kindlakstegemise kohta et neid saaks kontrollida. Kuna Hageja ei ole esitanud sellist viiviste ja põhinõude arvestust, kus oleks jälgitav ja kontrollitav viiviste ja põhinõude arvestuse käik, siis Kostja arvamusel puudub alus Hageja viiviste ja põhinõude rahuldamiseks. On ebaõige Hageja seisukoht, et Protokollid tõendavad Korteriühistu majandamiskulusid ja tariifid. Hageja esitas Korteriühistu 15.07.2015.a., 04.10.2014.a., 30.11.2013.a., 03.10.2012.a., 20.07.2011.a. üldkoosolekute protokollid (Protokollid) ja väidab, et need Protokollid tõendavad majanduskulude suurust ja tariifid, mida Kostja on kohustatud maksma. Kostja leiab, et Hageja väide on väär. Protokollide juurde on lisatud majanduskavad, milles on kirjutatud tulevikus oletatavad kulud. Kostja leiab, et tulevikus oletatavad kulud ei tõendada Kostja kohustust neid maksma, kuna tuleviku oletatavatest kuludest ei ole võimalik kindlaks teha makse suurust, mida Kostja on kohustatud tegelikkuses maksma. Teisi andmeid kavades ei ole. Kostja leiab, et KÜS kohaselt Kostja võib keelduda maksete maksmisest, mis ei ole põhjendatud ja seotud majandamiskuludega. Eeltoodust tulenevalt Kostja palub kohaldada aegumist Hageja nõude suhtes ajavahemiku 01.07.2011 kuni 31.12.2012.a. eest summas 2 239,72 eur ja teha vaheotsus aegumise kohaldamise kohta. KOSTJA 21. NOVEMBRI 2016 SEISUKOHT (II kd, tl 90-94) Vastavalt põhikirjale Korteriühistu majandab kaht korterelamut - I.Grafovi tn 6 ja Bastrakovi 3 Narvas. Korteriühistu põhikirja p. 8.2 kohaselt korteriühistu juhatus on kohustatud pidama arvestust tulude ja kulude kohta iga elumaja osas eraldi, milline kuulub antud korteriühistusse. Kostja on kohustatud maksma Korteriühistu majanduskulude eest, mis on seotud ainult korterelamuga I.Grafovi tn 6, Narva, kus asuvad tema korteriomandid XXX. Põhikirja punktist 8.2 tuleneb, et Korteriühistule peab olema esitatud majanduskava ja majandusaasta aruande ja majanduskava iga korterelamu kohta eraldi. Selline seisukoht tuleneb, ka KÜS § 15 lõikest 1, § 151, § 13 lõikest 4. Korteriühistu põhikirja p 6.10 kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poolte korteriühistu liikmetest või nende esindajatest. Korteriühistus on 89 liiget, seega üldkoosoleku kvoorum on 45 liiget. Korteriühistu põhikirja p 6.10 kohaselt, kui koosolekule ei ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline siis, kui sellel viibib vähemalt 20% liiget. Seega kordusüldkoosoleku kvoorum on 18 liiget (89 liiget x 0.20). Korteriühistu põhikirja p 6.8 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumist tuleb ühistu liikmete teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Teade üldkoosoleku läbiviimise kohta 10(23)

riputatakse üles maja koridoride informatsioonitahvlitele. Teadaandes peab olema ära märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord. Hageja ei ole tõendanud, et Korteriühistu kutsed üldkoosolekutele olid Korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Korteriühistu ei ole riputanud Üldkoosolekute kutseid trepikodade informatsioonitahvlitele. Kostja on seisukohal, et Hageja väide, et Üldkoosolekute kutsed riputati informatsioonitahvlitele igasse trepikotta ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. See tuleneb asjaolust, et korterelamu I.Grafovi tn 6 ja Bastrakovi 3 trepikodades ei ole olemas informatsioonitahvleid. Seega Korteriühistul puudus võimalus täita põhikirja p. 6.8. nõuet üldkoosoleku kutse trepikodade informatsioonitahvlitele riputamise kohta. Isegi kui oletada, et kutsed oleksid riputatud informatsioonitahvlitele, ka siis ei ole tõendatud asjaolu, et kutsed olid riputatud õigeaegselt, s.t. vähemalt 7 päeva ette. Korteriühistu Üldkoosolekute kokkukutsumise teateid ei ole Korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Riigikohtu selgituste kohaselt (otsus nr 3-2-1-157-10), et äriühingu organi otsus on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 67 lg 1 mõttes, mis kujuneb organi liikmete (aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku puhul aktsionäride) erinevate tahteavalduste kogumist ja mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Tahteavalduse teatavaks tegemine toimub vastavalt TsÜS-le. Riigikohtu selgituste kohaselt (otsus nr 3-2-1-123-07) kutse üldkoosolekule on tahteavaldus, mis peab olema isikutele, kellele see tahteavaldus (kutse) on suunatud, teatavaks tehtud. Riigikohus käesolevas asjas selgitas, et tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega ja TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Tahteavalduse kättetoimetamise viis võib olla erinev, kuid kõikide viiside puhul on oluline, et oleks tagatud, et tahteavaldus on kätte saadud. MTÜS lg 2 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras. Ei ole võimalik täita Korteriühistu põhikirja p.6.8 nõuet üldkoosoleku kokkukutsumise teatamise kohta, kuna korterelamu I.Grafovi tn 6 ja Bastrakovi 3 trepikodades ei ole olemas informatsioonitahvleid, kuhu saaks kutseid riputata. Kuna Korteriühistu põhikirja p.6.8 nõuet ei ole võimalik täita, siis Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel on kohustatud lähtuma seadusest – TsÜS-ist. Seega Korteriühistu on kohustatud Üldkoosolekute kutsete liikmetele teatamisel lähtuma TsÜS §-st 69. TsÜS §-st 69 tulenevalt kannab tahteavalduse kättetoimetamise riski Korteriühistu (tahteavalduse saatja). Seega Korteriühistu kannab tahteavalduse kättetoimetamise riski ning vaidluse korral Korteriühistu peab tõendama, et kutsed üldkoosolekutele (tahteavaldused) olid Korteriühistu liikmed kättesaanud. Korteriühistu ei ole seda tõendanud ja seega peab lähtuma asjaolust et kutsed Üldkoosolekutele ei ole Korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Seda, et kutsed ei olnud Korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud tõendab ka asjaolu, et üldkoosolekutel osales ainult 10 - 22 liiget, s.h. volikirjadega.

Korteriühistu, Korteriühistu liikmed ja juhatus kõik asuvad ühes korterelamus ja sellest tulenevalt Korteriühistu oli kohustatud TsÜS §-st 69 tulenevalt toimetama kutsed Korteriühistu liikmetele kätte. Kostja leiab, et kuna kutsed Korteriühistu Üldkoosolekutele ei olnud Korteriühistu liikmete kätte toimetatud, siis Üldkoosolekute kokkukutsumisest ei ole Korteriühistu liikmetele teatatud. Sellega oli oluliselt rikutud Üldkoosolekute kokkukutsumise kord ja seoses sellega 2011.a., 2012.a., 2013.a., 2014.a., 2015.a. üldkoosolekute otsused on tühised. Täiendavad asjaolud, miks Korteriühistu 15.07.2015 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, otsused on tühised ja Hageja ei ole tõendanud Korteriühistu kulusid ja nõudeid Kostja vastu. Hageja esitas tõendina Korteriühistu 15.07.2015 üldkoosoleku protokolli. Vastavalt protokollile 15.07.2015 toimis esimene Korteriühistu üldkoosolek. Vastavalt registreerimislehele üldkoosolekul osales 16 liiget, mis ei vasta kvoorumi nõudele (45 liiget). Korteri XXX omanik üldkoosolekul ei osalenud ja tema eest pani allkirja S A, kellel puudus selleks volikiri. Seda tõendaval tema allkirjad 2013.a., 2014.a. üldkoosolekutel, kus S A oli volikiri. Korteri XXX ja XXX eest allkirjastas üks ja sama isik, kuigi volitust ei olnud. Peab arvestama ka seda, et korterite nr XXX ja XXX korteriomanike allkiri on teistsugune (2012.a. üldkoosolekute registreerimisleht) ja seega see allkiri ei ole korterite nr XXX, XXX omanike allkiri. Korteri XXX eest pani allkirja DX, kes ei ole korteriomanik ja kellel ei olnud volikirja. Seega, kuna puudus kvoorum, 15.07.2015 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja üldkoosoleku otsused on tühised. Vastavalt protokollile üldkoosolek ei ole teinud otsust kinnitada 2015.aasta majanduskava. Seega 2015.a. majanduskava ei ole kinnitatud. Seda tõendab ka asjaolu, et protokolli juurde on lisatud 2014.a. majanduskava (kava read on koostatud 2014.aasta jaoks). Hageja poolt esitatud majanduskavas korterelamu Grafovi 6 üldpind on ebaõige (1662.7 m2 asemel on arvestatud 1597.4 m2, ning majanduskava aluseks on arvestatud üldpind 3197.6 m2 mis ei vasta kahe korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 üldpinnale 3262,9 m2). Üldkoosolek ei ole kinnitanud korterelamu Grafovi 6 majanduskava. Seega Hageja ei ole tõendanud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud 15.07.2015 üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine ja seoses sellega üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Hageja väidab, et toimus veel üks 29.06.2015.a. üldkoosolek. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine. On oluline ka asjaolu, et Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku protokolli ja seega peab lähtuma asjaolust, et üldkoosolekut ei ole toimunud. 12(23)

Seega Hageja ei ole tõendanud, et 2015.a. Grafovi 6 majanduskava oli kinnitatud, ei ole tõendatud Korteriühistu kulusid, ei ole tõendatud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu 15.07.2015.a. üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja väidab, et Korteriühistu kinnitas 2015.a. majanduskava alates 15.07.2015.a. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 1 Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Seega isegi, kui oletada, et Korteriühistu üldkoosolek kinnitaks 2015.a.majanduskava, siis see otsus jõustuks ainult alates 15.07.2015 ja seega maksed kuni 15.07.2015 olid üldkoosoleku poolt kinnitamata ja Kostjal ei ole kohustust neid maksta kuni 15.07.2015.a. Täiendavad asjaolud, miks Korteriühistu 04.10.2014 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, otsused on tühised ja Hageja ei ole tõendanud Korteriühistu kulusid ja nõudeid Kostja vastu. Hageja esitas tõendina Korteriühistu 04.10.2014 üldkoosoleku protokolli. Vastavalt protokollile 04.10.2014 toimus esimene Korteriühistu üldkoosolek. Vastavalt registreerimislehele üldkoosolekul osales 23 liiget, mis ei vasta kvoorumi nõudele (45 liiget). Seega, kuna puudus kvoorum, 04.10.2014 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja poolt esitatud 2014.a. majanduskavas korterelamu Grafovi 6 üldpind on ebaõige (1662.7 m2 asemel on arvestatud 1597.4 m2, ning majanduskava aluseks on arvestatud üldpind 3197.6 m2 mis ei vasta korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 üldpinnale 3262,9 m2). Üldkoosolek ei ole kinnitanud korterelamu Grafovi 6 majanduskava. Seega Hageja ei ole tõendanud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud 04.10.2014 üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine ja seoses sellega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Hageja väidab, et toimus veel üks 18.09.2014.a. üldkoosolek. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine. On oluline ka asjaolu, et Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku protokolli ja seega peab lähtuma asjaolust, et üldkoosolekut ei ole toimunud. Seega Hageja ei ole tõendanud, et 2014.a. Grafovi 6 majanduskava oli kinnitatud, ei ole tõendatud Korteriühistu kulusid, ei ole tõendatud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu 04.10.2014.a. üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja väidab, et Korteriühistu kinnitas 2014.a. majanduskava alates 04.10.2014.a. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 1 Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. 13(23)

Seega isegi, kui oletada, et Korteriühistu üldkoosolek kinnitaks 2014.a. Grafovi 6 majanduskava, siis see otsus jõustuks ainult alates 04.10.2014.a. ja seega maksed kuni 04.10.2014.a.olid üldkoosoleku poolt kinnitamata ja Kostjal ei ole kohustust neid maksta. Täiendavad asjaolud, miks Korteriühistu 30.11.2013 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, otsused on tühised ja Hageja ei ole tõendanud Korteriühistu kulusid ja nõudeid Kostja vastu. Hageja esitas tõendina Korteriühistu 30.11.2013 üldkoosoleku protokolli. Vastavalt protokollile 30.11.2013 toimus esimene Korteriühistu üldkoosolek. Vastavalt registreerimislehele üldkoosolekul osales 15 liiget, mis ei vasta kvoorumi nõudele (45 liiget): korteri XXX allkiri ei vasta korteriomaniku allkirjale (03.10.2012 üldkoosoleku allkiri) korteri XXX eest pani allkirja D, kes ei ole korteriomandi omanik. korteri XXX allkiri, mis ei vasta korteriomaniku allkirjale (03.10.2012 üldkoosoleku volikiri). Seega, kuna puudus kvoorum, 30.11.2013 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja poolt esitatud 2013.a. majanduskavas korterelamu Grafovi 6 üldpind on ebaõige (1662.7 m2 asemel on arvestatud 1597.4 m2, ning majanduskava aluseks on arvestatud üldpind 3197.6 m2 mis ei vasta korterelamu Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 üldpinnale 3262,9 m2). Seega majanduskava ei tõenda Hageja nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud 30.11.2013 üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine ja seoses sellega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Hageja väidab, et toimus veel üks 14.11.2013.a. üldkoosolek. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine. On oluline ka asjaolu, et Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku protokolli ja seega peab lähtuma asjaolust, et üldkoosolekut ei ole toimunud. Seega Hageja ei ole tõendanud, et 2013.a. Grafovi 6 majanduskava oli kinnitatud, ei ole tõendatud Korteriühistu kulusid, ei ole tõendatud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu 14.11.2013.a. üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja väidab, et Korteriühistu kinnitas 2013.a. majanduskava alates 14.11.2013.a. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 1 Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Seega isegi, kui oletada, et Korteriühistu üldkoosolek kinnitaks 2013.a. Grafovi 6 majanduskava, siis see otsus jõustuks ainult alates 14.11.2013.a. ja seega maksed kuni 14.11.2013.a.olid üldkoosoleku poolt kinnitamata ja Kostjal ei ole kohustust neid maksta. Täiendavad asjaolud, miks Korteriühistu 03.10.2012 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, otsused on tühised ja Hageja ei ole tõendanud Korteriühistu kulusid ja nõudeid Kostja vastu.

Hageja esitas tõendina Korteriühistu 03.10.2012 üldkoosoleku protokolli. Vastavalt protokollile 03.10.2012 toimus esimene Korteriühistu üldkoosolek. Vastavalt registreerimislehele üldkoosolekul osales 22 liiget, mis ei vasta kvoorumi nõudele (45 liiget). Seega, kuna puudus kvoorum, 03.10.2012 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja poolt esitatud 2012.a. majanduskavas korterelamu Grafovi 6 üldpind on ebaõige (1662.7 m2 asemel on arvestatud 1597.4 m2, ning majanduskava aluseks on arvestatud üldpind 3197.6 m2 mis ei vasta korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 üldpinnale 3262,9 m2). Üldkoosolek ei ole kinnitanud korterelamu Grafovi 6 majanduskava. Seega Hageja ei ole tõendanud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud 03.10.2012 üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud maja koridoride informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine ja seoses sellega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Hageja väidab, et toimus veel üks 22.09.2012.a. üldkoosolek. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine. On oluline ka asjaolu, et Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku protokolli ja seega peab lähtuma asjaolust, et üldkoosolekut ei ole toimunud. Seega Hageja ei ole tõendanud, et 2012.a. Grafovi 6 majanduskava oli kinnitatud, ei ole tõendatud Korteriühistu kulusid, ei ole tõendatud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu 02.10.2012.a. üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja väidab, et Korteriühistu kinnitas 2012.a. majanduskava alates 02.10.2012.a. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 1 Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Seega isegi, kui oletada, et Korteriühistu üldkoosolek kinnitaks 2012.a.majanduskava, siis see otsus jõustuks ainult alates 02.10.2012.a. ja seega maksed kuni 02.10.2012.a.olid üldkoosoleku poolt kinnitamata ja Kostjal ei ole kohustust neid maksta.

Hageja poolt esitatud 2011.a. majanduskavas korterelamu Grafovi 6 üldpind on ebaõige (1662.7 m2 asemel on arvestatud 1628.2 m2, ning majanduskava aluseks on arvestatud üldpind 3276.8 m2, mis ei vasta korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 üldpinnale 3262,9 m2). Üldkoosolek ei ole kinnitanud korterelamu Grafovi 6 majanduskava. Seega Hageja ei ole tõendanud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud 20.07.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud maja koridoride informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine ja seoses sellega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja otsused on tühised. Hageja väidab, et toimus veel üks 11.07.2011.a. üldkoosolek. Kostja leiab, et Korteriühistu ei ole Korteriühistu liikmetele teatanud üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud korterelamute Grafovi 6 ja Bastrakovi 3 trepikodade informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine. On oluline ka asjaolu, et Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku protokolli ja seega peab lähtuma asjaolust, et üldkoosolekut ei ole toimunud. Seega Hageja ei ole tõendanud, et 2011.a. Grafovi 6 majanduskava oli kinnitatud, ei ole tõendatud Korteriühistu kulusid, ei ole tõendatud nõudeid Kostja vastu. Kostja leiab, et Korteriühistu 20.07.2011.a. üldkoosoleku otsused on tühised. Hageja väidab, et Korteriühistu kinnitas 2011.a. majanduskava alates 20.07.2011.a. Vastavalt KÜS § 13 lõikele 1 Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Seega isegi, kui oletada, et Korteriühistu üldkoosolek kinnitaks 2011.a.majanduskava, siis see otsus jõustuks ainult alates 20.07.2011.a. ja seega maksed kuni 20.07.2011.a.olid üldkoosoleku poolt kinnitamata ja Kostjal ei ole kohustust neid maksta. HAGEJA ARVAMUS (II kd, tl 99-100) Iga korteriühistu liige peab tasuma korteriühistule majandamiskulud igakuiste maksetena. Majandamiskulud arvestab hageja lähtudes KORTERIÜHISTU MADISE liikmete üldkoosoleku otsustest. Üldkoosolek kinnitab iga-aastaselt majandamiskulude tariifi korteriomandi reaalosa l m2 eest. Kuna kostja on korteriühistu MADISE liige, siis tal lasub kohustus tasuda majanduslikud- ja kommunaalkulud ning korteriühistu põhikirjaga ettenähtud ulatuses ja tähtajal. Kostja, kui korteriühistu liige, on kohustatud täitma korteriühistu üldkoosolekute otsuseid. Hageja märgib veelkord, et kostja ei ole täitnud oma korteriomandite omaniku, samuti korteriühistu liikme kohustusi - ei maksa majandamis- ja kommunaalkulusid. Kostja seisukoht: „kuna ta ei ole nõus korteriühistu üldkoosolekute otsustega ja samuti nimetatud koosolekute kokkukutsumise korraga, siis seetõttu tal ei lasu majandamis-ja kommunaalkulude tasumise kohustust“ on EKSLIK. Vastavalt KÜS § 13 lg 3 korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

31.detsembri 2015. a eest. Kostja palub kohaldada hageja nõude osas aegumist, viidates seejuures TsÜS § 146 lg 1. Nimetatud õigusesätte kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja leiab, et antud juhul on aset leidnud oma kohustuste tahtlik rikkumine kostja (kohustatud isiku) poolt - kostja teab ja teadis, et tal lasub talle kuuluva korteriomanditega seotud majandamiskulude tasumise kohustus. Kuid ta ei täida oma kohustusi (Viru Maakohus osundas sellele oma 28.03.2012. a otsuses tsiviilasjas nr 2-10-17389). Vastavalt TsÜS § 146 lg 4 käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, et hageja nõuete aegumistähtaeg antud juhul moodustab kümme aastat, kuna kostja tahtlikult rikkus oma kohustusi. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et osad hageja nõuded on aegunud. Hageja nõuab kostjalt kohtule 11. märtsil 2016 esitatud hagis, mis võeti Viru Maakohtu menetlusse 16. märtsi 2016 määrusega, välja mõista kahe korteriomandiga seotud võlgnevuse ajavahemiku 01. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 eest kokku summas 6 254,76 eurot ja viivise kokku summas 3 262,32 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid tuleb korteriühistu majandamisest lähtuvalt käsitada tehingulise suhtena. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg-le 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga ükski kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Majandamis- ja kommunaalteenuste arvete alusel tekivad korduvad kohustused ning nendest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nad muutusid sissenõutavaks. Lähtudes TsÜS § 154 lg-st 1 algas 2011. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2012, 2012. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2013, 2013. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2014, 2014. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste 18(23)

aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2015 ja 2015. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2016. Hagi, mis on võetud menetlusse, esitati kohtule 11. märtsil 2016. Arvestades seadusest tulenevat kolmeaastast hagi aegumise tähtaega, on hagi esitamise ajaks aegunud 2011. aasta ja 2012. aasta majandamis -ja kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded. Koos hageja põhikohustustest tulenevate nõuetega on aegunud TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded. Vastavalt hageja poolt esitatud andmetele ajavahemikul 01. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 ehk seisuga 01.01.2013 (I kd, tl 45) kostja põhivõlgnevus seoses korteriomandiga XXXoli 876,48 € ja viivis 134,36 €. Kostja põhivõlgnevus seoses korteriomandiga XXX oli 946,42 € ja viivis 282,46 € seisuga 01.01.2013 (I kd, tl 47). Seega on aegunud nõuded kokku 2 239,72 €, millest põhivõlgnevus kokku 1 822,42 € ja viivis kokku 416,82 €. Kohus leiab alusetuks hageja vastuväide, et kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning seetõttu on nõude aegumistähtaeg 10 aastat TsÜS § 146 lg 4 alusel. TsÜS § 146 lg-st 4 tulenevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus märgib, et ainuüksi kohustuse mittetäitmine (ka tahtlikult) ei ole TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Riigikohus on leidnud (vt Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11), et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav. Eelkõige peab kohustatud isik rikkuma tahtlikult kohustust sooviga tuua sellega kaasa mõni õigusvastane tagajärg, milleks ei ole piisav oma kohustuse täitmata jätmise tahe (vrd Riigikohtu 17. märtsi 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 14). Selline rikkumine peab olema heade kommete vastane (Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11, ja 3. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 33 esimene lõik) ning suunatud võlausaldaja kahjustamisele (Riigikohtu 19. detsembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 41 esimene lõik). Praeguses asjas ei ole hageja esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevuse või tegevusetusega. Ainuüksi asjaolu, et kostja on tahtlikult jätnud esitatud arved kinni maksmata ning et eelnevalt mõisteti juba võlgnevus temalt välja kohtuotsuse alusel, ei anna alust järeldada, et tegemist on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses. Seega ei saa asjas kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata aegumise tõttu ajavahemikul 01. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 nõude osas kokku summas 2 239,72 €. Alljärgnevalt annab kohus hinnangu kostja vastuväitele hageja liikmete üldkoosolekute otsuste tühisuse kohta Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja liikmete 15.07.2015.a., 04.10.2014.a., 30.11.2013.a., 03.10.2012.a., 20.07.2011.a. üldkoosolekute otsused, millega otsustati liikmetele osundatavate teenuste tariifide suurust ja võeti vastu majandusaasta kavasid, on tühised või mitte.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kostja viitab hageja liikmete üldkoosolekute otsuste tühisuse aluste osas sellele, et korteriühistu üldkoosolekute kokkukutsumise teateid ei ole korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud. Korteriühistu põhikirja p 6.8 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumist tuleb ühistu liikmete teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Teade üldkoosoleku läbiviimise kohta riputatakse üles maja koridoride informatsioonitahvlitele. Teadaandes peab olema ära märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord. Kostja leiab, et hageja ei ole korteriühistu liikmetele teatanud üldkoosolekute kokkukutsumisest vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist ja teade üldkoosoleku läbiviimise kohta ei olnud ülespandud maja koridoride informatsioonitahvlitele, kuna neid ei ole. See on oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkumine ja seoses sellega üldkoosolekud ei olnud otsustusvõimelised ja otsused on tühised. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Hageja on esitanud kostja poolt nimetatud üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtedega (I kd, tl 132-133 pöördel, 134 pöördel-135 pöördel, 136 pöördel-137 pöördel, 138 pöördel-140, 141-142 pöördel; II kd, tl 13, 13 pöördel, 15 pöördel, 17, 20, 21 pöördel, 22 pöördel, 23 pöördel, 24, 27, 27 pöördel, 29 pöördel, 31, 31 pöördel, 34, 36 pöördel, 38, 38 pöördel), üldkoosolekute kokkukutsumise juhatuse otsused (II kd, tl 6, 14, 21, 28, 35), volikirjad (II kd, tl 10-12, 17 pöördel-19, 24 pöördel-26 pöördel, 28, 32-33 pöördel), kuulutused üldkoosolekute kokkukutsumisest (II kd, tl 62-71 pöördel, 78, 79) ning KÜ MADISE majandustegevuse 2011-2015. aastate kavad (I kd, tl 131, 134, 136, 138, 140 pöördel; II kd, tl-d 72-77). Kohus on tuvastanud, et 15. juuli 2015 üldkoosoleku kokkukutsumine oli otsustatud hageja juhatuse 29. juuni 2015 koosolekul (II kd, tl 6), oli tehtud ka kuulutus (II kd, tl 62), seega juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani on vahe 15 päeva.

20. juuli 2011 üldkoosoleku kokkukutsumine oli otsustatud hageja juhatuse 11. juuli 2011 koosolekul (II kd, tl 35) oli tehtud ka kuulutus (II kd, tl 66), seega juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani on vahe 8 päeva. Hageja väidete kohaselt olid kõik kuulutused riputatud hageja põhikirjaga ettenähtud korras. Kui kostja väidab, et kuulutused ei olnud riputatud hageja põhikirjaga ettenähtud korras ja ajas ehk et ei olnud hageja liikmed üldkoosoleku toimumisest nõuetekohaselt teatatud, pidi kostja oma väidete kohta tõendeid esitama. Kostja väited jäid paljasõnalisteks. Kohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et otsustades üldkoosoleku toimumise aja ja koha venitab juhatus selle kohta info edastamisega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja väited hageja liikmete üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta on alusetud ning kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hageja liikmete 20. juuli 2011, 3. oktoobri 2012, 30. novembri 2013 või 4. oktoobri 2014 üldkoosolekutel vastu võetud otsused, millega otsustati kinnitada majandusaasta kavad, oleksid tühised. Kohus ei tuvastanud, et oleks rikutud hageja liikmete nimetatud üldkoosolekute kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid MTÜS § 241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Kostja väited, et koosolekutest osa võtnud liikmete arv ei vasta kvoorumi nõudele, ei ole aluseks nendel vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsusete vastuolu tõttu MTÜS § 24 sätetega võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul oli otsuse tegemise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kuna kostja soovib tuvastada hageja üldkoosolekute vaidlusaluste otsuste tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu üldkoosolekute vaidlusaluste otsuste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõuete põhjendatust ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on XXX ja XXX asuvate korteriomandite omanik (I kd, tl 6 pöördel-7, 17-17 pöördel, 64, 65), et hageja teostab Grafovi 6, Narva linn elumaja haldamist ja majandamist, on seega kostja hageja liikmeks. Samuti puudub vaidlus, et kostja ei tasu hagejale majandamis- ja kommunaalkulud. Hageja arvutuste kohaselt on ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2015 kostja põhivõlg kokku kahe korteriomandi eest 4 432,34 € ja viivis kokku 2 845,50 €. Kostja leiab, et hageja ei tõendanud nõuete suuruse põhjendatust. Kuna kostja on esitanud nõudele vastuväited, peab hageja tõendama nõude suurust ja selle arvestuse käiku. Oma nõuete suuruse tõendamiseks on hageja esitanud õiendid võla suuruse kohta (I kd, tl 62, 63), hageja poolt koostatud tõendid (I kd, tl 45-46 ja 47-48) ja kostjale väljastatud arved (I kd, tld 9-11 pöördel, 14 pööedel-17). Kohus nõustub kostjaga, et arve esitamine ja hageja poolt koostatud tõend võla suuruse kohta ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1 tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole 21(23)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega on tehtud hageja kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 alusel kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Mõlemad pooled esitasid menetluskulude nimekirjad ja palusid menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kuna hageja menetluskulud on jäetud tema enda kanda, ei ole hagejale hüvitatavaid kulusid. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. 22(23)

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

KORTERIÜHISTU

MADISE

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOSTJA VASTUVÄITED

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

KOHTU SELGITUSED JA KOMPROMISSI ETTEPANEK

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

MENETLUSKULUD