Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 25. september 2018, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-18-12187

Tsiviilasi

Lindorff Eesti Aktsiaseltsi hagi Jaanis Kopli vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind

8 762,25 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Lindorff Eesti Aktsiaselts (rg-kood 10231048, asukoht Sakala tn 10/Kentmanni 4, Tallinn, 10141 Harju maakond), esindaja Gregori Palm (asukoht sama, e-post [email protected]). Kostja Jaanis Koppel (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, hagiavaldusel märgitud elukoht xxxxxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Välja mõista Jaanis Koppelilt võlgnevus 7 367 eurot ja lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõudelt 5 853,84 eurot alates 16.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni Lindorff Eesti Aktsiaseltsi kasuks. Menetluskulud jätta Jaanis Koppeli kanda. Välja mõista Jaanis Koppelilt riigilõiv 500 eurot Lindorff Eesti Aktsiaseltsi kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Jaanis Koppel võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 7 367 eurot, millest tasumata põhivõlgnevus summas 5853,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 939,10 eurot, enne lepingu ülesütlemist tasumata intressid summas 524,06 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised 0,065% päevas põhinõudelt 5 853,84 eurot alates 16.08.2018 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud vastavalt hageja esitatud nimekirjale ning välja mõista kostjalt hageja poolt kantud menetluskulu, milleks on hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 500 eurot. Kostja seisukoht Kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama, mida kostja teinud ei ole. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 29.08.2018. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab piirid, mis ulatuses võib sissenõudja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist tarbijalt. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib sissenõudja nõuda kogusummas kuni 50 euro sissenõudmiskulude hüvitamist tarbijalt juhul kui nõue on üle 1 000 euro. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.