OSAÜHINGU BEST IDEA hagi Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 05.06.2018 määrus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
OSAÜHINGU BEST IDEA määruskaebus Hageja: OSAÜHING BEST IDEA (registrikood 10955220), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja: Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis, registrikood 12512159), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Prükk Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018 määrus osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 2), tühistati 14.07.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja määrati edastada määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3 ja 5) ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda ja hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek tühistamata.
2.OSAÜHINGU BEST IDEA määruskaebus rahuldada.
3.Harju Maakohtu 05.06.2018 määruse resolutsiooni terviklik sõnastus: 3.1 Jätta OSAÜHINGU BEST IDEA hagi Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks läbi vaatamata seoses kostja pankroti välja kuulutamisega. 3.2 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 3.3 Jätta kehtima Harju Maakohtu 14.07.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras seada hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 1 106 034 eurot kostjale kuuluvale 6682/40945 suurusele mõttelisele osale kinnisajast (registriosa nr 198001) aadressiga Harjumaa, 1(4)
Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Kohila tn 2a / Pärnu mnt 139a. 3.4 Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2016 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel kinnistu (registriosa nr 198001) enampakkumisel saadud müügihinnast AS LHV Pank nõude täitmisest alles jääva summa üleandmise kostjale ja raha hoiustati kohtutäituri ametialasel arvelduskontol kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
4.Keelduda määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
5.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis) kanda. Menetluskulud hüvitamisele ei kuulu, kuna hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1-3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse resolutsiooni p 4 peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.OSAÜHING BEST IDEA (hageja) esitas 12.07.2016 hagi Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis, kostja) vastu võla ja viivise välja mõistmiseks. Maakohus tagas hagi 14.07.2016 määrusega, millega seadis kostjale kuuluvale 6682/40945 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast (registriosa nr 198001) hüpoteegi hageja kasuks summas 1 106 034 eurot. 07.11.2016 määrusega keelas maakohus kohtutäituril nimetatud kinnistu enampakkumisel saadud müügihinnast AS LHV Pank nõude täitmisest alles jääva summa kostjale üleandmise.
2.14.02.2018 kuulutati välja kostja pankrot. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis 05.06.2018 määrusega hagi läbi vaatamata, tühistas 14.07.2016 ja 07.11.2016 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud ning jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Määruskaebus ja selle põhjendused
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja tühistas hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale 6682/40945 suurusele mõttelisele osale kinnisasjast (registriosa nr 198001) hageja kasuks seatud hüpoteegi summas 1 106 034 eurot ning palus teha
2(4)
uue määruse, millega jätta hagi tagamise abinõu püsima ja menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.
6.Maakohus eksis, kui tühistas hagi tagamise abinõuna seatud kohtuliku hüpoteegi. Hageja esitas 03.11.2016 pankrotiavalduse kostja pankroti välja kuulutamiseks, paludes hagi tagamise abinõuna seatud hüpoteegi püsimajäämist. Pankrotimenetluses hagi tagamise abinõu ei tühistatud. Hagi tagamise abinõud ei pea hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmisel automaatselt TsMS § 386 lg 4 alusel tühistama. Kui paralleelselt hagimenetlusega on toimunud pankrotimenetlus ja enne hagimenetluses lahendi tegemist on kostja pankrot välja kuulutatud, peab hagi tagamise korras kinnistusraamatusse hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek jääma püsima. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohtuliku hüpoteegi kustutada alles seejärel, kui nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata.
7.Tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna hagi läbi vaatamata jätmine oli tingitud kostja püsivast maksejõuetusest, mida hageja ei saanud kuidagi mõjutada. Alternatiivselt oli hageja nõus menetluskulude jätmisega poolte endi kanda. Saades teada kostja võlgnevusest AS LHV Pank ees ja täitemenetlusest, mille raames müüdi kostja ainukest vara, ei olnud hagejal oma õiguste kaitseks muud valikut, kui esitada pankrotiavaldus. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Määruse põhjendused
10.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi edasikaevatud osas tühistada.
11.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, milles maakohus jagas menetluskulud ja tühistas hagi tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi.
12.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmisel ei pea kohus tühistama enne pankroti väljakuulutamist võlgniku kinnisasjale hagi tagamise korras seatud kohtulikku hüpoteeki, vaid see jääb tagama võlausaldaja nõude rahuldamist pankrotimenetluses.
13.Kohtuliku hüpoteegi võib hagi tagamiseks kohus seada kostja kinnisasjale TsMS § 378 lg 1 p 1 ja AÕS § 363 lg 1 alusel. Kohtuliku hüpoteegiga on AÕS § 363 lg 2 järgi tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtulik hüpoteek annab hagi tagamist taotlenud isikule TsMS § 388 lg 1 järgi asja koormavate teiste õiguste suhtes üldiselt samasugused õigused nagu hüpoteek hüpoteegipidajale. Sama tuleneb AÕS §-st 364. Kohtulik hüpoteek annab hüpoteegipidajale ka pankrotimenetluses põhimõtteliselt samasugused õigused nagu n.ö tavaline hüpoteek (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 17).
3(4)
14.Kohus tühistab hagi tagamise TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Hagi tagamise tühistamise korral omandab kohtuliku hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 esimese lause järgi kinnisasja omanik ja tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek TsMS § 388 lg 6 teise lause järgi hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust. Eelnevast järeldub esmapilgul, et kohus peaks hagi läbi vaatamata jätmisel hagi tagamise vältimatult tühistama. Selliselt omaks kohtulik hüpoteek tagatisena kostja pankrotimenetluses tähendust üksnes juhul, kui hagi on juba maakohtus rahuldatud. Riigikohtu arvates kitsendaks selline tagajärg ebaõiglaselt kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate õigusi, kes on esitanud võlgniku vastu kohtusse hagi ning kelle puhul on hagi menetlemine veninud kostja või kohtu tõttu (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 19). Seadusandja ei ole soovinud kohtuliku hüpoteegiga tagatud võlausaldajate huvisid pankroti väljakuulutamisega kahjustada. Seetõttu ei pea hagi läbi vaatamata jätmisega PankrS § 43 lg 2 alusel kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 20). Seega on maakohus ebaõigesti hagi läbi vaatamata jätmisel tühistanud hagi tagamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi.
15.Kuna maakohtu 14.07.2016 määrusega seatud kohtulikku hüpoteeki ei kustutata, siis puudub vajadus saata kohtumäärust Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ning maakohtu määruse resolutsiooni p 5 tuleb tühistada.
16.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus jättis ekslikult menetluskulud hageja kanda. Kui hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 järgi muul seaduses nimetatud juhul, peab kohus hindama, kas hageja vastutab hagi läbi vaatamata jätmise eest ja kas ta sai enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Pankroti väljakuulutamine ja hagi PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmine on sellised asjaolud, mida hageja ei saa mõjutada (Riigikohtu 06.01.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 14). Asjaolu, et hageja esitas kostja suhtes pärast hagi tagamist pankrotiavalduse, selliseks järelduseks alust ei anna. Hageja selgituse kohaselt sai ta teada kostja maksejõuetusest 2016 sügisel, mil kostja ainukese kinnisvara osas AS LHV nõudel algatas kohtutäitur täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul hagejalt kostja menetluskulude välja mõistmine ebaõiglane ja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda.
17.Hageja esitas ringkonnakohtule uued tõendid kostja pankroti väljakuulutamise ja vastava avalduse menetlemise kohta. Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendite vastuvõtmiseks pole alust, kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega (TsMS § 238 lg 1 p 2). Elektrooniliselt esitatud tõendid eemaldatakse toimikust, kuid esitajale tagastamisele need ei kuulu.
18.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta seoses määruskaebuse rahuldamisega kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja ringkonnakohtu poolt määratud ajaks ei esitanud, mistõttu menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele ei kuulu ja menetluskulusid välja ei mõisteta. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.