OSAÜHINGU BEST IDEA avaldus Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. aprilli 2017 määrus pankroti väljakuulutamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: OSAÜHING BEST IDEA (registrikood 10955220), lepinguline esindaja Marko Pikani Puudutatud isik: Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (registrikood 12512159), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Katrin Prükk Pankrotihaldur Veli Kraavi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07. aprilli 2017 määrus Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ pankroti väljakuulutamise kohta ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
OSAÜHING BEST IDEA esitas 03.11.2016 Harju Maakohtule võlausaldajana avalduse Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta võlgniku kanda.
2.Avalduse kohaselt müüs võlausaldaja 10.10.2013 võlgnikule 6682/40945 suuruse mõttelise osa kinnistust Tallinnas, Kohila tn 2a / Pärnu mnt 139a. Lepingu kohaselt kohustus võlgnik tasuma kinnistu eest kokku 1 664 000 eurot (p 3.2), seejuures tuli ostuhinna teine osamakse 674 000 eurot tasuda hiljemalt 2 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest (p 3.4), s.o hiljemalt 10.10.2015. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud.
3.Võlausaldaja esitas 12.07.2016 hagi, milles palus võlgnikult välja mõista põhivõla 674 000 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 186 024 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise kuni põhinõude täitmiseni (tsiviilasi nr 2-16-10717). Maakohus seadis 14.07.2016 määrusega hagi tagamise korras võlausaldaja kasuks vaidlusalusele kinnistule kohtuliku hüpoteegi 1 106 034 euro ulatuses. Kuna esimesel järjekohal on AS LHV Pank kasuks seatud hüpoteek summas 1 250 000 eurot, kanti kohtulik hüpoteek teisele järjekohale. LHV Pank AS kasuks seatud hüpoteek tagab vaidlusaluse kinnistu ostuhinna esimese osamakse, 990 000 euro tasumiseks võetud laenu.
4.Pärast võlausaldaja hagi menetlusse võtmist ja hagi tagamist ilmnes, et LHV Pank AS avalduse alusel on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus ja kinnistu on 18.10.2016 arestitud. Täitmiseks esitatud panga nõude sisuks on hüpoteegiga tagatud nõue summas 1 020 085,85 eurot, millele lisanduvad kohtutäituri tasud summas 30 280,12 eurot, kokku 1 050 385,13 eurot (lisanduvad täitedokumendist tulenevad viivised).
5.18.10.2016 avaldati kinnistu enampakkumise teade alghinnaga 1 250 000 eurot. Kui kinnistu enampakkumisel müüakse, kaotab võlgnik ainsa likviidse vara. Samuti ei taga teise järjekoha kohtulik hüpoteek enam võlausaldaja nõudeid. Seetõttu esitas võlausaldaja võlgnikule 20.10.2016 e-posti teel pankrotihoiatuse lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Kohtutäituri vahendusel toimetati pankrotihoiatus võlgniku esindajale kätte 21.10.2016. Võlgnik ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
6.Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik avaldajale lisaks põhivõlale ka lepingust tulenevad viivised 262 186 eurot (389 päeva x 0,1% põhinõudest ehk 674 eurot päevas). Võlausaldaja kogunõue on seega 936 186 eurot. Peale vaidlusaluse kinnisasja ei ole võlgnikul muud likviidset vara. Koos LHV Pank AS nõude ja nõuetelt arvestatud viivistega on võlgniku kohustused vähemalt 1 957 271,13 eurot, mis suurenevad iga päev lisanduva viivise võrra. Seega arvestades ka kinnisasja enampakkumisel määratud hinda, ületavad võlgniku vastu esitatud nõuded oluliselt tema vara väärtust ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
7.Võlgnik kinnitas 01.11.2016 tsiviilasja nr 2-16-10717 kohtuistungil ka ise, et täitemenetlus algatati põhjusel, et ta ei ole suutnud ega suuda LHV Pank AS-le oma lepingust tulenevaid kohustusi täita. Lepingu ülesütlemine panga poolt ja võla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamine näitab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna panga ja võlgniku vahelise lepingu kohaselt pidi võlgnik tasuma vaid intresse ja põhiosa ühes osas alles 2016.a lõpuks, näitab panga nõude täitmisele andmine, et võlgnik ei ole suutnud tasuda isegi igakuiseid intresse. Võlgnikul on kogu tegevuse ajal, s.o alates detsembrist 2013 olnud igal kuul maksuvõlgnevus. Võlgnik on asutatud sissemakset tegemata. Ilmselt ebaõige ja eluliselt ebausutav on ka see, et võlausaldaja põhinõudele vastav summa on 2014.a majandusaasta aruandes kajastatud muude äritulude all. Kohustust võlausaldaja ees 2015.a majandusaasta aruanne ei kajasta. Võlgnik kajastab andmeid aruandes ebaõigesti ja püüab oma tegelikku
majanduslikku seisundit ja negatiivset omakapitali varjata. Arvestamata ebaõigesti kajastatud äritulu lõppes 2014.a võlgniku jaoks tegelikult 214 868 euro suuruse kahjumiga ja tema omakapital on negatiivne. Võlgnikul ei ole käibevahendeid. Tema majandustegevus ei ole jätkusuutlik ega perspektiivikas, ta on püsivalt maksejõuetu ja puuduvad objektiivsed asjaolud, mis viitaks olukorra paranemisele. Võlgniku vastuväited
8.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, palus jätta ajutise halduri määramata ja menetluskulud avaldaja kanda.
9.Vastuse kohaselt tuleb vaidlus avaldaja nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Vastav hagi on juba maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-16-10717). Võlgnik vaidleb avaldaja hagile täies ulatuses vastu. Avaldaja pankrotiavaldus on esitatud sama nõude alusel. Seega tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 kohaselt jätta ajutine haldur nimetamata. Pooltevaheline vaidlus avaldaja väidetava nõude üle on keerukas õigusvaidlus, mida ei ole võimalik pankrotimenetluses lahendada. Ka avaldaja ise on leidnud, et poolte vahel on vaidlus ja see tuleb lahendada hagimenetluses. Vastasel juhul ei oleks ta hagi esitanud.
10.Kuna pankrotiavalduse aluseks olev nõue on tagatud kohtuliku hüpoteegiga, mis ületab pankrotiavalduses toodud nõude summat, tuleb avaldaja nõue lugeda pandiga täielikult tagatuks. Pankrotimenetluse algatamisel ei saa vastupidist tuvastada. Kohus seadis tsiviilasjas nr 2-16-10717 hagi tagamiseks 14.07.2016 määrusega kohtuliku hüpoteegi summas 1 106 034 eurot võlgnikule kuuluvale kinnistule ja 07.11.2016 määrusega keelas kohus kohtutäituril kinnistu enampakkumisel saadud müügihinnast AS LHV Pank nõude täitmisest alles jääva summa ülekandmise kostjale ning otsustas selle hoiustada kohtutäituri ametialasele arveldusarvele. Hüpoteegi summa ületab avaldaja pankrotiavalduses esitatud nõuet. Järelikult on nõue täielikult pandiga tagatud.
11.Võlgnik möönab, et kinnistu väärtus võib olla väiksem kui pandipidajate nõuded. Samas ei saa vara alghinnast kinnistu hinda järeldada, sest enampakkumisel võib hind tõusta sellest oluliselt kõrgemaks. Seetõttu selgub pandieseme müügihind selle müümisel ja pankrotimenetluse algatamise otsustamisel ei pea ega saagi tuvastada, kas pandieseme müügist saadud rahast piisab tagatud nõude rahuldamiseks. Kinnistu müügist jätkub raha ka avaldaja nõude rahuldamiseks.
12.Tuginemine PankrS § 10 lg 2 p-le 4 on ainetu ja väide selle kohta, et võlgnik on teatanud, et ei suuda oma kohustusi täita, on eksitav. Tsiviilasja nr 2-16-10717 istungi protokollist sellist järeldust ei tulene. Avaldaja väide on kontekstist välja rebitud ja tegemist on kohtu tahtliku eksitamise ja menetlusõiguse pahauskse kasutamisega. Täitemenetluse algatamine iseenesest ei ole alus pankrotiavalduse esitamiseks.
13.Eeltoodud põhjustel on pankrotiavaldus ka pahatahtlik ja esitatud ilmselt sooviga tekitada võlgnikule kahju. Ajutise halduri aruanne
14.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul juhul, kui avaldaja nõuet, millele võlgnik vastu vaidleb, arvesse mitte võtta, varasid kokku 1 437 401 eurot ja võlgu umbes 1 135 000 eurot. Seega bilansiliselt ei ole võlgnik maksejõuetu. Kui arvestada ka avaldaja nõuet, on võlgnik ka bilansiliselt maksejõuetu. Samas esineb kindlasti rahavooline ehk
likviidsuspõhine maksejõuetus. Võlgniku rahavood, s.o üürilepingutest tulenev tulu ei kata AS LHV Pank laenulepingust tulenevat nõuet, mille tähtaeg on saabunud. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Majandusraskuste põhjuseks on asjaolu, et võlgnikul ei ole õnnestunud enne pangalaenu lõpptähtaja saabumist 2013.a soetatud kinnistut kasumlikult realiseerida. Tagasivõitmisele kuuluvaid tehinguid ei ole tuvastatud. Maakohtu määrus
15.Maakohus kuulutas välja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ pankroti, nimetas pankrotihalduriks Veli Kraavi ja määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kohus määras ajutisele pankrotihaldurile Veli Kraavile töötasuks 1392 eurot (lisandub käibemaks) ja hüvitatavateks kuludeks 35,04 eurot. Menetluskulud jättis kohus võlgniku kanda ja mõistis võlgnikult avaldaja kasuks menetluskulude hüvitisena välja pankrotiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot ja pankrotiavalduse tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku 15.03.2017 vastuväite kohtu tegevusele.
16.Määruse kohaselt ei ole võlgniku majandusraskused ajutise iseloomuga. Seisuga 07.04.2017 on AS LHV Pank nõue võlgniku vastu 1 107 746 eurot. Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele moodustavad võlgniku muud kohustused lisaks AS LHV Pank nõudele ja maksuvõlale ca 35 000eurot.
17.Avaldaja nõue 936 186 eurot võlgniku vastu on tõendatud ja selge. Puudub vaidlus, et võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 10.10.2013 kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kaasomandi valdamise ja kasutamise ning jagamise kokkuleppe, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Lepingu ese on 6682/40945 mõtteline osa kinnistust Tallinnas Kohila tn 2a / Pärnu mnt 139a. Võlgnik kohustus tasuma kinnistu eest kokku 1 664 000 eurot, millest teine osamakse summas 674 000 eurot tuli tasuda hiljemalt 2 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Võlgnik ei ole kohustust täitnud. Võlgniku vastuväited nõudele on tõendamata. Võlgniku esitatud kohtuasjaga nr 2-16-10717 seotud tõendid on kaudsed ja MV, kes väidetavat seltsingukokkuleppe sõlmis, on sellist kokkulepet täielikult eitanud. Arusaamatuks jääb, miks ei vormistatud väidetavat seltsingut kirjalikult, vaid koostati selle asemel näilik müügileping. Seega on 07.04.2017 seisuga võlgniku võlgnevus vähemalt 2 078 932 eurot.
18.Võlgniku ainus oluline vara on 6682/40945 suurune kaasomand kinnisasjast Tallinnas, Kohila tn 2a / Pärnu mnt 139a. Võlgniku seisukoht, et tema vara väärtus ületab igal juhul mõlema suurema võlausaldaja nõude, on põhjendamatu. AS Pindi Kinnisvara hinnangul oli võlgniku kinnistu väärtus juulis 2013 1,7 miljonit eurot ja Uus Maa OÜ hinnangul juulis 2013 1,6 miljonit eurot. Samas nurjus kohtutäituri enampakkumine ka pärast kinnistu allahindamist 1,25 miljonile eurole. On tõenäoline, et kinnistu väärtus ei ületa 1,25 miljonit eurot.
19.Võlgniku 15.03.17 kohtuistungil esitatud vastuväide kohtumäärusele, millega kohus jättis menetlemata võlgniku taotluse määrata kohtulik ekspertiis kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks või anda võlgnikule täiendavalt aega hindamise tellimiseks, jääb rahuldamata. Kuigi ajutine haldur ei esitanud aruannet PankrS § 22 lg 4 tähtajal, ei võimalda PankrS kohtuistungil taotleda kohtulikku ekspertiisi kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks TsMS § 293 mõttes. Võlgniku taotlus ei olnud heauskne TsMS § 200 lg 1 mõttes. Asjas on juba esitatud kaks hindamisakti ja puudub alus arvata, et kinnistu kolmandal hindamisel võiks kinnistu väärtuse tuvastada oluliselt suuremana.
20.Ajutise halduri Veli Kraavi tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses. Need vastavad nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvel. Määruskaebus
21.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
22.Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldaja nõue on tõendatud ja selge. Sellise seisukohavõtuga lahendas kohus ebaõigesti pankrotiasjas vaidluse, mis on teise kohtu menetluses. Seejuures lahendas kohus nõude üle peetava vaidluse enne, kui asja oli menetleva kohtu arvates ammendavalt arutatud. Kui võlgnik esitab nõude vaidlustamiseks hagi, tuleb kohtul võlgniku vastuväiteid pankrotimenetluses hinnata, et võlgnik ei saaks oma hagi esitamise õigust kuritarvitada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-07, p 11 ja 12). Käesoleval juhul esitas hagi võlausaldaja ise. Kui võlausaldaja soovis, et pankrotikohtul tekiks võimalus tema nõuet hinnata, siis tuli tal hagi tagasi võtta või sellest loobuda. Kuna avaldaja seda ei teinud, puudus pankrotikohtul pädevus avaldaja nõude tõendatust ja selgust hinnata. Isegi kui pankrotikohtul oleks pankrotiasja raames pädevus lahendada vaidlus, mis on teise kohtu menetluses, tuleb pankrotikohtul järgida lahendile kehtestatud nõudeid. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud tõendeid. Avaldaja nõue tuleb lugeda ebaselgeks, seda ei saa avaldaja võlgade suuruse kindlakstegemisel arvestada ja võlgnevuste summaks tuleb lugeda 1 142 746 eurot (2 078 932 – 936 186).
23.Kohus jättis tuvastamata võlgniku vara väärtuse, mis on pankroti väljakuulutamise üheks eelduseks. Maakohus tugines väidetavalt usutavale ja tõenäolisele väärtusele, kuid see ei saa olla aluseks pankroti väljakuulutamisel. Kohus tuletas kinnistu tõenäolise väärtuse ebaõigesti täitemenetlusest. Praktikas määratakse täitemenetluse alghind täitmiseks esitatud nõuet ja täitekulusid aluseks võttes. Spetsialistid hindasid 2013.a mõttelise osa väärtust 1,6 ja 1,7 miljonile eurole. On üldteada, et kinnisvara väärtus on olnud tõusutrendis. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kinnistu kolmandal hindamisel ei võiks kinnistu väärtust tuvastada suuremana.
24.Kohus ei andnud võlgnikule võimalust tõendada oma seisukohta kinnisasja kõrgema väärtuse kohta. Ajutine haldur esitas oma aruande, sh arvamuse kinnistu väärtuse kohta alles 2,5 tundi enne kohtuistungi algust. Võlgnikul ei olnud võimalik kinnistu suurema väärtuse kohta istungil tõendeid esitada. Võlgniku taotlusi kohus ei menetlenud/rahuldanud. Igal juhul oleks tulnud kinnisvara hind välja selgitada PankrS § 3 lg-s 3 sätestatud uurimispõhimõtte alusel. Kuna ajutine haldur kinnistu väärtuse osas seisukohta ei avaldanud, pidi kohus koguma täiendavaid tõendeid.
25.Pankrotiavaldus ei ole esitatud eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja seadusega kaitstud õigus tema väidetava nõude rahuldamisel on juba kaitstud kohtuliku hüpoteegiga, samuti on keelatud teha enampakkumisel saadud müügihinnast võlgnikule väljamakseid. Võlgniku pankrot ei anna avaldaja nõude rahuldamisele midagi juurde. Vastus määruskaebusele
26.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse tühistamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
Määruse põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
28.Tsiviilasja materjalist nähtuvad järgmised asjaolud: - võlausaldaja müüs 10.10.2013 võlgnikule kinnistu Tallinnas, Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a; - ostu-müügilepingu kohaselt oli kinnistu müügihind 1 664 000 eurot, millest 990 000 eurot tuli tasuda kolme pangapäeva jooksul ja 674 000 eurot kahe aasta jooksul arvates ostumüügilepingu sõlmimisest; - võlgnik ei ole võlausaldajale teist osamakset tasunud; - võlausaldaja esitas 12.07.2016 Harju Maakohtule hagi teise osamakse ja viiviste sissenõudmiseks (tsiviilasi nr 2-16-10717); - maakohus tagas 14.07.2016 võlausaldaja hagi ja seadis Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi; - AS LHV Pank täitmisavalduse alusel algatati võlgniku vara suhtes täitemenetlus, mille raames algatati Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a müük enampakkumisel; - 03.11.2016 esitas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgniku varast ei jätku tema ja AS LHV Pank nõuete täitmiseks; - 07.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-10717 keelas kohus kinnisasja enampakkumisel müügi korral väljamaksete tegemise kostjale.
29.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et ebaõige on maakohtu järeldus avaldaja nõude selguse kohta. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ostu-müügilepingu p-st 3.4 tulenev kohustus tasuda ostu-müügihinnast 674 000 eurot hiljemalt 2 aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest, on täitmata. Pooled vaidlevad selle üle, kas viidatud lepingupunkt vastab poolte tegelikule kokkuleppele või on näilik. Võlgnik on nii pankrotimenetluses kui ka tsiviilasjas nr 2-16-10717 oma väidete tõendamiseks esitanud hulgaliselt tõendeid, samuti on üle kuulatud tunnistajad. Võlgniku vastuväited ei ole ilmselgelt otsitud või põhjendamatud ega esitatud pankrotimenetluse vältimiseks. Avaldaja nõude põhjendatuse üle otsustamiseks tuleb anda hinnang kõikidele võlgniku vastuväidetele ja tõenditele. Selline menetlus väljub ilmselgelt pankrotimenetluse raamidest ja maakohus ei saanud seetõttu pankroti väljakuulutamise menetluses ilma sisulisi põhjendusi esitamata asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selge.
30.Õige ei ole aga võlgniku seisukoht, et seoses võlgniku vastuväidetega avaldaja nõudele ja avaldaja nõude menetlemise tõttu teises tsiviilasjas tuleb jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Pankrotiseaduse järgi ei too pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamine igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Riigikohus selgitas 10.10.2014 määruse nr 3-2-1-57-14 p-s 19, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 või lg 3 tähenduses, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv. Seega tuli maakohtul võlgniku vastuväidete tõttu käesoleval juhul hinnata võlgniku maksejõulisust avaldaja nõudega arvestamata. Maakohus seda ei teinud.
31.Õige on määruskaebuse väide ka selle kohta, et maakohus jättis võlgniku maksejõulisuse hindamisel kindlaks tegemata võlgniku põhilise vara, s.o kinnisasja väärtuse. Maakohus tuvastas, et võlgniku ainus oluline vara on 6682/40945 suurune kaasomandi osa kinnisasjast Tallinnas, Kohila tn 2a/Pärnu mnt 139a. Ajutise halduri aruande kohaselt on kinnisasja bilansiline väärtus 1 414 000 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole tulenevalt täitemenetluses kinnisasjale määratud hinnast ja enampakkumiste nurjumistest tõenäoline, et kinnisasja väärtus oleks üle 1 250 000 euro. Lisaks tuvastas maakohus, et 2013.a hindasid AS Pindi Kinnisvara ja Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ kinnistu väärtuseks vastavalt 1 700 000 ja 1 600 000 eurot. Võlgnik soetas kinnistu 2013.a hinnaga 1 664 000 eurot ja tema hinnangul on kinnisvara väärtus tänaseks tõusnud. Seega esitati kohtule kinnisasja väärtuse kohta oluliselt erinevaid andmeid.
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohus järeldas täitemenetluses läbi viidud kinnisasja enampakkumise nurjumiste alusel ebaõigesti, et tõenäoliselt ei ületa kinnistu väärtus 1 250 000 eurot. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Täitemenetluses asja hinna määramine ja selle allahindamine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude kiire ja efektiivne rahuldamine, mitte võlgnikule kasumliku ja turuhinnale vastava tehingu tegemine. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et täitemenetluses määratud hind ei pruugi seetõttu kajastada asja tegelikku väärtust.
33.Hoolimata sellest, et kohtul puudusid vara väärtuse kindlaksmääramiseks asja- ja ajakohased andmed, jättis kohus rahuldamata võlgniku taotluse määrata kinnistu väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiis või anda võlgnikule täiendavat aega hindamise tellimiseks. Maakohus rikkus sellega oluliselt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ja pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. TsMS § 475 lg 1 p 122 ja PankrS § 3 lg 2 lausete 1 ja 3 kohaselt lahendatakse pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. PankrS § 3 lg 3 kohaselt peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Tulenevalt hagita menetluse ja pankrotimenetluse eripäradest on kohtul seega sõltumata menetlusosaliste taotlustest ja väidetest kohustus ise välja selgitada võlgniku maksejõulisus või maksejõuetus. Kohus ei või välja kuulutada sellise ettevõtte pankrotti, mis ei ole maksejõuetu. Maksejõuetust ei ole aga võimalik tuvastada ilma vara väärtust kindlaks tegemata. Asjaolu, et võlgnik esitas taotluse kinnisasja väärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramiseks alles 15.03.2017 kohtuistungil, ei oma seetõttu tähtsust. Kuna vara väärtuse kindlaksmääramine on maksejõulisuse hindamise ja seega pankroti väljakuulutamise oluline eeldus, ei oma tähtsust ka, kas võlgniku taotlus ekspertiisi määramiseks oli või ei olnud heauskne.
34.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et kohus ei nõustu võlgniku väitega, et pankrotiavaldus ei ole esitatud võlausaldaja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Asjaolu, et võlausaldaja kasuks on tema nõude tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek, ei takista võlausaldajal tema õiguste kaitseks pankrotiavalduse esitamist kui ta leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja tagatised ei anna alust järelduseks, et tsiviilkäibes võiks osaleda maksejõuetu
juriidiline isik. Pankrotiavalduse saab jätta rahuldamata siis, kui kohus tuvastab, et võlgnik on maksejõuline.
35.Kuna võlgniku vara väärtus on kindlaks tegemata, ei saa ringkonnakohus ise võlgniku maksejõulisusele hinnangut anda ja pankrotiavaldust lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata võlgniku maksejõulisust, jättes tema kohustuste mahu kindlakstegemisel arvestamata avaldaja nõudega ja võttes tema vara väärtuse kindlaksmääramiseks tarvitusele vajalikud abinõud, korraldades vajadusel tõendite kogumist. Seejärel tuleb kohtul hinnata võlgniku vara ja kohustuste omavahelist vahekorda ning anda hinnang võlgniku maksejõulisusele. Kui kohus tuvastab võlgniku maksejõuetuse, siis tuleb kohtul hinnata, kas selline seisund on püsiv.
36.TsMS § 173 kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel menetlust lõpetavas määruses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.