2-18-8579/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

15.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Võlgnik A G esitas 04.06.2018.a. kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: A G arvelduskontodel on kokku 0, 21 eurot. Maanteeameti 27.08.2018.a. vastusest ajutise halduri päringule tuleneb, et võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu ja jette registreeritud ei ole ja alates 2016.a ei ole olnud. Eesti väärtpaberite registri pidaja andmetel ei ole A G nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu antud isiku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Võlgniku L B AS pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks E T poolt makstavad töötuskindlustushüvitised vahemikus 383,36 eurot kuni 396 eurot ja S poolt makstav sotsiaaltoetus 41,17 eurot, seega on võlgniku igakuine sissetulek väiksem TMS § 132 sätestatud sissetuleku mittearestitavast summast. Muu kinnis- või vallasvara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses kinnitanud. Võlgniku varaks on igakuine sissetulek töötuskindlustushüvitiste ning sotsiaaltoetuse näol. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses üks täitemenetlus - kohtutäitur E V nõue summas 1 341,91 eurot, sissenõudja B F OÜ. M - ja T maksuvõlgade tõendi kohaselt maksukohustuslasel xxx seisuga 11.09.2018 maksuvõlg puudub. Võlgniku andmetel on tal alljärgnevad kohustused:

11.B K SIA 486,57 eurot. R 24 on kaubamärk, mida kasutab B F OÜ, kes on tegelikuks võlausaldajaks nõude summas 1342 eurot osas. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 10 071,96 eurot ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 10 071,96 eurot ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vara puudub, võlgniku varaks on igakuine sissetulek töövõimetushüvitise vahemikus 383,36 eurot kuni 396 eurot ning sotsiaaltoetuse näol 41,17 eurot. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul ei ole enda kinnitusel vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur A G maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetuse põhjuseks loeb võlgnik üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist, mida Võlgnik ei ole suuteline tasuma pärast tervise halvenemist, mis tõi kaasa olemasolevate laenude kustutamise kiirlaenudega. Võlgnikul on suured kohustused ning vara puudub ning arvestades kohustuste mahtu ja võlgniku töövõimetust puuduvad võlgnikul reaalsed võimalused oma majandusliku seisundi parandamiseks. PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua üle jõu käivate varaliste kohustuste võtmist, mida Võlgnik ei ole suuteline tasuma pärast tervise halvenemist. Ajutine haldur märgib ka, et võlgniku pangakontodelt nähtub pangakaardi kasutamine kasiinodes. Ajutine pankrotihaldur leiab, et A G maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi A G pankrotimenetluses. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Juhindudes eeltoodust ja PankrS §-dest 1,31 ja 171 lg 11 palub ajutine haldur kuulutada välja A G (isikukood xxx) pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku A G pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 10 071,96 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 12,10 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ning kinnitada ajutise halduri kulutused summas 12,10 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik