Houzez OÜ hagi XX vastu osaühingu sissemakse tasumiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.04.2018.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2736,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): Houzez OÜ (registrikood 14238633), tehinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda kostja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendi (pealkirjastatud „Laenuleping“) vastuvõtmisest ja eemaldada see toimikust.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2018.a otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised ja jättis maakohtu menetluskulud 99% ületavas osas kostja kanda ega jätnud 1% ulatuses maakohtu menetluskulusid hageja kanda ning määras sellest tulenevalt kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kostjalt välja mõistmata ning jätta maakohtu menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1(7)
Tsiviilasi nr 2-17-19110
4.1.Rahuldada Houzez OÜ hagi XX vastu osaühingu sissemakse tasumiseks ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
4.2.Välja mõista XX-lt põhivõlgnevus 2500 eurot, perioodi 22.12.2017.a – 19.09.2018.a (k.a) sissenõutavaks muutunud viivitusintress 149,04 eurot ja viivitusintress alates 20.09.2018.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni Houzez OÜ kasuks.
4.3.Jätta maakohtu menetluskulud 99% ulatuses XX kanda ja 1% ulatuses Houzez OÜ kanda.
5.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.12.2017.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise alates 18.10.2017.a kuni hagiavalduse esitamiseni 36,16 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmis 10.04.2017.a kostja hagejaga asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse äriühingu juhatuse poolt näidatud tähtajaks. Hageja põhikirja 10.04.2017.a redaktsiooni lisa p 2.2 kohaselt tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult juhatuse poolt määratud ajaks. Hageja juhatusele teadaolevalt on kostjal täitmata kohustusi kolmandate isikute ees, kostja osas on avatud täiteasi nr 025/2017/772 ja kostja kohustuste täitmine hageja ees on seega täielikult tagamata. 10.10.2017.a esitas hageja juhatus kostjale nõude hageja osakapitali sissemakse tasumiseks. Hageja osakapitali sissemakse tasumise tähtajaks määras hageja juhatus 17.10.2017.a. 22.12.2017.a seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Osaühingu asutamisel võis see olla ilma osakapitalita ning osakapital 2500 eurot kavatseti maksta aasta jooksul osaühingu tulust. Osaühingu müügi tõttu polnud võimalik äriga edasi tegeleda. Põhikirja muudatused ei olnud jõus ajal, kui osaühing müüdi ning sellepärast ei oma otsus, et kostja maksaks osakapitali seaduslikku jõudu. Kohtutäituri aktis on märgitud, et osaühingu nominaalhind on 2500 eurot ning täituri kohustus oli kontrollida, milline vara on osaühingul olemas. Hageja osanik ei ole kontrollinud, kas osakapital oli makstud või mitte. Makstud hind 150 eurot näitab ja kinnitab, et hageja ostis osakapitalita osaühingu. Osaühingu müümise hetkest läks osakapitali tasumise kohustus, samuti kõik kohustused kolmandate isikute ees üle uuele omanikule. Käesoleval hetkel on osaühingul kohustusi kokku umbes 7000 euro ulatuses. Osaühing müüdi interneti keskkonna www.haamer.net kaudu, kus keskkonna kasutamise tingimustes ning tehingute
2(7)
Tsiviilasi nr 2-17-19110 tingimustes on kirjas, et asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest. See ei välista kohtutäituri ega võlgniku võimalikku vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kostja tegevus ei ole olnud õigusvastane. Seega ei või uus omanik esitada kostjale pärast oksjoni lõppemist mingeid nõudmisi ostetud asja kohta. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 27.04.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2500 eurot, 27.04.2018.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105,21 eurot ja viivise alates 28.04.2018.a seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 495 eurot menetluskulude hüvitisena ja viivise seadusjärgses määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Otsuse kohaselt nähtus täiteasjast nr 025-2017-772, et hageja osa omandas vara enampakkumisel JJ. Vaidlust ei ole, et hageja juhatus määras osade eest osakapitali sissemakse tasumise tähtaja 17.10.2017.a, millal saabus kostja kohustus tasuda hageja osakapitali sissemakse. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees täitnud, st ei ole tasunud tähtaegselt osakapitali sissemakset. Kuni osanik ei ole äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta ÄS § 1401 lg 2 alusel osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja ÄS § 1041 alusel on hageja põhinõue põhjendatud ja tõendatud. Võlalt arvestatud viivis vastab seaduses sätestatud määrale, see ei ole ebamõistlikult suur. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ka viivise nõude osas. Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid, kuid esitas tõendi, millest nähtuvalt on hageja esindaja ka varem selliseid hagisid koostanud. Kohus leidis, et õigusabi on osutatud mõistliku tunnihinnaga, kuid õigusabi maht hagiavalduse koostamisele, arvestades asja keerukust ja mahtu, on näidatud põhjendamatult suurena. Kohus leidis, et antud asjas on vajalik ja põhjendatud kulu hagiavalduse koostamisele 30 minutit, mitte 3 tundi, seega 60 eurot koos käibemaksuga. Kokku mõistis kohus kostjalt välja õigusabile tehtud kulutuste eest 220 eurot käibemaksuga ja riigilõivu 275 eurot. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei võtnud arvesse, et ostu-müügi tehingu sooritamisel internetilehekülje kaudu, oli lehekülje tingimustes kirjas, et pärast tehingu sooritamist ei saa esitada pretensioone endisele omanikule. Sellest tuleneb, et kostja vastu ei saa esitada pretensioone. Kohus ei võtnud arvesse, et firma ostmisel oli hageja teadlik, et firma osakapital ei ole tasutud ja oli sellega nõus, et põhikirja muudeti pärast omaniku vahetust ja endisele omanikule ei saa esitada neid nõudmisi. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oli nõudmisest teavitatud. Kostja sai teavituse kohtust 28.01.2018.a. Kõik nõudmised antakse kätte allkirja vastu. Kohus ei võtnud arvesse, et pärast firma ostu, uus firma omanik, ehk hageja, ei kustutanud vana omanikku juhatusest. 09.10.2017.a pöördus kostja kohtu poole nõudmisega kustutada teda firma juhatusest ning kohus tegi seda. Hageja venitas kostja kustutamisega. Firmal jäi tasumata võlgnevus kostja ees summas 3600 eurot. Kostja andis eraisikuna raha firmale. Tasumise tähtaeg oli 14.10.2017.a, mille kohta on olemas ka võlakiri. Hageja ei saa esitada kostjale pretensioone niikaua, kuni ei ole tasutud tekkinud võlgnevust. Vastuses hagile kostja märkis, et
3(7)
Tsiviilasi nr 2-17-19110 firmal oli võlgnevus, kuid kohus ei küsinud tõendeid ega vaadanud seda läbi. Kui kohus peaks leidma, et kostja on kohustatud tasuma hagejale nõutud summad, palus kostja kohustada hagejat tasuma võlad kostja ees, kuna need tekkisid varem, või arvestada võlgnevust kostja ees selle nõude suhtes. Maakohtu otsuse resolutsiooni pole märgitud ühtegi paragrahvi. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivitusintressi ning vastavalt ka menetluskulude jaotuse ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised üksnes alates hagi esitamisest ning jätab maakohtu menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kohustus sissemakse tasumiseks tuleneb 10.04.2017.a kostja poolt allkirjastatud asutamislepingust (põhikirja lisa p 2.2) koostoimes VÕS § 108 lg-ga 1. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega hakka neid kordama. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja viitas internetilehekülje www.haamer.net tingimustele ka maakohtus, märkides et firma müümisel kehtis mh tingimus, et kohtutäitur ega võlgnik ei vastuta müüdud asja puuduste eest. Sama sätestab ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 103 lg 2. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole hageja osa omandaja, kes võiks esitada hagi omandatud osa puudustest tulenevalt. Nimetatud sättest ei saa ka välja lugeda, et osa omandaja oleks selle tingimusega üle võtnud kostja kohustuse tasuda osa eest (VÕS § 175 lg 2). Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, et võlausaldaja oleks selleks andnud enda nõusoleku. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et osa võõrandamise tulemusel ei lähe sissemakse tasumise kohustus automaatselt üle osa omandajale. Samuti ei tulene TMS § 103 lg-st 2, et kostja vabaneb osaühingu osa müümisel sissemakse tasumise kohustusest. Nõude olemasolu ei sõltu ka sellest, kas osa võõrandamise hetkeks on sissemakse tasumise nõue muutunud sissenõutavaks või mitte. Osaühingu osa sissemakse tasumise nõue on osaühingul kui hagejal. Hageja ei olnud tehinguosaline osaühingu osa võõrandamisel ega saanud seega ka vabastada kostjat sissemakse tasumisest. Kostja ei ole toonud kohtu ette ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et osa omandaja võttis kostja kohustuse tasuda osa eest üle osaühinguga sõlmitud lepinguga (VÕS § 175 lg 1). Asjaolu, kas osa omandaja oli teadlik või mitte, et osaühingu osakapital oli tasumata, ei oma eeltoodust tulenevalt samuti asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja või hageja osanik on omandanud ka teiste ühingute aktsiaid või osasid ega asjaolu, kas hageja esindaja on sarnaseid hagisid ka varem esitanud, kuivõrd see ei mõjuta vaidlusalust õigussuhet. Põhikirja muutmine pärast omanikuvahetust ei ole samuti asjaolu, mis tingiks teistsuguse otsuse tegemise, kuna hageja on tõendanud, et osaühingu asutamisel allkirjastas kostja 10.04.2017.a põhikirja, kus oli märgitud kostja kohustus tasuda osa eest juhatuse poolt määratud ajaks (põhikirja lisa p 2.2, tl 6). ÄS § 1391 lg 3 kohaselt asendab kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asutamislepingut. Hilisemad põhikirja muudatused ei mõjuta asutamislepinguga võetud kohustuse kehtivust. Juhatuse vahetuse viivitamisega seonduvad küsimused ei ole samuti asjaolud, mille alusel kuuluks maakohtu otsus muutmisele, kuna need ei mõjuta hageja nõude eeldusi. Apellandi vastuväide resolutsioonis paragrahvide puudumise kohta on asjakohatu. Asjakohane õiguslik regulatsioon on toodud maakohtu otsuse
4(7)
Tsiviilasi nr 2-17-19110 põhjendustes. Seetõttu on maakohus õigesti mõistnud kostjalt välja põhivõlana 2500 eurot osaühingu osa sissemaksena.
8.Täiendavalt märgib kohus vastuseks kostja 12.09.2018.a menetlusdokumendile, et hageja esitatud hinnang kostja isiku osas ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ning seega ei võta ringkonnakohus selles osas ka seisukohta. Uuena ja hilinenult on kostja 12.09.2018.a menetlusdokumendis märkinud, et haamer.net portaali tingimuste punktis 9.3 oli sätestatud, et asja v.a kinnisasja müümisel täitemenetluses läheb müüdava asja juhusliku hävimise riisiko ostjale üle asja üleandmise ajast, kusjuures üleandmisest alates kannab ostja kõik asjaga seotud kulud ja koormatised ning saab kogu kasu. Ringkonnakohus ei saa nimetatud asjaolu arvestada, kuivõrd kostja ei ole põhjendanud, miks ta nimetatud asjaolu maakohtus ei esitanud (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4). Sellest hoolimata märgib ringkonnakohus, et isegi kui ringkonnakohus arvestaks nimetatud asjaoluga ja isegi kui nimetatud tingimust tõlgendada selliselt, et hageja ja kostja leppisid kokku sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmises, ei tooks nimetatud tingimuse arvestamine käesoleval juhul kaasa teistsugust lahendit, sest osa müüja (kostja) ja ostja (kellest sai hageja osanik) vahelisest kokkuleppest ei piisa kohustuse ülevõtmiseks VÕS § 175 lg 2 alusel, kuna selleks on vajalik ka hageja nõusolek. Kostja võimalikud nõuded ostja kui hageja hilisema osaniku vastu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust.
9.Kostja on apellatsioonimenetluses esmakordselt esitanud ka väited, millest võib välja lugeda soovi esitada tasaarvestuse vastuväide. Isegi kui jätta kõrvale, et kostja on esitanud nimetatud vastuväite hilinemisega ega ole hilinemist põhjendanud, ei saa ringkonnakohus arvestada otsuse tegemisel tasaarvestuse vastuväidet, kuivõrd kostja vastu esitatud nõue on osa eest tasumine (ühingu esmane kapitaliseerimine), mida ÄS § 1401 lg 5 ja 140 lg 3 kohaselt ei või tasaarvestada nõuetega osaühingu vastu. Seega ei saa kostja võimalikud nõuded hageja vastu mõjutada ka hageja nõude rahuldamist. Soovi korral saab kostja esitada hageja vastu eraldiseisva hagi. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus kostja poolt apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendi, s.o laenulepingu vastuvõtmisest, kuna asjaolu, mida soovitakse nimetatud tõendiga tõendada, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Nimetatud tõend tuleb toimikust eemaldada. Kuivõrd hageja sidus enda 11.01.2018.a täiendavad seisukohad eeldusega, et kohus rahuldab eelnimetatud kostja tõendi vastuvõtmise taotluse, ei arvesta kohus asja lahendamisel hageja täiendavate väidetega.
10.Järgnevalt hindab ringkonnakohus maakohtu poolt viivitusintressi väljamõistmise õigsust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Kostja on võtnud endale kohustuse tasuda osa eest täielikult juhatuse poolt määratud ajaks või nõude esitamisel (põhikirja lisa p 2.2, tl 6). Hageja esitas hagiavalduses väite, et 10.10.2017.a esitas hageja juhatus kostjale nõude hageja osakapitali sissemakse tasumiseks tähtajaga 17.10.2017.a. Nimetatud väidet kostja otseselt kostja vastuses hagiavaldusele (tl 30) ei vaidlustanud, kuid ei võtnud seda otseselt ka omaks. Ka maakohus ei selgitanud välja, kas kostja võtab nimetatud asjaolu omaks (RKTKm 3-2-1-72-09, p 12). Seega oleks hageja pidanud nimetatud asjaolu tõendama (TsMS § 230 lg 1). Hageja ei esitanud tõendeid kostjale tähtaja määramise ega nõude edastamise kohta. Eeltoodust tulenevalt ei saanud maakohus tuvastada, et kostja sai hageja nõude kätte enne kohtumenetlust. Apellatsioonkaebuses on kostja ka selgelt vaidlustanud nõude kättesaamise. Seega oli hagejal apellatsioonkaebuse vastuses võimalik esitada kõik asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus leida, et kostja sai nõude enne kohtumenetlust kätte. Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses tuginenud sellele, et hageja teavitas kostjat telefoni teel ning hiljem esitati nõue.
5(7)
Tsiviilasi nr 2-17-19110 Tõendeid eelnimetatu kohta esitatud ei ole, seega ei saa kohus seda ka tuvastada. Üksnes asjaolud, et kostja oli hageja juhatuses, või et kostja on märkinud, et hagejal oli täitmata kohustusi 7000 euro ulatuses, või et kostja on tuginenud asjaolule, et hagejal on täitmata võlgnevused kostja ees, ei anna alust leida, et osakapitali sissemaksmise nõue muutus enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks. ÄS § 1401 lg 2 ei näe ette kohustuse täitmise aega, vaid üksnes nõude aluse. ÄS § 140 lg 1 kohaselt peavad asutajad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul on asutamisotsuses ettenähtud teisiti. Asutamisotsuse kohaselt on kohustuse täitmise aeg määratletud juhatuse poolt osanikule aja määramisega ja nõude esitamisega (põhikirja lisa p 2.2, tl 6). Seega muutub sissemakse tasumise kohustus sissenõutavaks alles juhatuse poolt kostjale määratud ajast või nõude esitamisest. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat teavitanud aja määramisest või esitanud nõude enne hagiavalduse esitamist, saab hageja nõuda viivist alates hagi esitamisest s.o alates 22.12.2017.a ning selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Kuivõrd asutamislepingus oli kohustuse täitmise aeg määratletud, ei oma asja lahendamisel tähendust hageja apellatsioonkaebuse vastuse täienduses esitatud seisukohad seoses käsitlusega, kui kohustuse täitmise aeg ei oleks kindlaks määratud, ning kohus jätab need tähelepanuta. Arvestades et kohtu ette pole toodud asjaolusid, et kostja oleks võla tasunud, on kostja olnud viivituses perioodil 22.12.2017.a – 19.09.2018.a (k.a), mis on kokku 272 päeva. Seadusjärgne viivisemäär on alates 22.12.2017.a kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni olnud järjepidevalt 8% (VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1). Seega tuleb kostjal tasuda hagejale sissenõutavaks muutunud viivist 149,04 eurot (2500 eurot × 8% ÷ 365 päeva × 272 päeva). Kostjal tuleb ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni otsuse täitmiseni samuti maksta viivist seadusjärgses määras.
11.Seoses hageja taotlusega jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata märgib ringkonnakohus järgmist. Esiteks ei ole tegemist taotlusega, mida vastustaja apellatsioonimenetluses esitada saab ning mida kohus peaks resolutsioonis lahendama. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine on kohtu otsustada ning selle peale ei saa vastustaja kaevata. Sellest hoolimata selgitab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole ka alust apellatsioonkaebust jätta läbi vaatamata. Hageja leidis, et apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv on suurem kui riigilõiv, mille tasumisest kostja vabastati menetlusabi korras. Hageja märkis, et apellatsioonkaebuse hind peaks olema 3348,23 eurot. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, arvestades, et hageja on apellatsioonkaebuse hinda arvestanud ka kostjalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude summa 495 eurot. Menetluskulude summat hagihinda ega apellatsioonkaebuse hinda aga ei arvestata (TsMS § 122 lg 4). Seega on hageja arvutuskäik ebaõige ning kostja on õigesti vabastatud apellatsioonkaebuse eest tasumisele kuuluva riigilõivu 275 euro tasumisest. Samuti lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hinna määramisel esimese astme hagihinna arvutuskäigust (sh hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisest ja üheaastasest edasiulatuvast viivisest), mitte maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurusest otsuse tegemise seisuga. Menetluskulude jaotus
12.Kuivõrd maakohtu otsus kuulub muutmisele viivise osas, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 36,16 eurot. Hagihind oli 2736,16 eurot. Rahuldamata jäänud viivise osa moodustab seega hageja kogunõudest ümardatult 1% (36,16 eurot ÷ 2736,16 eurot). Seega tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1 jätab ringkonnakohus eelmises punktis nimetatud kaalutlustel apellatsiooniastme menetluskulud samuti 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda, arvestades et maakohus
6(7)
Tsiviilasi nr 2-17-19110 rahuldas hagi täies ulatuses ja kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, mille tulemusel kostja saavutas tema vastu esitatud nõuete vähenemise üksnes 1% ulatuses.
13.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse ja teeb teistsuguse lahendi menetluskulude jaotuse osas, peab maakohus määrama kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulude osas (RKTKo 3-2-1-142-15, p 21). Ringkonnakohus märgib seoses apellatsioonimenetluse kuludega, et apellatsioonimenetluses vabastati apellant riigilõivu tasumisest menetlusabi andmise tulemusel (Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2018.a määrus), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile nii hagejalt kui ka kostjalt riigi tuludesse Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulude kindlaksmääramisel (TsMS § 190 lg 5).
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.