2-15-1731/45 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Peeter Allikvere tasuks 1 008 eurot ja Peeter Sepperi tasuks 225 eurot. Teade pankrotimenetluses lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandest Ametlikud Teadaanded 17.08.2018. 23.08.2018 esitas S. AS vastuväite lõpparuandele. Võlausaldaja hinnangul ei ole halduri tasu proportsionaalne halduri tehtud tööga ja kulude liigitus ei ole korrektne. Lõpparuande kohaselt on massikohustused ja pankrotimenetluse kulud kokku 3 441,72 eurot. Pankrotihaldur luges massikohustuseks mh bürooteenuse (transport, töökoha üür, enampakkumise teade). Tegu on üllatuslike kuludega, mida jaotusettepanek ei kajastanud, lisaks on kulud valesti liigitatud – tegu on pankrotimenetluse kuludega mitte massikohustustega. Haldur on oma tasusid läbi massikohustuste suurendanud. Pankrotihaldur ei pidanud tegema tavapärasest rohkem toiminguid ega nägema rohkem vaeva. Võlausaldaja palub vähendada halduri tasu suurust ja jagada selle tulemusena võlausaldajatele täiendavalt väljamaksmisele kuuluva summa võlausaldajate vahel vastavalt jaotistele. 05.09.2018 esitas seisukoha võlgnik. Peeter Allikvere käis korduvalt Põltsamaal, et arutada pankrotivara müüki, millele lisandus infovahetus notariga ja tehingu läbiviimine. Nõus ei saa olla väitega, et pankrotihalduri töö on olnud formaalne ja ei sisalda mingeid märkimisväärseid toiminguid. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 17.08.2018 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväite lõpparuandele esitas S. AS seoses pankrotihaldurite tasu ja kuludega. Kohus käsitleb esmalt kuludega seonduvat. Lõpparuandes on punktis 3.3 pealkirjaga „Massikohustused“ toodud välja kuludena panga teenustasu ja riigilõiv 14,72 eurot ning bürooteenus 552 eurot. Punktis 1.4 (ilmselt peaks olema tegu punktiga 3.4) pealkirjaga „Pankrotimenetluse kulud“ on märgitud ajutise halduri tasu ja kulud ning pankrotihaldurite taotletavad tasud. Iseenesest on õige võlausaldaja väide, et bürookulude näol ei ole tegu massikohustusega PankrS § 148 mõttes vaid pankrotimenetluse kuluga (seda on leidnud ka Riigikohus asjas nr 3-2-1-12-16, p 17). Kuigi teatud juhtudel võib nende eristamine olla keeruline, saab kohtu arvates võtta aluseks selle, kas konkreetne kulu oleks tekkinud võlgnikul ka siis, kui tema suhtes ei oleks toimunud pankrotimenetlust - halduri bürookulu sellisel juhul tekkinud ei oleks. Bürookulu on seega pankrotimenetluse kulu PankrS § 150 lg 1 p 5 mõttes. Võlausaldaja hinnangul on tegu ka üllatuslike kuludega, kuna need ei olnud kajastatud jaotusettepanekus. Kohtu arvates ei anna see alust jätta kulusid kinnitamata. Põhikontroll kulude üle toimub menetluse lõpus (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-27-16, p 11). Kohus peab kulusid põhjendatuks. Menetlus on kestnud üle kolme aasta ning pankrotihaldur Peeter Allikvere käis mh kaks korda Põltsamaal, kus asus pankrotivara. Arvestades neid asjaolusid, ei ole büroo-, transpordi ja sidekulud kokku summas 552 eurot kohtu hinnangul ülemäära suured. Ka pankrotitoimkond on kulud sellises ulatuses kinnitanud. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus pankrotimenetlusekulude ja massikohustustena kokku 566,72 eurot.

Võlausaldaja esitas vastuväite ka seoses haldurite tasudega. Võlausaldaja hinnangul oli tegu lihtsa pankrotimenetlusega ja tasu tuleks vähendada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 651 lg 1 ja 2 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast ja ülemmäär 35% pankrotivarast. Praegusel juhul laekus pankrotivara müügist 4 200 eurot, tasu alammäär selliselt summalt on 840 eurot (koos käibemaksuga 1 008 eurot), ülemmäär 1 470 eurot. Tasu on taotletud haldur Peeter Allikverele 1 008 eurot (sisaldab makse) ning haldur Peeter Sepperile 225 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu) – kokku seega 1 233 eurot. Toimkond on tasud kinnitanud. Kohus peab tasude suurust põhjendatuks. Kuigi haldurite tasud kokku on rohkem, kui tasu alammäär, siis tuleb antud juhul arvestada halduri vahetust ja selle põhjust. Algse halduri tasu on alammääras ja tasu suurus on põhjendatud – valdava osa menetlusest oli halduriks Peeter Allikvere ning pankrotivara müüdi enne halduri vahetumist (kinnistusraamatu kohaselt võõrandati võlgnikule kuulunud osa kinnisasjast 2018.a aprillis). Põhjendatud on ka Peeter Sepperile tasu määramine, kuivõrd ka Peeter Sepper on teinud menetluses toiminguid (esitanud lõpparuande, korraldanud võlausaldajate üldkoosoleku). Kuna halduri vahetuse tingis algse halduri raske tervislik seisund (mitte näiteks halduri poolt kohustuste rikkumine), siis ei ole põhjendatud algse halduri tasu vähendamine, samuti ei ole õiglane jätta hilisemale haldurile tasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Peeter Allikvere tasuks 1 008 eurot ja Peeter Sepperi tasuks 225 eurot. Peeter Sepperi tasu maksta välja OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo. Eelneva põhjal jätab kohus Swedbank AS-i vastuväite rahuldamata. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Müümata pankrotivara puudub. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik vastuväiteid nõuetele ei esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Peeter Sepperi P. M. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada P. M. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. P. M. esitas menetluse algatamiseks avalduse 22.04.2015 ning võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva

seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosolek ei teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on andnud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Võlgniku kohustused menetluse kestel on sätestatud PankrS § 173. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik