Võlaõigus › Võõrandamislepingud

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kostja abikaasa (edaspidi nii kostja kui ka kostja abikaasa on kostja) on 2016.a juulikuus tellinud hagejalt FIBO plokid kaubaalusel, müürisegu ja mahalaadimisteenust. Kostja on oma tellimuse edastanud „Viber“ programmi abil hageja töötaja A Bi telefonile. Kostja on selles kirjavahetuses palunud toimetada kaup aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Optimera Estonia AS-ilt (Ehituse ABC), mille kohta Ehituse ABC esitas ettemaksu arve nr P16123569. Ettemaksu arve hageja on tasunud 16.08.2016.a. Arve tasumisel on Ehituse ABC esitanud hiljem ka arve viitenumbriga 13821506. Hageja korraldusel on Ehituse ABC 12.08.2016.a kauba kätte toimetanud kostja märgitud aadressile xxx, mille kohta on olemas väljavõte Ehituse ABC transpordi väljatrükk. Hageja on 12.08.2016.a esitanud kostjale arve nr 1608_174 toimetatud kauba ja teenuste kohta. Kostja on osaliselt arve tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse. Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73 eurot. Kostja ei ole nimetatud summa tänaseni tasunud. Samuti on kostja 12.08.2016.a tellinud hagejalt värvi ja värvimiseks kulumaterjale ning palunud toimetada need aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Espak AS-ilt, mille kohta Espak AS 12.08.2016.a esitas arve nr 0807210. Arve on samal päeval tasutud, kuna vastasel juhul Espak AS ei oleks väljastanud kaupa. Kauba on hageja töötaja A B toimetanud kostjale kätte 12.08.2016.a ise. Värvide ja värvimiseks kulumaterjalide kohta on hageja kostjale esitanud arve nr 1608_192. Kostja ei ole arvet tasunud ning hageja töötaja A B on edastanud kostjale meeldetuletuse arve tasumiseks, millele on kostja vastanud, et kindlasti tasub arve ning palub vabandust. Kostja ei ole nimetatud arvet tänaseni tasunud. Hageja ja kostja vahel on välja kujunenud praktika, mille kohaselt tellimusi teostab, lepib kokku tarnimise küsimustes ja muudes korralduslikes küsimustes kostja abikaasa A L, arved aga tasub kostja. Hageja esitab selle kohta raamatupidamise programmi väljavõtte, millest on näha, et alates 16.06.2015.a kõik maksed on teostanud kostja ise. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 esimese lause kohaselt, kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Hageja on kauba kostjale üle andnud kostja määratud kohas. Seega nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1 066,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 97,73 eurot ja viivist seadusjärgses määras tasumata põhivõla summalt alates 29.09.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 17.11.2017 seisukohas selgitab hageja, et vaidlusalused arved olid esitatud kostja abikaasa A L palvel kostja nimele. Lõpuks 07.12.2016.a A L palus maksude optimeerimise eesmärgil arved ümber teha firmale Kredit Kinnisvara OÜ. Samal päeval hageja tegi kostjale kreeditarve nr K174 ARVELE NR. 1608_174 ja kreeditarve nr K192 arvele nr 1608_192. Samal päeval A L palvel oli esitatud arve nr 1612_333 Kredit Kinnisvara OÜ-le. Seega tegelikult kaup oli müüdud ja teenus osutatud, kuid A L palvel arve esitatud juriidilisele isikule. Tegelikult kauba ja teenus on saanud A L ning varasemalt väljakujunenud praktika kohaselt arved pidi tasuma kostja. Kostja on õigesti märkinud, et Kredit Kinnisvara OÜ on registreeritud alles 31.10.2016.a, mistõttu 2016.a augusti kuus ei saanud sellele firmale kaupa müüa ega teenust

osutada, kuna firmat sel ajal ei olnud. Arvel nr. 1608_174 märgitud kaup on kätte toimetatud kostjale A L korraldusel saatelehe nr 87176655 alusel 12.08.2016.a. Saatelehel küll puudub saaja allkiri, kuid vedaja ja logistiku selgituste kohaselt klient juhendas autojuhti telefoni teel. Kliendiks on A L, kuna logist ja vedaja on helistanud A L numbrile xxx. Samuti kauba kättesaamist kinnitab A L kiri hagejale, mis on edastatud 12.09.2016 selle kohta, et müürisegu oli katkine. Arve nr. 1612_333 Kredit Kinnisvara OÜ nimele on katkise müürisegu maksumuse võrra vähendatud. Eeltoodust tulenevalt hageja on kauba kostjale üle andnud kostja määratud kohas ja vastavalt kostja abikaasa A L juhistele. Hageja 21.05.2018 seisukohas märgib, et ka varasemalt on kaupa kätte toimetatud enne arvete tasumist. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja suhtes. Kostja täitis kolmanda isiku rolli. Kõik tellimused ja omavahel koostöö teostasid kostja abikaasa (A L) ja hageja. Kostja abikaasa (A L) ja hageja vahel oli sõlmitud suuline leping VÕS § 11 lg 1 kohaselt.Juhul, kui kohus leiab, et hagi on esitatud õige kostja suhtes, esitab kostja oma seisukoha. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista oma võlgnevust. Alates aastast 2015 kostja abikaasa tellis hagejalt ehitusmaterjale. Hageja väljastas kostja abikaasale kaupa üksnes siis, kui kauba eest oli kostja abikaasa tasunud.Kuna kosja abikaasal puudub võimalus tasuda elektroonilisel viisil, siis vahest tasus kauba eest kostja. Kostja abikaasa on hagejale tasunud kauba eest ka sularahas. Sellisel juhul hageja väljastas kostja abikaasale kauba koheselt ehituspoes. Hagejal on pangakonto SEB pangas ja kostjal pangakonto Swedbangas, alati peale kauba maksmist kostja edastas kostja abikaasa palvel hagejale maksekorralduse tasutud kauba eest. Kuna laekumine ühest pangast teise võtab aega, siis kostja edastas hagejale maksekorralduse, peale maksekorralduse edastamist, hageja väljastas kostja abikaasale kauba. Hageja ei väljastanud kostja abikaasale kaupa enne, kui kauba eest oli tasutud. Selliselt kujunes hageja ja kostja abikaasa vahel tava ja praktika. VÕS § 25lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Fibo plokid pidid saabuma peale arve täielikku tasumist. Kostja tegi hagejale ettemaksu. Peale ettemaksu tegemist lahkusid kostja ja kostja abikaasa planeeritud puhkusele. Tellimus ületas2 600 eurot. Seejärel hageja väljastas veel kaupa kostjale, mille eest kostja abikaasa pole tasunud. Ebamõistlik on hageja käitumine, et tasumata arve eest hageja väljastab kostjale kaupa 2 500 euro eest (kauba üleandmine on tõendamata, vastuvõtuakt puudub). Seejärel, kui kostjal on juba tasumata arve, väljastab hageja uuesti kostja abikaasale kaupa. Kuigi kaup, mille tellis kostja abikaasa 15.08.2016, ei olnud samuti üle antud kostjale ega kostja abikaasale, puudub vastuvõtuakt. Müüja ei ole tõendanud ega teinud võimalikuks omandi (kauba) üleandmist ostjale, üksnes arve esitamine ei tõenda omandi üleminekut kostjale. Kostja ega keegi kolmas isik kostja palvel ei ole kaupa vastu võtnud. Kostja ega kostja abikaasa ei saanud kaupa vastu võtta, kuna viibisid välismaal. Hageja on esitanud sama nõude ka Kredit Kinnisvara OÜ vastu. kuid see menetlus on lõpetatud. Äriühing Kredit Kinnisvara OÜ oli asutatud alles novembris 2016 ning võlgnevust hageja ees ei saanud olla tekkinud. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. 02.04.2018 täiendavas seisukohas märgib kostja, et 15.08.2016 tellitud kaup oli toimetatud kätte V nimelisele isikule. Menetluse käik

TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 04.07.2018 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (09.07.2018) otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja abikaasa 2016.a juulis hagejalt FIBO plokid kaubaalusel, müürisegu ja mahalaadimisteenust. Hageja korraldusel on Ehituse ABC 12.08.2017.a kauba kätte toimetanud kostja märgitud aadressile xxx, mille kohta on olemas väljavõte Ehituse ABC transpordi väljatrükk. Kostja on osaliselt arve1608_174 tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200 eurot selgitusega „arve number 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse. Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73 eurot. Samuti on kostja 12.08.2016.a tellinud hagejalt värvi ja värvimiseks kulumaterjale ning palunud toimetada need aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Espak AS-ilt, mille kohta Espak AS 12.08.2016.a esitas arve nr 0807210. Kauba on hageja töötaja A B toimetanud kostjale kätte 12.08.2016.a ise. Värvide ja värvimiseks kulumaterjalide kohta on hageja kostjale esitanud arve nr 1608_192. Kostja ei ole arvet tasunud. Kostja on eitanud nii seda, et tema on kostja, kui ka seda, et kaup kätte saadi. Kostja on rõhutanud, et ta viibis puhkusel koos abikaasaga välismaal 12.08.2016-28.08.2016 ning ei ole andnud käsku kaup maha laadida. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lõike 2 kohaselt on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-le 1 kohaselt rahalise kohustuse maksmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivistuintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks tuleb lugeda käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millel lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas kostja on eelnimetatud arvetes märgitud kaubad kätte saanud ja kas ta on nende eest tasunud. Kohus tuvastab, et kostja abikaasa A L esitas 21.07.2016 FIBO plokkide ja segumaterjali tellimuse „Viberi“ kaudu hageja töötajale A Bile (tl 29-32, tõlge tl 51 ja 51 pöördel). Hageja on selgitanud, et kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Optimera Eesti AS-lt (Ehituse ABC). Kohus tuvastab, et Optimera Eesti AS on teinud hagejale 25.07.2016 ettemaksuarve nr P16123569, millele on märgitud objekti info: xxx xxx (tl 33). Hageja on ettemaksu arve tasunud (tl 34). Pärast seda on Optimera Eesti AS esitanud 18.08.2016 hagejale sama kauba eest arve nr A16093413 (tl 35). Hageja on esitanud 03.08.2016 kostjale arve nr 1608_174 summas 2662,73 eurot Fibo plokkide, müürisegu ja Fibo mahalaadimisteenuse eest (tl 37). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja on osaliselt arve tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa 2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse (tl 38). Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73 eurot. Kohtule esitatud Optimera Estonia OÜ 12.08.2016 saatelehel on märgitud 18 aluse (15 fibo plokki ja 3 müürisegu) viimine asukohta Harku ja kirjas telefoni number xxx (tl 83). Kohtule esitatud kõneeristusest selgub, et autojuht logistikafirmast on 12.08.2017 helistanud numbrile xxx järgnevalt: kell 08:58 kõne kestvus 6 minutit ja 42 sekundit, 13:19 kõne kestvus 1 minut ja 51 sekundit, kell 13.22 kõne kestvus 14 sekundit, kell 14:41 kõne kestvus 33 sekundit (tlk 84 ja 84 pöördel). Saatelehel märgitud telefoninumber kattub A Li nimele salvestatud numbriga (tl 48, tõlge tl 47). Kohus tuvastab, et autojuhi kaardi väljavõttest nähtub, et auto on saabunud 12.08.2016 aadressile xxx kell 13:29 ja lahkunud sealt kell 14.29 (tl 76). Kohutuistungil on A J, kes töötab Stonewolf OÜ-s autojuhina, andnud tunnistajana ülekuulamisel järgmiseid ütlusi: „Esimene kõne oli, kuhu tulla. Mina helistasin kellegile. Kindlasti on see number, mis on paberil kirjas. Mingi meesterahvas võttis vastu. See oli 12.08.2017. a Minule seletati, kuhu tulla. Seletuse järgi sõitsin kuni tõkkepuuni. Helistasin uuesti ja siis avati tõkkepuu. Helistasin korra veel kui jõudsin krundile ja küsisin, kuidas paigaldada plokid. Paigaldasin suurema osa plokkidest vundamendi peale, sest haagisega ei saanud ligi, haakisin haagise lahti ja tagurdasin auto vundamendi juurde. Plokid ja segukotid olid aluste peal. Tõstsin plokid haagise pealt auto peale ja sõitsin autoga uuesti krundile ja laadisin auto pealt plokid maha. Neljas kõne oli tehtud, et uuesti välja saada, avati tõkkepuu. Ma olin umbes 1,5 tundi krundi peal. Vastaskrundi peal oli veel üks inimene, kes ajas auto eest ära, kes kartis, et ma rehin ta auto ära. Ma tõin Fibo plokid ja segud 2-3 koti. Fibo plokke oli umbes 15 alust. Segukotid olid 1 tonni raskused. Mina tõstsin tõstukiga Fibo plokid ja segukotid haagise pealt auto peale/.../Logistik andis minule ülesanne sõita tehasesse ja võtta kaup peale, tehas väljastas saatelehe, kus oli aadress peal. Ma helistasin kauba tellijale kui ma olin enamvähem kohal. Kauba saaja seletas, et kui jõuate tõkkepuuni pean ma helistama. Kui ma küsisin, kuhu panen saatelehe, et minul on allkirja vaja ja mina ütlesin, et mina panen saatelehe Fibo plokkide kile alla. Mina reeglina kauba kättetoimetamisel ei võta saajalt allkirja. On mõningad korrad kui kauba saajaid ei ole kohal. Kui ma hakkasin sõitma, siis ma ei teadnud, et kedagi krundil kohal ei ole. See selgus alles siis kui ma kaupa maha laadisin (tl 133). 12.09.2016 on kostja abikaasa poolt hagejale saadetud e-kirjaga pildid, millest nähtuvad katkised müürisegu kotid (tl 85-85 pöördub). Kohtuistungil on tunnistaja A B andnud järgmiseid ütluseid: „12.08.2016 sai kostja ja tema abikaasa Fibo plokid ja segukotid kätte. 12.09.2016 helistas minule A, et segukottides on kuivanud tükid. Mina palusin omalt

poolt teha pildid, et saaksin need edastada Ehituse ABC-le, et lahendada see probleem. Plokkide kohta ei olnud mingisugust juttu. Kui loogiliselt võtta, siis sai A Fibo plokid kätte, sest segu on vaja plokkide panekuks. Kraska OÜ-le ei ole pretensioone esitatud, et Fibo plokke ei ole kätte saanud.“ (tl 133 pöördel). Kohus leiab, et eelnevate tõenditega on leidnud tõendamist, et kaup on 12.08.2016 vastavalt kostja abikaasa korraldusele xxx kinnistule toimetatud. Kuna kostjat ega tema abikaasat ei viibinud hetkel antud kinnistul, siis ei olnud kaupa kättetoimetaval autojuhil võimalik võtta allkirja kauba kättetoimetamise kohta saatehele ja autojuht jättis kauba saatelehe Fibo plokkide kile alla. Kohus märgib, et asjaolu, et kostja ega tema abikaasa A L ei viibinud 12.08.2016 Eestis, ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest kostja abikaasa A L on telefoni teel kaupa kättetoimetavat autojuhti juhendanud, kuhu kaup toimetada ja on saanud telefoni teel avada tõkkepuu, et autojuht pääseks xxx kinnistule. Kohus leiab, et kostja väide, et kostja abikaasa poolt 12.09.2016 hagejale e-mailiga edastatud pildid, millest nähtub katkine müürisegukott olid tehtud 2015 ja seega võis tegemist olla kordusmeiliga, ei ole usutav. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pildid oleksid tehtud 2015. aastal ja need oleks saadetud juba 2015 aastal hagejale. Arusaamatuks jääb, miks oleks kostja abikaasa pidanud 12.09.2016 saatma hagejale pildid müürisegust, mis on kostjale kätte toimetatud juba 2015. aastal. Kohtuistungil on tunnistaja A J andnud järgmiseid ütluseid: “Üks segu oli haagise peal ja see läks haagise pealt auto peale tõstmisega puruks“ (tl 133). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud fotode puhul ei saa olla tegemist 2015 tehtud fotodega, vaid fotod on tehtud 2016. Samuti ei ole usutav kostja abikaasa A Li poolt tunnistajana antud ütlused, et xxx ei olnud mitte midagi toodud (tl 132 pöörde), kuna ta ise pildistas sinna toodud segu, mis oli praak ja on saatnud 12.09.2016 fotod hagejale. Veel ei ole usutav kostja abikaasa väide, et tema ei ole lubanud kaupa maha laadida. Vastupidi – eelpool toodud tunnistajate ütlustest johtub, et autojuhti juhendas klient ja seepeale lasti tõkkepuu üles. Vastupidist ei ole ei kostja TsMS § 230 kohaselt tõendanud. Kostja abikaasa ütlused on samuti ebaloogilised. Esmalt väidab (tl 132), et mitte midagi ei toodud aadressile xxx, samal istungil aga ka seda, et ta palus Fibo plokkide arved ümber teha firma nimele (tl 132). Samuti nähtub kostja abikaasa poolt 12.08.2016 hagejale telefoniga saadetud sõnumist, et vastuseks hageja esindaja küsimusele, millal ta maksab 1000 eurot Fibo eest, on kostja abikaasa lubanud maksta niipea kui jõuab netti (tl 39 pöördel, 47 tõlge). Kohtu hinnangul on kostja ja tema abikaasa käitunud pahauskselt, esitades vastuolulisi väiteid ja jättes hagejale tasumata tarnitud kauba eest. Kohtu arvates ei oma kostja väide, et tema abikaasal ja Kraska OÜ-l oli praktika, et enne tasutakse kauba eest ja alles seejärel tarnitakse see kohale, mingit tähtsust. Kuna poolte vahel oli tekkinud usaldus, viidi kaup siiski kohale ja selle eest tulnuks tasuda. Asjas on tuvastatud, et hageja täitis oma kohustused vastavalt lepingule. Kostja jättis oma kohustuse osaliselt täitmata. Kuna Arve 1608_174 tl 37 summas 2 662,73 eurot tasuti kostja poolt osaliselt ja tasumata jäi 812,73 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks 812,73 eurot välja mõista. Sellelt summalt arvestas hageja viivist alates 03.08.2016. Arvel ei olnud maksetähtaega kirjas, kohus arvestab juurde 10-päevase makseperioodi pärast arve tegemist. Seega tuleb arvestada viivist perioodilt 14.08.2016-03.07.2018, so 122,67 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/), mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja abikaasa ja A Bi vahelisest SMS-ide vahetusest (tl 47-49) nähtub, et värvide tellimuse osas määras kostja abikaasa vastuvõtjaks V, keda võib käsitleda kui käsundisaajat. Vaidlust pakkumuse ja nõustumise kohta ei ole. Kostja abikaasa väide, et V pidanuks tasuma arve, ei ole tõendatud. Samuti ei ole see asjakohane isegi juhul, kui see nii oli, sest hagejal oli leping kostjaga, mitte Vga. Veel nähtub kostja abikaasa ja A Bi vahelisest SMS-ide vahetusest, et kostja abikaasa lubab (18.02.2017) raha üle kanda, kui see tekib – „Mingisugune raha saab vabaks, siis kindlasti midagi saadame.“ (tl 47-48). Siit järeldub, et kostja abikaasa oli tegelikult teadlik, et raha on maksmata, kuigi hiljem kohtuistungil väitis, et selle pidi tasuma V (tl 132

pöördel). Kostja abikaasa ei ole esitanud vastuväiteid, et ei ole värve saanud, vaid ainult vabandanud, et kauba eest on tasumata, millest järeldub, et kaup saadi kätte. Seda on tunnistanud kostja abikaasa ka kohtuistungil. Nimelt on A L andnud kohtuistungil tunnistajana järgmiseid ütluseid: „A tõi kauba ise xxx tänavale kohale.“ (tl 132 pöördel). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on arvel nr 1608_192 märgitud kauba kätte saanud, kuid on jätnud selle eest tasumata. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 253,28 eurot. Hageja on arvestanud arvel nr 1608_192 tasumisega viivitamise eest viivist alates 17.08.2016. Arvel ei olnud maksetähtaega kirjas, kohus arvestab juurde 10-päevase makseperioodi pärast arve esitamiset. Seega on viivis 28.08.2016 – 03.07.2018 summas 37,52 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/), mis tuleb kostjalt välja mõista. Kostja väidab, et tema ei ole õige kostja. Kohus leiab, et I L on õige kostja. Tema nimel on kliendikonto (tl 43), arved on vormistatud tema nimele ja ta on varasemalt arveid maksnud. Samuti on kostja tasunud osaliselt arve nr 1608_174 eest. Kostja ei ole ka enne kohtumenetluse algust vaidlustanud kordagi asjaolu, et vaidlusalused arved on väljastatud tema nimele. Seega võib seda pidada vaikivaks heakskiiduks ja konkludentseks nõusolekuks sõlmida hagejaga kaupade müügileping. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A Bi ütlustest nähtub, et kostja abikaasa soovis, et arved tehakse kostja nimele (tl 133 pöördel, 134). On loogiline ja usutav hageja väide, et ta uskus volituse olemasolu TsÜS § 118 kohaselt ega küsinud volitust (tl 108). Abikaasadel on ühised õigused ja kohustused. Kohtu arvates võis hageja eeldada, et kui kostja abikaasa palub teha arve kostja nimele ja kostja tasub arved, siis on kostja ka hagejaga sõlmitud müügilepingu pooleks. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1 066,01 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivised summas 160,19 eurot ja viivised põhivõlalt summas 1 066,01 eurot alates 04.07.2018 vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrale kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.