lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-8495/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-8495/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1474
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8495

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. juuli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (ik XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad advokaadid Tatjana Dobolina ja Kaimo Räppo Kostja: YY (ik XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 13. juuli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja, edaspidi ka „isa“) esitas 1. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja, edaspidi ka „vanaema“) vastu, milles palus: (1) keelata kostjal tähtajatult mistahes tegevused, mis on suunatud CC ning BB (edaspidi koos „lapsed“) suhte kahjustamisele;

(2) kohustada kostjat hoiduma mistahes tegevustest, mis on suunatud laste suhte kahjustamisele; (3) kohustama kostjat võtma maha hageja telefoninumbri blokeering ning võimaldama lastel kasutada oma isaga suhtlemiseks kostja telefon ja teha sellega Skype videokõnesid. Hagiavalduse kohaselt sündisid lapsed hageja ja AA (edaspidi „ema“) abielust, mis lahutati XX.XX.XXXX. Pärast abielu lahutamist leppisid vanemad kokku, et lapsed jäävad elama oma senisesse elukohta XXX kinnistul ja vanemad hoolitsevad edaspidi ühiselt laste heaolu eest. Nii elasid lapsed alates 17. augustist 2017 kuni 30. oktoobrini 2017 peamiselt isaga oma kodus XXX talus, ema viibis lastega harva. Isa läks 30. oktoobril 2017 tööreisile, kust saabus tagasi 11. novembril 2017. Vanemad olid kokku leppinud, et isa töötamise ajal hoiavad lapsi ema ja lapsehoidja. Kui laste isa tööreisilt tagasi jõudis, helistas ema ja teatas, et ta on kõik oma asjad pere kodust välja kolinud ega tule tagasi. Ema keeldus isale avaldamast, kuhu ta lapsed viis. Tekkis olukord, kus isal oli võimalik lastega koos olla umbes kuus ööpäeva kuus. Probleemiks kujunes laste emapoolne vanaema (kostja), kes arvestades, et ema veedab tööl või koolis kuus päeva nädalas, valvab lasi ja veedab nendega enamuse ajast (lapsed ei käi lasteaias ega koolis). Kostja on lastega koos olles tahtlikult ära keelanud (blokeerinud) isa telefoninumbri, mistõttu on isal kontakt lastega ära lõigatud. Lastel ei ole veel oma telefoni. Kostja õigusvastase tegevuse tulemusena puudub laste isal ülevaade laste asukoha ja tervisliku seisundi kohta. Samuti ei saa isa lastega rääkida. Hageja on korduvalt pöördunud kostja ja ema poole palvega, et kostja võtaks hageja telefoninumbri blokeeringu maha, kuid tema palvetele ei ole vastatud. Kostja käitub vastuolus hageja õiguste ja huvidega ning kahjustab isa ja laste vahelisi suhteid. Lisaks palus hageja kuulutada menetlus kinniseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 13. juuli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2 ja leidis, et hageja ei ole esitanud kohtule hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohtu hinnangul nõuab hageja sisuliselt lastega suhtluskorra kindlaksmääramist, kuid seda valelt isikult, st laste ema asemel vanaemalt. Maakohus selgitas, et pigem tuleks hagejal esitada avaldus laste ema vastu suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mille raames saab kohus asjassepuutuvale isikule panna mh kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab laste suhet vanematega või raskendab laste kasvatamist. Maakohus juhtis tähelepanu, et hageja viitas hagi õigusliku alusena võlaõigusseaduse §-le 1055, kuid samas on perekonnaseaduse (PKS) § 143 vastava olukorra erisäte. PKS § 143 lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 143 lg 4 sätestab sealjuures, et kohus võib lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda või keelata tal lapsega suhtlemine või seda piirata. Maakohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Menetluskulud jättis maakohus hageja enda kanda.

2 (4)

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Esiteks leiab hageja, et määrus ei ole põhjendatud ja kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine hagi sisule hinnangu andmist. Kohtul on seejuures kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Maakohus põhjendas hagi menetlusse võtmata jätmist üksnes väitega, et hageja eesmärkide täitmine ei ole käesoleva tsiviilasja raames võimalik. Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks hageja õiguste rikkumisega kaasnenud õigusvastase käitumise lõpetamise nõuet ja kohustamisnõuet ei ole võimalik esitada eraldi menetluses. Samuti ei võimaldanud maakohus hagejal täiendavalt oma seisukohti põhjendada ega teinud hagejale puuduste kõrvaldamise ettepanekut. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult, kuivõrd hagis esile toodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Teiseks ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on hageja eesmärk saavutatav hagita menetluses lahendatava lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Hageja esitas hagi kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes, tuginedes hagis toodud faktilistele asjaoludele. Hagejal ei ole õiguslikult võimalik esitada nimetatud nõuet hagita menetluses. Seega on väär kohtu seisukoht, et hageja õigused oleksid paremini kaitstud hagita menetluse raames. Kolmandaks leiab hageja, et tema eesmärkide täitmine ei ole võimalik maakohtu poolt välja pakutud hagita menetluses järgnevatel põhjustel: -

hagita menetlus ei võimalda nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist; hagi ese ei ole hagejaga suhtlemise korraldamine, vaid nõue kohustada kostjat austama ja arvestama hageja õiguste ning kohustustega; hagi ese ei ole vanema õiguste määramine ega suhtlemise korraldamine lastega, vaid nõue õigusvastaselt käituva kostja vastu. Hageja nõudeõigus ei sõltu hagita menetluses tehtavast lahendist ega sellest, kumma vanema kasuks lahend tehakse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. augustil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist.
6.Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hageja ei esitanud kohtule hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Samuti selgitas maakohus määruse p-s 4 hagejale, et hageja nõuab sisuliselt hagiavalduses lastega suhtlemise kindlaksmääramist, kuid seda valelt isikult, st laste ema asemel laste vanaemalt. Maakohus põhjendas oma seisukohti piisavalt ja järgis viidatud alusel hagi menetlemisest keeldumisel rakendatavat kõrgendatud põhjendamisja kaalumiskohustust (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Maakohus ei pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest TsMS § 3401 lg 1 kohaldub üksnes juhul, kui kohtusse esitataval avaldusel on kõrvaldatav puudus. Käesoleval juhul keeldus maakohus hagi menetlemast põhjustel, mida ei oleks saanud viidatud sätte alusel kõrvaldada. Kuigi hagiavalduses on ka teisi puudusi, siis ei pidanud maakohus neid määruses käsitlema ega ka enne keelumist laskma kõrvaldada. 3 (4)
7.Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtub, et lapsed elavad koos emaga ja igapäevaselt hoiab neid vanaema. PKS § 143 lg 1 kohaselt on vanemal õigus suhelda lapsega isiklikult ja sama sätte teise lõike kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lahus elavad vanemad, kes ei jõua kokkuleppele lastega suhtlemise osas, saavad nõuda vaidluse lahendamist kohtus (PKS § 143 lg 21), mh võib kohus panna kolmandale isikule kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4). Seega leidis maakohus õigesti, et kõnealune vaidlus tuleks lahendada suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses, mitte hagimenetluses. Kuigi vanemal võib olla võlaõiguslikke (sh lepinguväliseid) nõudeid kolmandate isikute vastu erinevatel alustel, siis ei tähenda see, et neid saaks perekondlike suhete korral panna maksma teisiti kui seaduses erinormiga ette nähtud hagita menetluse raames.
8.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et laste suhtlemiskorra menetluses ei ole tal võimalik saavutada sama eesmärki, mida järgib käesolevas asjas esitatud hagi. Eelmises lõigus ja ka vaidlustatud määruses viidatud PKS § 143 lg 4 annab selleks piisavad võimalused.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks küsida hagi kohta kostja arvamust ega muul viisil kostjat menetlusse kaasata, siis puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
10.TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja