Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.septembril 2018 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-17-18233
Kohtuasi
O. S.i hagi Hooneühistu Kadakas vastu 05.09.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 3 „2016 majandusaasta aruande kinnitamine“ kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: O. S. (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Anu Baum Kostja: Hooneühistu Kadakas (registrikood 80071043, asukoht A.H.Tammsaare tee 113a, 12917 Tallinn; e-post xxx), seaduslikud esindajad T. Õ., M. S.ja R. R.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta rahuldamata O. S.i hagi Hooneühistu Kadakas vastu 05.09.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 3 „2016 majandusaasta aruande kinnitamine“ kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Menetluskulude jaotus
1.Jätta hagimenetluse kulud O. S.i kanda
2.Menetluskulude puudumise tõttu jätta Hooneühistu Kadakas menetluskulud O. S.ilt välja mõistmata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.O. S. (edaspidi ka hageja) palus kohtule Hooneühistu Kadakas (edaspidi ka kostja) vastu
esitatud hagis tunnistada kehtetuks 05.09.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 3 „2016 majandusaasta aruande kinnitamine“ või alternatiivselt tuvastada otsuse punkti 3 tühisus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse asjaolud
2.Hageja on kostja liige. 05.09.2017 viis kostja läbi üldkoosoleku, millel osales ka hageja. Päevakorrapunktis 3 pani kostja juhatus hääletamisele 2016.a majandusaasta aruande, enne seda andis aru ühistu revident. Hageja esitas küsimusi ja hääletas otsusele vastu. Hageja vastuväidet protokolli ei kantud, kuigi ta seda nõudis. Kostja koostatud üldkoosoleku protokoll ei ole kuigi informatiivne. Hageja salvestas 05.09.17 koosoleku helisalvestusseadmega ja esitab hagi juurde selle põhjal koostatud stenogrammi, millest nähtuvalt ei saanud hageja vastust oma küsimusele maamüügi eest saadud 240 000 euro aruandes kajastamise kohta. Hageja vastuväite taotlus enne majandusaasta aruande hääletusele panekut summutati kostja juhatuse poolt maha.
3.Eelnevalt otsustati 06.06.2016 kostja üldkoosolekul anda juhatusele volitused xxx suuruse osa müümiseks 240 000 euro eest xxxOÜ-le. Hageja huvi oli enne 2016 majandusaasta kinnitamist teada saada, kas ühistu raamatupidamises on nimetatud tehingusumma 240 000 eurot kajastatud ja mis sellest on saanud. Kostja on rikkunud majandusaasta aruande koostamisel olulisuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid.
4.Üldkoosolekule esitatud 2016 majandusaasta aruanne on oluliste puudustega, kuivõrd 240 000 eurone maamüügitehing on jäetud aruandes kajastamata, rikkudes selliselt raamatupidamisseadust (RPS). Rikutud on aruande koostamisel ka avalikustamise printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni. Kostja juhatuse koostatud aruanne ei anna hagejale informatsiooni, kas maa müügist üldse ühistule midagi laekus ja kuidas seda raha kulutati. Ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuses hagile märgib ta, et hagejal puudub õigus nõuda tulundusühistu § 52 lg 3 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna ta osales 05.09.2017 hooneühistu üldkoosolekul ega lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele.
6.Kostja on varem hagejale selgitanud, et protokoll koostatakse kooskõlas kehtiva õigusega, kus pannakse kirja vaid oluline koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Seadus ei ole kehtestanud protokollile sõna-sõnalt üleskirjutamise nõuet ning see ei saa olla üldkoosoleku otsuse kehtetuks või tühiseks tühistamise aluseks. Koosoleku protokoll sisaldab kõike olulist ja seaduses nõutut ning ei esine puudusi ega nõuete rikkumisi.
7.Kostja on mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist ning võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. RPS § 15 lg 21 sätestab, et Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kostja aastaaruanne rahavoogude aruannet sisaldama. Kostjale kuulunud kinnistu näol oli tegemist kostja põhivaraga. Põhivara müüki kajastatakse netomeetodil vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendi 2 p-le 29 a, s.t põhivarade müügist saadud tulu saldeeritakse müüdud vara bilanS.e maksumuse ning kaasnevate müügikulutustega. Kinnistu 2723/3398 suuruse mõttelise osa müügist saadud tulu oli kokku 240 000 eurot, kuid müügiga kaasnesid otsesed kulud (hüvitis vastavalt kostja 06.06.2016. a üldkoosolekul vastu võetud otsuse punktile 2.2) liikmelisuste lõpetamisega seotud hüvitiste näol samas summas. Seetõttu on 2016. aasta kasumiaruandes kasum/kahjum põhivara müügist null. Seega hageja väited, et kostja on rikkunud majandusaasta aruande koostamisel olulisuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsiooni, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust, ja rahavoogusid ei vasta tõele.
8.Asjakohased ei ole ka hageja viited, et aruande koostamisel on rikutud avalikustamise printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada aruande kasutajatelt, kellele on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni. Kuna kostja ei saanud kinnistu 2723/3398 suuruse mõttelise osa müümisest mingit kasu, siis ei olnudki kasumiaruandes ja bilansis võimalik midagi kajastada. Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on kostja liige, et 05.09.2017 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorrapunktis 3 kinnitati otsusega 2016.a majandusaasta aruanne ning, et hageja osales üldkoosolekul.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsus on kehtetu või tühine ning, kas hageja saab koosolekul vastuvõetud otsust vaidlustada.
11.Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses (TÜS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
12.TÜS § 52 lg 1 sätestab, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
13.05.09.2017 üldkoosoleku protokolliga ja hageja esitatud helisalvestise stenogrammiga (lk 5-8 ja 9) on tõendatud, et hageja vastuväidet päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsusele ei ole protokollis kajastatud. Tõenditest ei nähtu ka, et hageja oleks sellise nõude koosolekul
esitanud. Seega on hageja väide, et tema vastuväidet protokolli ei kantud, kuigi ta seda nõudis, vastuolus hageja enda poolt esitatud tõenditega. Järelikult puudub hagejal vastavalt TÜS § 52 lg 3 teisele lausele õigus nõuda 05.09.2017 päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistamist.
14.Hageja on alternatiivselt taotlenud päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamist ja leidnud, et otsus on tühine raamatupidamisseaduses majandusaasta aruannete koostamisele sätestatud nõuete mittejärgimise tõttu, kuivõrd majandusaasta aruanne on olulisim ja ka ainus avalik dokument, millega ühingu võlausaldajad saavad iseseisvalt tutvuda.
15.TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
16.TÜS § 521 lg 1 p 1-3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; otsus ei vasta headele kommetele; oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on otsus tühine ka seadusega sätestatud muul juhul.
17.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole tühine, kuna see ei ole tagajärjena seaduses otse sätestatud ega vastuolus heade kommetega ega riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.
18.Kohus nõustub kostja vastuväidetega selle kohta, et RPS § 3 p 15 tähenduses on kostja mikroettevõtja, kes vastavalt RPS § 14 lg 11 lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist ning võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. RPS § 15 lg 2 kohaselt koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. RPS § 15 lg 21 sätestab, et Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Seega ei pidanud kostja aastaaruanne rahavoogude aruannet sisaldama.
19.Kostja 06.06.2016 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et Txxx suuruse mõttelise osa võõrandamine, kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt hooneühistu ainukasutusse jäi 675 m2 suurune maa-ala ja ostja kasutusse jäi 2723m2 suurune maa-ala ning nõusolek kinnistu jagamiseks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja ostjale kuuluval alal ostja soovi korral ehitise lammutamiseks, on toimunud vastavalt 06.06.2016 kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Nimetatud otsust ei ole vaidlustatud (lk 4) ja see kehtib.
20.Kostja on vastuses selgitanud, et temale kuulunud kinnistu näol oli tegemist kostja põhivaraga, mille müüki ta kajastas netomeetodil vastavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhendi (RTJ) 2 p-le 29 a, s.t põhivarade müügist saadud tulu saldeeritakse müüdud vara bilanS.e maksumuse ning kaasnevate müügikulutustega. Kinnistu xxx suuruse mõttelise osa müügist saadud tulu oli kokku 240 000 eurot, kuid müügiga kaasnesid otsesed kulud
vastavalt kostja 06.06.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punktile 2.2 liikmelisuste lõpetamisega seotud hüvitiste näol samas summas, mistõttu on 2016. aasta kasumiaruandes kasum/kahjum põhivara müügist null. Hageja ei ole kostja sellekohaseid väiteid ümber lükanud.
21.Kostja 2016.a majandusaasta aruannet (lk 10-13) on kontrollinud revident T.S. 01.08.2017 ja andnud arvamuse, et aruanne kajastab tõeselt kooskõlas seadusega kostja finantsseisundit bilansipäeva seisuga ja 2016.a majandustulemust (lk 14).
22.Seega on hageja väited, et kostja on rikkunud 2016.a majandusaasta aruande koostamisel oluliselt printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust, ja rahavoogusid, või et see ei ole vastavuses raamatupidamise seadusega ning raamatupidamise toimkonna juhenditega, ei vasta tegelikkusele.
23.Asjakohased ei ole antud vaidluse lahendamisel hageja viited kostja juhatuse liikmete seotuse kohta xxx ega võimaliku kinnisvaraobjekti rajamise kohtagaraažide maaalale, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja asja materjalidest kulude kandmist ei nähtu, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.